Eesti majanduse olukorrast

Natalja Viilmann
Eesti Panga juhtivspetsialist

Majanduslanguse tagamaadest
Seekordse maailmamajanduse kriisi algpõhjuseks on viimaste aegade suurim, USAst alguse saanud finantskriis, mis alles hakkab meie igapäevaellu jõudma. Erinevalt paljudest riikidest on Eesti kriisi mõjusid seni õnneks üksnes kaudsemalt tunda saanud. Kommertspangad on laenude andmisel varasemaga võrreldes tunduvalt ettevaatlikumad, mis koos süveneva ebakindlusega paneb eraisikuid ja ettevõtteid investeerimiskavasid hoolega läbi mõtlema ning suuresti edasi lükkama. Seetõttu elame praegu läbi ümberkorralduste perioodi, kus tootmismahud vähenevad ja hinnakasv taandub. Need muutused on vajalikud, et majandus saaks taastada oma kasvujõu.

Eesti majanduse kasv sõltub välispartnerite omast
Eesti nautis viimastel aastatel suuresti odavale laenurahale tuginenud majanduskasvu. Odav laenuraha pani inimesed meeleldi ostma ning seepärast ei pidanud ettevõtted muretsema kauba läbimüügi pärast. Kasvasid kõigi ülioptimistlikud ootused tuleviku suhtes. Majandus lihtsalt kasvas. Nüüd seevastu on majanduse kasvukeskkond muutunud. III kvartalis hakkas majanduse maht vähenema nii USA-s, Jaapanis kui ka Euroopa Liidus. Eesti jaoks tähendab see eelkõige eksporditulude vähenemist ning töökohtade kadu. Praeguseks on nt ehitusturu jahtumine sundinud tootmismahtusid koomale tõmbama puittoodete ja ehitusmaterjalide tootjaid. Praegu me siiski loodame, et maailmamajanduses olukord paraneb 2010. aastal ja see viib ka Eesti uuele kasvurajale. Kuigi esialgu pole kasvu taastumisest veel kindlaid märke, võib siiski öelda, et see on vaid aja küsimus.

Praegune olukord annab kõik võimalused
Majanduskriise on olnud ka varem ja nendest saadud kogemused aitavad praeguse olukorraga lihtsamalt toime tulla. Lisaks on kriisile vastumeetmeid rakendanud nii keskpangad kui ka valitsused. Kuigi järgmine aasta tuleb tõenäoliselt üks keerulisemaid, peaksid ettevõtted olema siiski suutelised vajalikud ümberkorraldused ellu viima. Praegune majandusolukord annab võimalused maksimaalselt ära kasutada meie majanduse konkurentsieeliseid ja tõsta efektiivsust. Uus kasvutsükkel eeldab varasemaga võrreldes enam uuendusmeelsust nii era- kui ka avalikus sektoris. Majanduslangus tähendab üheaegselt ka seda, et vähenevad oluliselt inflatsioonisurved ja paljud hinnad hakkavad alanema. Toidu, nafta, püsikaupade ja mitmete teenuste hindade langus toob olukorrale teatud leevenduse. Veelgi enam - paraneb ka meie majanduse välistasakaal ehk me ei ela enam nii palju võlgu. See tähendab väiksemat sõltuvust laenude kättesaadavusest ja hoolikamalt läbimõeldud kulutuste tegemist.

Nii nagu elus vahetuvad head ajad halbadega, vahelduvad majanduses tõusud mõõnadega. Peamine on säilitada rahulik meel ja mitte langeda liigsesse pessimismi - mõõnale järgneb alati tõus. Nagu juba ütlesin - küsimus on vaid ajas.

Avaldatud: 
22.12.2008
Väljaanne: 
Postisarv, detsember 2008 nr. 10/154