Eesti majanduse väljavaated

Vahur Kraft
Eesti Panga president

Aastal 1995 alanud märgatav majanduskasv ja kiire areng jätkusid Eestis 1998. aasta keskpaigani, mil Vene kriisi ja väheneva välisnõudluse koosmõju tõi kaasa kolm kvartalit kestnud langusperioodi. Nüüdseks on majandus taas kasvurajal.

Kuid nii rahvusvaheline keskkond kui Eesti majanduspilt on vahepeal muutunud. Ees ootav kasvuperiood tuleb mitmes mõttes keerulisem ja erinev kui eelmine.

Tahaks veel kord toonitada, kui oluline on, et 2001.aasta eelarve oleks juba "hea aasta" eelarve – s.t. tasakaal on praegu miinimum, mille poole püüelda.

Meil seisab ees ajutiselt tugevneva inflatsioonisurve periood. Majanduspoliitika peaks aitama vältida sellest tulenevat püsivamate väärastuste ohtu. Eesti majanduse arenguvõimalused on head – kui oskame arvestada majandusprotsesse koosmõjus.

Nafta hind ei lange

Euro kurss USA dollari suhtes langes ööl vastu neljapäeva rekordmadala 0, 83ni, juhtivad aktsiaturud on langenud septembri keskpaigast alates üle 10% (Dow Jonesi aktsiaindeks langes üle hulga aja allpoole 10 000 taset), naftabarreli hind on tõusnud 33-34 dollarini….

Juhtivate finantsanalüütikute üheks meelisteemaks on saanud USA majanduse "pehme maandumise" võimalikkus ja Euroopa praeguse majandustsükli erinevus võrreldes aastatega 1988-92. Mis sellest kõigest Eesti majanduse jaoks järeldub?

Nafta hinnad tõnäoliselt lähemal ajal aasta alguse tasemele ei lange ning peame olema valmis majanduse kasvutempo aeglustumiseks oma peamistel eksporditurgudel.

Viimastel aastatel on nafta hind olnud erandlikult madal. Oma osa on siin mänginud Aasia 1997.-1998.a. majanduskriis, mis viis nõudluse alla, samas kui pakkumine maailmaturul suurenes.

Nüüdseks on tootjatele selge, et tööstusriigid on nõus nafta eest maksma senisest kõrgemat hinda (naftatootjate uus kokkuleppeline hinnatase võiks erinevatel hinnangutel fikseeruda vahemikku 25 kuni 30 dollarit barreli eest). Nafta hinna tõusu soodustab ka püsiv konfliktioht Lähis-Idas.

Kütuse hinna tõus kahandab omakorda Euroopa (ja USA) majanduskasvu. Kui nafta hind püsib 35 dollari tasemel, kahaneb IMFi ja Euroopa Komisjoni arvates 2001.a. majanduskasv maailmas ja europiirkonnas vastavalt 4.2% senise 4.7% ja 3% senise 3.4% asemel.

Seega otsest majanduslangust pole lähiaegadel põhjust karta, kuid meie peamistel eksporditurgudel jääb tarbijatele ja ettevõtetele senisest vähem raha investeeringuteks ja muudeks kulutusteks.

Kuigi inflatsioonisurve on Euroopas praegu üldiselt madalam kui perioodil 1988-92, tõstab nafta hinna tõus ka teiste kaupade hindu. Eurotsooni riikide inflatsioon ulatus septembris 2.8 protsendini, mis on viimase kuue aasta kõrgeim. Peamiselt oli see tingitud nafta hindade kõrgest seisust.

Hinnatõus võib (aga ei pruugi) kujuneda piisavalt suureks, et sundida Euroopa Keskpanka intressimäärasid tõstma.

Kõrgem hinnakasv

Viimasel kahel aastal on Eesti majandus elanud väga madala inflatsiooni tingimustes (1998 – 8.2% , 1999 – 3.3%). Võiks isegi öelda, et meie majandusarengu taset arvestades on hinnakasv olnud "ebanormaalselt" aeglane.

Kui langusfaas sai läbitud, oli oodata inflatsiooni kiirenemist. Tegelikkuses kiirenes hinnakasv alles veidi hiljem. Tarbijahindade märgatavam kasv algas alles möödunud suvel..

Edasiste hinnaarengute prognoosimine on suhteliselt keerukas. Nagu öeldud, püsivad naftahinnad ilmselt kõrgel ja see tähendab eelolevaks sügiseks-talveks jätkuvat hinnakasvusurvet.

Arvestades Eestis plaanitud administratiivseid aktsioone, näiteks elektri hinna tõstmist, võib oodata, et 2001. aasta hinnakasv tuleb 2000. aasta omast kõrgem (2000. aastal võib oodata ligikaudu 4% suurust hinnakasvu). Tänavusest kiirem tarbijahindade tõus on iseloomulik just lähemale poolaastale.

Pikemas perspektiivis on tegemist ajutise kiirenemisega. Seepärast ei ole ka alust oodata või nõuda, et hinnakasv tooks automaatselt kaasa sama suure või suuremagi palgatõusu. Palgatõus peaks tulevikus järjest otsesemalt seostuma tootlikkuse kasvuga.

Ettevõtete finantsnäitajate põhjal kahanes töötajate arv 1999.aastal 5.3%, töötlevas tööstuses koguni 7.5%. Alates 1999. aasta teisest poolest on käive ühe töötaja kohta ületanud aastataguseid näitajaid ja tööjõukulutuste osa käibes järjepidevalt kahanenud. See räägib töötajate arvu optimeerimisest.

Kuigi investeerimisnõudluse kasv ning langustsükli lõppemine tähendab ka uute töökohtade loomist, ei pruugi see lähiajal tuua kaasa töötuse olulist vähenemist. Selles mõttes on Eesti tüüpiline üleminekuriik.

Enamik Eesti töötleva tööstuse harusid oli juba selle aasta kevadel ületanud kriisieelse tootmistaseme – ent väiksema hõivega. Majanduse struktuurimuutuste – uute tööstusharude (näiteks aparaadiehituse) kiire kasvu ja mitmete vanade harude osakaalu vähenemise – periood pole ilmselt ka praegu lõppenud.

Arvata võib, et töötuse teema jääb Eestis päevakorda pikemaks ajaks ja pälvib senisest suurematki tähelepanu. Muu hulgas vajab analüüsimist majanduses asetleidnud struktuurimuutuste osa tööpuuduse kasvus.

Järjest enam räägitakse ettevõtlusringkondades ka tööjõu puudusest, paraku pole sellealane statistika ülevaatlik.

Teenuste osas arenguruumi

1999. aastal loodi teeninduses veidi rohkem kui 70% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Selline tase on omane arenenud riikidele. Kuid Eesti majanduse üldine arengutase pole praegu arenenud riigi oma.

Tõsi, üleminekuperioodi algul kuulus Eesti nende riikide "üleindustrialiseeritud" riikide hulka mille puhul teenindussektori kiiret kasvu võib pidada loomulikuks. Kuid 1999. aasta valgusel võib arvata, et teenuste osatähtsus SKP loomisel oli üks neid näitajaid, mille kasvu langusperiood üle võimendas.

Taastunud ja suurel välisnõudlusel põhinev töötleva tööstuse kasv vähendas juba 2000. aasta esimestel kuudel teenindussektori osakaalu 1-2 protsendipunkti. Mis siiski ei tähenda, et teeninduse kasvutrend oleks peatunud. Küll aga võib Eesti näitajaid arenenumate riikidega võrreldes arvata, et teenustesektoris on ruumi struktuuriniheteks – eelkõige tööjõumahukamate ja eratarbijale suunatud teenuste osas.

Praegu on meil teeninduses hõivatud veidi üle 60% tööjõust. Arenenud riikides on see näitaja suurem. Ilmselt viitab selline proportsioon ka sellele, et tootluse kasv ekspordile suunatud harudes on veel liiga aeglane, rahastamaks ulatuslikku töökohtade loomist teenindussektoris.

Eesti majanduse arenguvõimalused on head – kui oskame ennast ja oma plaane ka laiemas kontekstis analüüsida.

 

Avaldatud: 
19.10.2000
Väljaanne: 
Postimees