Eesti majanduse põhiprobleem süveneb

Ilmar Lepik
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja

Maailma majanduskasvu taastumine ei toimu ilmselt enne järgmist aastat. Esialgse hinnangu kohaselt võis SKP kasv esimeses kvartalis aeglustuda võrreldes eelnenud kvartaliga nii USAs kui ka euroalal (vastavalt 2,9 protsendilt 2,1-le ning 1,2 protsendilt 0,8-le). Rahapoliitiline keskkond lubab tänavu euroalal oodata intressilangust, mis osaliselt realiseerus Euroopa Keskpanga baasintressi langetamises 0,50 protsendipunkti võrra 5. juunil.

Mida see tähendab Eesti majanduse jaoks? Esiteks, jätkuvalt palju odavat raha laenuvõimaluste mõttes ja - osaliselt sama teema jätkuna - kallist eurot dollari suhtes. Viimane omakorda oli üheks teguriks, mille mõjul Eestis oli hinnakasv kevadel kõigi aegade madalaim, teisalt aga see tekitab probleeme ekspordil piirkondadesse, kus arveldamine toimub dollari alusel.

Teiseks, mida edasi, seda enam küsimusi tekitab Eesti majanduse vastupanuvõime nüüdseks juba kaks aastat püsinud maailmamajanduse surutise tingimustes. Nagu eelmine aasta näitas, võib sisenõudlus lühiajaliselt kompenseerida nõrka välisnõudlust, kuid probleem on selles, kui kaua on see võimalik. Ka Soome ja Rootsi väljavaated pole 2003. aastal enam sama head kui eelmisel aastal ja seda suuresti samal põhjusel - sealgi põhineb kasv peamiselt sisenõudlusel.

Avansiline usalduskrediit

Senine areng - europiirkonnast 4-5 protsendipunkti kiirem kasv ja suurenev jooksevkonto puudujääk ning välisvõlg on kahe keskse teguri - nõrka välisnõudlust asendanud tugeva sisenõudluse ja välisraha ulatusliku sissevoolu tulemus.

Sisenõudlust ergutavad peamiselt investeeringud. Sellise ulatusega välisdefitsiit - enam ei räägita 10-protsendisest, vaid 13-14-protsendisest puudujäägist - ei saa kindlasti kuigi kaua püsida. See tähendab, et lähemas või kaugemas tulevikus peab toimuma korrektsioon. Viimase all pean silmas praeguste kõrgete ootuste kahanemist ja investeerimisbuumi vaibumist. Raha hind ehk intressitase on Eestis praegu kõigi aegade madalaim ja läheneb euroala omale. Selles väljendub nn avansiline usalduskrediit, millesse Euroopa Liiduga ühinemine on suuresti juba sisse arvestatud. Selles mõttes on ka praegune välisdefitsiit avansiline - kuid seda vaid tingimusel, et tegu on ajutise puudujäägiga. Kui eeldatav liitumine jääks ära - ükskõik, mis põhjusel -, tähendaks see ka pööret usalduses ja intresside tõusu.

Eraisikute ootusi on seni toetanud kõigi aegade madalaim intressi- ja inflatsioonitase, aga ka seni tugev tööturg ja stabiilne palgakasv. See on kaasa toonud eraisikute ulatuslikud kinnisvarainvesteeringud ka käesoleval aastal. Tõsiseks ohusignaaliks on muutus eraisikute finantskäitumises: teist aastat järjest ületab eraisikute laenude kasv hoiuste kasvu. Juhul, kui praegune ülisoodne majanduskeskkond muutub karmimaks, on tagajärjeks makseraskused. Seejuures on ükskõik, mis põhjusel see juhtub: kas intressitõusu, palgakasvu aeglustumise vms tagajärjel. Arvestades seda, et eluasemelaenude korral on tegu pikaajaliste ja sageli ujuintressiga kohustustega, on intresside tõus nii pikas perspektiivis kindel.

Kas investeeritakse üle?

Ettevõtete optimism on samuti tuntav, kuigi see on mõnevõrra tagasihoidlikum kui aasta tagasi. Paiguti on raske aru saada, millele see optimism tugineb. Konjunktuurinstituudi tööstusbaromeetri järgi on nõudlus nii välisturul kui ka sise- ja välisturul kokku jätkuvalt miinuspoolel. Võrdluseks: 2002. aastal muutusid nõudluse näitajad aprillis positiivseks ja jäidki selliseks. Teist aastat jätkuv surutis maailmamajanduses ei toeta optimismi välisnõudluse osas. Ainult sisenõudlusele toetuv kasv võib olla küllalt kõikuv ja sõltuda üksikutest projektidest ning hooajalistest teguritest.

Majanduse praeguse ühe põhiprobleemi - I kvartalis veelgi süvenenud välisdefitsiidi põhjus on lähedalt seotud kõrgendatud ootustega. Need ootused ja jätkuvalt odavnenud laenuraha võimaldavad investeerida praegu rohkem kui mõned aastad tagasi. Tootlikkuse kasv majanduses on küll tänaseni jätkunud, kuid keskmiselt aeglustuvas tempos. See võib tekitada küsimuse, kas pole tegemist üleinvesteerimisega - st kas tulevikus loodetavad tulud õigustavad tänaseid kulusid?

Kõrgendatud ootuste ja odavnenud välisraha tingimustes võtab majanduse kohandumine rohkem aega kui eeldatud. Prognoosidega võrreldes tähendab see 2003. aastaks oodatust suuremat välispuudujääki ja madalamat inflatsioonitaset, majanduskasv võib jääda prognooside piiresse. Kas kohandumine kujuneb valusamaks kui seni eeldatud, selgub lähikvartalite jooksul.

Avaldatud: 
13.06.2003
Väljaanne: 
Äripäev