Eesti Pank: kiiret paranemist pole alust loota

Natalja Viilmann
Eesti Panga juhtivspetsialist

Majanduslanguse tagamaadest

Rasketel langusaegadel paeluvad majandusuudised enam inimeste tähelepanu, neid analüüsitakse põhjalikumalt, et uuesti leida kõikuma löönud kindlustunnet. Seekordse maailmamajanduse kriisi sügavus ja ulatus osutus viimaste aegade suurimaks ning järsu languse numbrite kiired muutused oli nii mõnelegi kontseptiooni või majanduspoliitikale "tõehetkeks". Seejuures on mõni riik püsib paremas, teine aga kehvemas seisus: ühtesid on kriis kahjustanud otseselt, teisi kaudsemalt.

Majanduskriis pani ka meid ümber hindama oma käitumist ja tõekspidamisi ning edaspidi peavad nii eraisikud kui ka ettevõtted hoolega läbi mõtlema oma investeerimiskavasid või kulude struktuuri. Ka laenutugi on majandusele varasemast tunduvalt nõrgem. Kui eelnevalt oli tegemist kahekohaliste numbritega majanduskasvuga, siis praegu elame läbi suhteliselt kiire "korrektsiooni" perioodi, kus tootmismahud vähenevad, hinnad langevad ning majandusagentide ülipessimism on visa taanduma. Majandustsüklite langusfaasis targasti tegutsemine on aga samuti väga oluline - andes näiteks võimaluse ressursside ümberpaigutamiseks.

Kas olukord hakkab juba stabiliseeruma?
Üleilmne majandus liigub endiselt halvemuse poole, kuid märgid langustempo aeglustumisest ja olukorra stabiliseerumisest on aina selgemad. Kuigi makronäitajad on jätkuvalt väga nõrgad, näitavad mitmed tulevikku vaatavad indikaatorid hinnangute paranemist ning investorite kasvav usk kriisi pöördepunkti läbimisest on leevendanud pingeid globaalsetel finantsturgudel.

Positiivsetena mõjuvad ka sellised uudised, kus langus osutub oodatust väiksemaks või kus olukord ei halvene enam nii kiiresti, nagu vahepeal kardeti. Erinevad aktiivsuse näitajad ei ole enam nii negatiivsed, kuigi püsivad siiski eelmiste majandustsüklite madaltasemete juures. Nende tase näitab globaalse majandusaktiivsuse jätkuvat langust, ent eelnevate kuudega võrreldes on langus väiksem. Aktiivsusindeksite kerkimist interpreteeritakse sellisena, et languse intensiivsem osa on möödas. Vaatamata tulevikku vaatavate aktiivsusindeksite paranemisele, näitavad kuised reaalmajanduse andmed sügavat retsessiooni. Kasvav tööpuudus, madal tarbijausaldus ja karmid laenutingimused piiravad jõudsalt eratarbimist.

Globaalsetel aktsiaturgudel jätkub juba kolmandat kuud hinnatõus ja turgude volatiilsus langes Lehmani panga pankroti eelsetele tasemetele, kuid pikemat ajalugu vaadates on endiselt kõrge. Kestev aktsiaturgude tõus ei peegelda veel üldist paranemist, vaid pigem ootustest vähem negatiivseid majandusnäitajaid ning positiivset reaktsiooni valitsuste ja keskpankade meetmetele. Vaatamata üldisele sentimendi paranemisele piirab investorite riskiisu valitsuse kõrged võlatasemed, is muudavad halvemaks pikaajalisi väljavaateid.

Mis on sellises olukorras mõistlik Eesti jaoks?
Eesti jaoks tähendas meie välispartnerite nõudluse järsk langus eelkõige seda, et meil tuli korrigeerida väiksemaks ka oma ootusi ekspordi mahtude osas. Töötleva tööstuse ettevõtete toodangu tootmismahud vähenesid ligi kolmandiku, ehitusturu jahtumine sundis ehitajaid ja ehitusmaterjalide tootjaid veelgi ulatuslikumalt koomale tõmbama. Kõik Eesti majanduskasvu taastumise prognoosid eeldavad, et enne peaks hakkama taastuma meie peamiste eksporditurgude kasv. Ning kuigi momendil pole veel sellest kindlaid märke, toob majanduslanguse "teraviku" läbimine seda perspektiivi lähemale.

Positiivsus aktsiaturgudel, alanevad hinnad ja lootused "põhja" läbimisest on parandamas ka tarbijate kindlustunnet. Eratarbimise ja kogu majanduse jätkusuutlikku taastumist on siiski vara ennustada nõrga tööturu ja langevate kinnisvarahindade keskkonnas.

Julgustavalt kõlavad ka erinevate globaalse majanduspoliitika liidrite sõnavõtud, kus rõhutakse, et me ei viibi enam ammu "kinnisilmi pimedas toas" ning situatsiooni jälgitakse ja vajadusel sekkutakse väga aktiivselt. Majanduspoliitika ajamisel on globaalsel tasemele praegu palju rohkem kogemusi ning võimalusi, kui seda oli eelnevate maailmamajanduskriiside ajal.

Praegust majandusolukorda peaks maksimaalselt ära kasutama meie majanduse konkurentsivõime ja efektiivsuse tõstmiseks. Uus kasvutsükkel eeldab varasemaga võrreldes enam innovatsioonikesksust nii era- kui avalikus sektoris. Ning kuigi kiiret paranemist ei ole alust loota ja käesolev aasta tuleb tõenäoliselt üks keerulisemaid, peaks selle aja jooksul jõudma ellu viia olulisi muutusi meie tootmis- ja investeerimisstruktuuris.

Avaldatud: 
01.06.2009
Väljaanne: 
Saldo nr 5(80)