Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni intervjuu
Küsitles Sirje Rank 6. augustil 2012
Avaldatud 8. augustil 2012 Äripäevas
Äripäeva börsitoimetaja provotseeris hiljuti, et euro on nii hädas, et Eestil on aeg kroon jälle käibele võtta.
Ma arvan, et euro jääb püsima. Uus projekt on alati seotud kasvuraskustega. Arvan, et need ületatakse ja pikemas perspektiivis kasutegur suureneb.
Euroga oleme rohkem integreeritud oma loomulikku majanduskeskkonda. Ja kroon oli väga euro sarnane.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles, et keskpank teeb "kõik", et euro püsiks. Aga keskpank ei saa suurendada riikide konkurentsivõimet, ei saa sundida investoreid ostma Hispaania võlakirju, õhust võluda majanduskasvu, ei saa isegi panku sundida keskpanga raha edasi laenama. Millest me räägime?
Hea, et seda meelde tuletatakse. Eelmise nädala EKP koosoleku järgses avalduses rõhutasime, et ka paljudel teistel osapooltel on oma roll. Valitsused peavad tegelema fiskaalpoliitika ja struktuurireformidega ning üleeuroopalised institutsioonid nagu EFSF ja tulevikus ESM oma rolli täitmisega. Kui igaüks teeb, mida temalt oodatakse, saame hakkama.
EKP-l on vast kaks rolli. Inflatsiooni ohjeldamine ja kõige tegemine, et rahaturud häirete korral toimima saada. Imeravi ei ole.
Keskpank saab aega võita, milleks?
Kõik meetmed võtavad aega. Selle aja jooksul on võimalik, et keskpank aitab likviidsuse pakkumisega pingeid maandada, et protsessi sujuvamaks muuta.
Kui keskpank ei tegutseks, siis need meetmed võiksid viia palju suurema majanduslanguseni.
Programmiriikides nagu Iirimaa ja Portugal on juba positiivseid tulemusi. Iirimaa on vaikselt laenuturule naasnud. Ja ka see on ehk võit, et neist iga päev ajakirjanduses ei kirjutata.
Uued meetmed, mille kavandamisest me teada andsime (tugiostud võlakirjaturul kõrvuti ESMi/ EFSFiga - toim) sisaldaksid nüüd tingimuslikkuse elementi.
Sisuliselt rahastab keskpank ikkagi valitsust.
Asi ei ole selles, et EKP hakkab ostma EFSFi võlgu, vaid et programmi olemasolu seatakse tingimuseks, et EKP hakkab võib-olla järelturul lühemaajalisi võlakirju kokku ostma. See ei ole valitsuse otsene rahastamine ja see ei ole ka EFSFi rahastamine. See on klassikaline rahapoliitika, mida paljud keskpangad rakendavad ja mis on kooskõlas EKP põhikirjaga, mis lubab korraldada avatuni operatsioone.
Saksamaa ei arva nii.
Keskpanga nõukogu laua taga ei ole nii, et oled mustvalgelt poolt või vastu. Toimub arutelu, kus igaüks näeb samu näitajaid, kuid tõlgendab erinevalt. Otsuse teeb nõukogu kollektiivselt.
Kui septembris otsustatakse, siis loodetavasti saavutatakse maksimaalne üksmeel, kuid see ei tarvitse olla sajaprotsendiline.
Kas keskpank paneb nüüd rahapressi tööle ja inflatsioon aitab võlgu maksta?
Seda küll mitte. EKP põhimandaat on hinnastabiilsus ja EKP on sellest kinni pidanud.
Praegu on euroala inflatsioon 2,4% ja selges langustrendis, kui kütusehindadega ei juhtu midagi kardinaalset. Isegi alusinflatsioon ei liigu praegu üles ega alla. Riskid on tasakaalus. Rahamassi (M3) pole eriti suurendanud ka keskpanga likviidsuslaenud.
Kogu (võimalike tugiostude - toim) pakett ei ole kindlasti piiramatu. See peab olema piisavalt suur, et ta avaldaks mõju.
Kõik nõuab peent manööverdamist. Kui keskpank piisavalt ei tegutse, tekib deflatsioonioht.
Praegu arvan, et rahapoliitika pigem toetab majandusaktiivsust.
Kas ESM võiks saada ka pangalitsentsi?
Mario Draghi ütles, et litsentsi ei anna EKP, vaid seda tuleb valitsustelt taotleda. Isegi siis näitab juriidiline analüüs, et EKP-l oleks raske ESMi tehingu partneriks võtta.
Võimendus on alati kahe otsaga: mida rohkem võimendad, seda suuremaks muutuvad riskid.
Miks ei lasta turul pankroti kaudu toimida?
Kuni võimalik, on liikmesriigi probleemide lahendamine parem rahaliidu sees. See on stabiilsem keskkond ning oma probleemid tuleb neil lahendada niikuinii.
Teisalt ei tähendaks Kreeka lahkumine, et siis me elaksime kõik rahulikumalt edasi. Praegu on siiski teatud parameetrid paigas ja keerulises olukorras on see võib-olla parem kui see, et kõik parameetrid nihkuvad, valuutakursid hakkavad muutuma ja mis iganes.
Ma arvan, et Kreekas pingutatakse ka.
Võib-olla tuleb osa võlgu siiski maha kanda.
Riikide võlatase on kõrge, kuid see ei tähenda, et sellega ei suudeta toime tulla. Ka Saksamaa võlatase on kõrge, kõrgem kui Hispaanial. Kui eelarve on tasakaalus ja riik teeb reforme, mis kasvupotentsiaali lisavad, võib väljavaade olla ikkagi jätkusuutlik.
Sellepärast mulle need EKP uued suunised meeldivad. EKP panus oleks tingimuslik, see innustaks ehk veelgi reforme tegema.
Vaadake, kuidas turud reageerisid alguses ja päev hiljem, kui olid asja läbi lugenud ja näinud, et see on terviklik nägemus. Et see on jätkusuutlikum ja seotud väiksemate riskidega kui lihtsalt oodata ilma tingimusteta laenude andmist.
Väga palju on laenu juba pakutud, aga efekt on seni olnud peamiselt lühiajaline.
Kui suured on keskpanga enda riskid?
Oleme ka Eesti Panga puhul toonitanud, et sellises olukorras oleks hea rohkem kapitali koguda. Selle taotluse kaudu oleme tunnistanud, et riskid ei ole olematud. Kuid rahapoliitika on alati seotud riskidega.
EKP uus tugiostuplaan saadeti eurosüsteemi komiteesse läbitöötamiseks ja riskide hindamiseks. Kui kõhutunde alusel 23 inimest otsustavad, oleks see vastutustundetu.
Eurot ja panku päästetakse maksumaksja rahaga, aga erasektor?
Tulevikus püütakse võimalikult palju vastutust veeretada erasektorile. Kõik need pankade kõrgemad kapitalinõuded jne. Praegu erasektori kaasamise mehhanisme ei ole. Kreeka puhul seda siiski tehti. Ja võib-olla nüüd ka Hispaania pankade puhul, kui mõni likvideerimisele läheb. Kuid kuni on otsustatud, et panga sulgemine läheks kallimaks kui elus hoidmine, ütlevad kõikmajandusreeglid, et kreeditorid peavad oma raha tagasi saama.
Kuidas saab Eesti enda jaoks vähendada võlakriisi riske?
Hea on, kui osaleme lahenduste leidmises. Et toetad riikide programme ja kriisihaldusmehhanismide loomist, et kogu piirkond saaks stabiilsematele alustele.
Kui aga neis mehhanismides osaleda, on see ka riskidega seotud.
Majanduspoliitikas on küsimus puhvrite loomises. Sel aastal peaks Eesti majanduskasv olema suurem kui riigieelarves prognoositud. Kui tekivad lisatulud, võiks need säästa.
Kaua kriis veel kesta võib?
Kõige pikemalt kestab institutsioonide loomine ja sissetöötamine. Aga seda peab tegema kindlustunde andmiseks, et sul on terviklik pakett. Et on lühiajalised meetmed, mis aitavad kriisi leevendada, ja keskpikad, mis tekitavad kasvupotentsiaali, ja pikemaajalised, mis näitavad, et kogu arhitektuur on tugevatele alustele loodud. Kui aga oodatakse imerelva - seda ma küll ei näe.
Võib veel päris pikalt kesta, kuni tekib laiapõhjaline 2protsendine majanduskasv kogu eurotsoonis.