Eesti potentsiaal on 5-6% kasvu

Tanel Ross
Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja

Euroopa Liit loob eeldused sissetulekute ühtlustumiseks, kuid eelduste kasutamine sõltub liikmesriigi enda poliitikast.

Eesti majanduse arengusuund pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist on küllaltki selge. Ühelt poolt jätkub majanduse kogutoodangu ja seega ka sissetulekute ühtlustumine ELi keskmise suunas. Teiselt poolt jätkub hinnataseme järk-järguline tõus, kuid eeldatavasti aeglasemas tempos kui kogutoodangu kasv. Seega on eeldada reaalsissetulekute järk-järgulist kasvu.

Eesti Pank hindab Eesti keskmise perspektiivi potentsiaalseks reaalseks majanduskasvuks 5-6 protsenti aastas. Sellega kaasneb hinnatõus keskmiselt 3-4 protsenti aastas. Majanduse kogutoodang jooksvates hindades suureneb keskmiselt 8-10 protsenti aastas ja umbes samapalju peaks suurenema ka palgafond ehk Eestis välja makstavate palkade kogusumma. Nende eelduste kohaselt jõuab meie reaalsissetulek ELi keskmise tasemeni ca 25 aastaga ja 75 protsendini ELi keskmisest ca 17 aastaga (eeldades, et ELi keskmise perspektiivi reaalne majanduskasv ulatub 2,5 protsendini aastas).

Ajalooline võrdlus. Millel põhineb see küllaltki optimistlik tulevikuvaade? Küsimusele võib vastata toetudes ajaloolisele võrdlusele või üritades analüüsida sisemisi tegureid.

Ajaloolise võrdluse puhul tuuakse näiteid Euroopa Liidu eelmistest laienemistest. Ajalugu näitab, et ELi vaesemad riigid on kasvanud kiiremini jõukamatest riikidest. Senised laienemised ei anna küll päris ühest vastust küsimusele, millises tempos uute liikmesriikide majandus kasvab. Esile tõuseb Iirimaa, kes jõudis 60 protsendilt ELi keskmise elatustaseme suhtes 1973. aastal 1998. aastaks 110 protsendini. Lõuna-Euroopa riikide majanduskasv aga on pärast Euroopa Liiduga ühinemist olnud aeglasem. Portugali vahe ELi keskmisega vähenes 15 aastase liikmeksoleku aja jooksul 20 protsendipunkti võrra, Hispaanial 10-15 protsendipunkti võrra.

Ajalooline kogemus näitab seega, et Euroopa Liit loob küll eeldused vaesemate ja rikkamate riikide sissetulekute ühtlustumiseks, kuid nende eelduste kasutamine sõltub liikmesriigi enda poliitikast.

Eesti-sisesed edutegurid. Eesti keskmine majanduskasv 1990te aastate teisest poolest alates on olnud 6 protsendi piirimail. See lubabki oletada, et vähemalt eeloleva 5 aasta jooksul on Eesti majanduse potentsiaalne kasvuvõime 5-6 protsenti. Ülioluline on rõhutada, et nii Eesti kui kõigi teiste Ida-Euroopa endiste sotsialistlike riikide senine areng kinnitab Euroopa Liiduga ühinemise olulist positiivset mõju majandusele.

Esiteks, Lääne demokraatiale ja vabale turumajandusele omase õigussüsteemi taastamine lühikese aja jooksul. On täiesti selge, et see oleks olnud võimatu ilma otsese vajaduseta meie seaduste ühildamiseks ELi õigusega. Samuti on selge, et ilma korraliku seadusandluseta ei ole mõeldav vabal turul põhinev majandus ega finantssüsteem.

Teiseks, samavõrra oluline kui õigussüsteem on ka turujärelevalve ehk kontroll selle üle, kuidas meie ise ja meie ettevõtted seadusi järgivad. Tüüpiline näide on siin finantsjärelevalve, mille praegune tugevus ja efektiivsus oleks olnud jällegi mõeldamatu ilma ELi kaudse ja otsese toetuseta. Usun, et sama kehtib ka valitsuse haldusalasse kuuluvate järelevalveasutuste kohta.

Kolmandaks, Eesti selge suund ELi liikmestaatusele on võimaldanud meie pea täielikku integreerumist maailma ühe kõige rikkama piirkonna majandusruumi. Eesti ekspordist ligi 85 protsenti läheb ELi praegustesse ja tulevastesse liikmesriikidesse. Euroopa Liiduta ei oleks meil kindlasti sellises koguses otseinvesteeringuid ning stabiilset raha sissevoolu, mille arvel me viimased 9 aastat investeerinud oleme.

Neljandaks, Euroopa Liidu tulevane liikmestaatus on siiani hoidnud ka meie majanduspoliitikat üldiselt usaldusväärsena. Ma mõtlen siin madalat riigivõlga ja fikseeritud valuutakurssi. On päris kindel, et eesseisev ühinemine europiirkonnaga suurendab oluliselt usaldust meie raha vastu ja on üks peamisi kui mitte ainuke põhjus, miks meie intressimäärad nii madalad on.

Need neli tegurit ongi taganud suured investeeringud ning neil põhineva tootlikkuse ja majanduse kogutoodangu kiire kasvu. Mõistliku poliitika puhul jäävad need kehtima ka Euroopa Liidus.

Avaldatud: 
09.10.2002
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht