Eestit pole mõtet Islandiga võrrelda

Märten Ross
Eesti Panga asepresident

Tänu finantskriisile pidurdub järgmistel aastatel küttehinna tõus. See omakorda vähendab tunduvalt survet peredele, kellele nafta ja toidu kiire hinnatõus aasta alguses tõsiseid väljakutseid esitas.

Tundub, et vahelduseks on kõige kriitilisemad hetked maailma finantsturgude usaldamatuskriisis ehk mööda saamas. Samas ei pruugi see veel tähendada soodsa kasvukeskkonna taastumist meie eksportööridele. Isegi see pole kindel, kas kokku kuivanud laenuvood suuremas mahus jälle liikuma hakkavad. Kuid teatud stabiliseerumise märke siiski on.
Millised on tormikahjustused Eestis? On selge, et meie elu finantsturgude kriis lihtsamaks ei teinud. Kuid kõik tuleb panna perspektiivi. Eesti majandus on viimased poolteist aastat läbimas kohanemisfaasi. Liialdatud tuluootuste toel paisutatud kinnisvaraarendus ning tarbimishoog nõuavad hingetõmbepausi. See tähendab veel mõnda aega tagasihoidlikke väljavaateid paljudele ettevõtetele, surveid palkadele ja kasumite vähenemist mitmetes ärivaldkondades.
Tuleb veel kord rõhutada, et selline ümberorienteerumine on olnud möödapääsmatu ja majandust tervistav. Sisemise ressursivajaduse vähenemine tõmbab tagasi hinnasurveid ja annab paremad võimalused ekspordi arendamiseks. 
Seni laekunud andmed näitavad, et raskuste kõrval on näiteks kaubanduses või ehituses tooteid ja teenuseid eksportivate majandusharude seis püsinud igati rahuldav. On üsna naljakas näha eksportijaid poolhäbenedes tunnistamas, et «piinlik isegi ütelda, kuid meil läheb hästi...».

Oleme näinud inflatsiooni järkjärgulist pidurdumist ning majanduse riskiallikaks peetud jooksevkonto defitsiidi vähenemist. See omakorda parandab Eesti liitumisvõimalust euroga. Kuigi hõisata on veel vara, on majanduse kohandumine kindlasti jõudnud juba poolele teele.
Kuid fakt on, et globaalse finantskriisi tekitatud mullistused krediiditurul tähendavad paratamatult keerukamat tegevusvälja. Kui kapital on maailmas kallim, väheneb investeerimishuvi. Kui kaubanduspartnerite kasv aeglustub, teeb see Eesti eksportööride elu kohe kindlasti mõrumaks, kui veel kuu või kaks tagasi eeldati. Kui Soome majanduse jahenemine muudab oluliselt sealse tööturu olukorda, vähenevad Eesti inimeste võimalused Helsingi tööpõllul tulu teenida.
Kokkuvõttes pole kahtlust, et olukord maailmas tähendab meile lähiaastatel väiksemat majanduskasvu, vähem töökohti ja seetõttu keerukamat keskkonda majanduse ümbersuunamisel.
Samas pole üleilmse majandussurutise mõju nii üksühene. Ülal toodud pilt tundub esialgu küll hirmutav, kuid paradoksaalselt teeb nende murede üleilmsem iseloom mõne asja meile lihtsamaks.
Seda mitte seetõttu, et kui ka naabril läheb halvemini, tundub eestlasele elu justkui roosilisem. Vaid seetõttu, et need mehhanismid ja poliitikad, mis maailma majandust tasakaalustavad, avaldavad ka meil oma mõju. Toon siinkohal kolm näidet.
Esiteks intressid. Kui majandus vinduks ainult Eestis, oleks tõenäone, et intressid püsivad pikalt kõrgemal, kui laenu võtnud inimestele meeldiks. Seevastu näeme nüüd, kuidas maailma keskpangad kasvuväljavaate halvenedes ja inflatsiooniohu vähenedes rahapoliitilisi intresse vähendavad. Kuigi esialgu peidab seda efekti veel rahaturul valitsev ebakindlus, on tunduvalt kasvanud võimalus, et järgmisel aastal on kodulaenu või autoliisingu tagasi maksmine paljudele peredele vähem kulukas.
Teine näide on energia ja toidu hinnad. Kui aasta alguses oli maailma majanduskasv veel tugev ja surve nafta hinna tõusuks tundus pidurdamatu, siis koos kasvuväljavaate halvenemisega on olukord hindade osas märgatavalt paranenud. Tänu finantskriisile pidurdub järgmistel aastatel küttehinna tõus. Võimalik, et näeme siin isegi hindade langetamist. See omakorda vähendab tunduvalt survet peredele, kellele nafta ja toidu kiire hinnatõus aasta alguses tõsiseks katsumuseks osutus.
Kolmas näide on turbulentside keskmest ehk pangandusest. Paradoksaalne, kuid viimase nädala sammud on loonud võimaluse, et Euroopa integreerunud pangandussüsteemi käsitletakse tõepoolest ühtsena ka regulatsioonide ja turvasüsteemide vaatenurgast. Kuivõrd Eesti pangandus on Põhjamaade pangagruppide kaudu osa suuremast pildist, tagab see kindlamad lahendused võimalikele probleemidele, kui vaid isekeskis siinkandis oleksime suutnud korraldada. Ja seda paljuski «tänu» globaalsele finantskriisile.
Kuigi globaalne finantskriis ja kasvu aeglustumine muudab Eesti majandusolukorda kindlasti keerulisemaks, peituvad selles ka omad toimemehhanismid, mis šoki ulatust kergendavad. Selles mõttes ei ole olukord Eesti jaoks väga palju muutunud. Oluline on jätkata buumijärgse restruktureerimisega nii ettevõtetes kui ka riigieelarves. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et mõnigi muutus peab olema veelgi kiirem ja järsem, kui mõni kuu tagasi arvati, sest väliskeskkonna tugi on oodatust palju kehvem.

Lõpetuseks käsitlen ka palju ärevust külvanud küsimust: kas Eestis võib korduda Islandis toimunu? See on imelikult esitatud küsimus. Islandi probleem oli väga paljudesse riikidesse jõudsalt laienenud kodumaiste pankade võla ülevõtmine riigi poolt. Neid võlgu oli palju kordi rohkem, kui riik aastas SKTd toodab. 
Meie pankadel selliseid võlgu ei ole. See muidugi ei tähenda, et meie riigi finantsseis oleks täiesti probleemivaba. Kui me ei lahenda jõuliselt 2010. aasta eelarve ettevalmistamisel vastuolusid tulude ja kulude vahel, mis lõid välja juba 2009. aasta eelarve, võib riigil olla paari aasta pärast ees väga raske seis. 
Kuid need on teised probleemid ning Islandi praeguse seisuga neid võrrelda pole mõtet, sest sealsete hädade põhjuseid meil lihtsalt ei ole.

Avaldatud: 
16.10.2008
Väljaanne: 
Postimees