"Ei" kõigutaks Eesti majanduse arengut

Märten Ross
Eesti Panga asepresident

Pole vaja kriisistsenaariume joonistada, piisab isegi pehmetest stsenaariumitest, et mõista liitumise olulisust Eesti arengule, leiab Märten Ross.

Oletame, et võidad miljoni. Rõõm missugune. Räägid sellest ka naabrimehele. Tema seda õnneks ei pea. "Oh seda häda, suure õnnetuse oled kaela saanud," ütleb ta. "Küll neid inimesi olnud, keda suur raha ära on rikkunud. Ega sa enam rahu saa - sugulased tulevad laenu küsima, naine hakkab kasukat nõudma, lapsed narkootikume tarbima. Ei oskagi sulle kohe nõu anda, mida teha. Aga mis juhtuks, kui sa seda raha välja ei võtaks?"

Tõepoolest, mis siis ikka juhtuks. Oled siiamaani hakkama saanud, ju saad edaspidi ka. Elu läheks oma tavalist rada edasi. Ja ega selle miljoni läbilöömine siis veel õnnelikuks tee. Mõeldud, tehtud - ei läinud sa oma miljonile järele.

Alles aastate pärast mõistsid, et see miljon oleks andnud sulle ja su lähikondsetele mitmeid võimalusi. Kulutamise asemel oleksid võinud selle investeerida millessegi püsivasse - näiteks enda või lapse haridusse. Elul oleks olnud hoopis teine mekk.

Enne 14. septembrit peame kaaluma, kuivõrd avardab liitumine Euroopa Liiduga meie võimalusi elu paremaks muuta. Oluline on silmas pidada, et tehtav otsus mõjutab meie ja meie laste elu pikemas perspektiivis.

"Ei" mõjud majandusele

ELiga liitumine ei vähenda majandusseaduste kehtimist Eestis, see areneb ka edaspidi tsüklitena. Eesti majanduse areng võib pidurduda või kiireneda mitmetel teistel põhjustel kui EList väljajäämine. Ka hinnad võivad tuleval aastal tõusta, kuid tuhandel muul põhjusel kui ELiga liitumine.

Siiski on võimalik prognoosida mõningate majandusilmingute tõenäosust pärast "ei"-otsust septembrikuisel referendumil. Suur osa investeeringutest on Eestisse tehtud arvestusega, et ühineme ELiga. Referendumi "ei" oleks välisinvestoritele suur üllatus, kui mitte ehmatus. Tõenäoliselt päevapealt strateegilisi plaane ei muudeta, kuid investeerimine kindlasti pidurdub.

Miks? Madalad maksud, odav tööjõud ja asend Läänemere kaldal on küll olulised faktorid, kuid ei pane investeerimisotsust lõplikult paika. Investorid soovivad stabiilsust ja ettearvatust. Pole mingi juhus, et intressimäärad langesid ja investeeringud Eesti majandusse kiirenesid just siis, kui saime esimesse läbirääkijate ringi. ELi perspektiivita poleks Eesti majandus Vene kriisist nii kiiresti kosunud, poleks olnud sellist investeerimisbuumi, töökohtade juurdekasvu ning laenukapitali odavnemist.

Eesti konkurentsivõime

Kui me ELiga ei liitu, siis mingis ulatuses see positiivne areng pöördub. Eesti riik peab hakkama ennast uuesti tõestama turvalise ja stabiilse investeerimismaana. Investorid on sunnitud otsima uusi põhjuseid, miks Eesti majandust arendada. Küllap neid aja jooksul ka leiaks, kuid sellele eelneb kindlasti majanduse kohandumine, mis tähendab aga inimeste tulude kasvu ajutist või püsivat peatumist. Kindlasti on ei-stsenaariumi korral oodata ka kapitali kallinemist. Ka üheprotsendiline tõus võrreldes teiste praeguste kandidaatriikidega vähendaks oluliselt meie majanduse konkurentsivõimet.

Esimeses järgus paistab "ei" mõju välja riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetes. Eelarve "saab tuld" kahelt poolt. Esiteks pidurdub koos investeeringute ja majanduskasvuga maksulaekumiste kasv. Ees seisavad rasked otsused, millised sotsiaalkulud või investeeringud senistest plaanidest kõrvale heita või milliseid makse nende rahastamiseks tõstma peab. Tõsi, kogunenud puhvrid ja senine tasakaalukas võlapoliitika lubaks ehk vältida otsest likviidsuskriisi. Kuid just paari-kolme-aastase perspektiivi seab "ei" täiesti uude valgusesse.

Eesti väikese riigivõla põhjuseks on olnud Euroopa partnerite senised toetused ja tulevikus eeldatavate tõukefondide summad. Oleme lükanud nii mõnegi pakilise probleemi lahendamise edasi lootuses, et saame kasutada ELi raha. "Ei" korral ei oleks meil ainuüksi 2004. aastal võimalik kasutada 3,4-miljardilist ELi toetuspaketti. Liitumise edasilükkumise võib-olla suurim oht on seotud turgude tõhusa toimimisega. EL pakub meile selge raamistiku ja kaitse, et meie ettevõtjad saavad vabalt tegutseda ELi turul, samuti tagatakse see, et Eesti turgudel ei oleks monopole.

Oleme põhjusega tunnustanud Eesti turu avatust ning küllaltki tugevat konkurentsi. Siiski kipub meie ühiskond endasse sulguma, mis tähendab, et näiliselt vaba turg on tihti kammitsetud kümnete nähtamatute niidikestega. Tulemuseks on aga ühiskonna raisatud ressurss, tarbijatele kallimad teenused ning ausamate ettevõtjate põhjendamatu kannatamine.

Eesti majanduse areng sõltub sellest, kuivõrd on meie eksportööridele tagatud võimalikult valutu sissepääs meie peamistele turgudele. Natuke üle miljonilise rahvaarvuga riik ei suuda majanduskasvu tekitada pelgalt kodumaise tarbimise najal - me peame oma tooteid müüma väljapoole.

Oht ettevõtlusele

Eesti kaubavahetusest toimub 80 protsenti ELi praeguste ja tulevaste liikmetega. Liitumisel oleksid meie tootjatel paremad tingimused Euroopa turul tegutsemiseks ning meile laieneksid ELi kaubanduslepingud kolmandatel turgudel. Liitumise edasilükkumine piirab oluliselt meie ettevõtete eksporditurgusid. Kõige valusamalt puudutab väljajäämine põllumehi ja toiduainetööstust.

Kuna EList väljajäämine mõjub pärssivalt meie ettevõtetele, pole välistatud, et paljud firmad lõpetavad oma töö või on sunnitud oma tegevusmahtusid vähendama, mis omakorda võib suurendada tööpuudust. Majanduse arengut mõjutavad tegurid on kõik liitumisega tihedalt seotud. Pole vaja kriisistsenaariume joonistada, piisab isegi pehmetest stsenaariumidest, et mõista liitumise olulisust Eesti arengule.

Eesti on seni olnud edukas, sest oleme julgenud teha olulisi otsuseid õigel ajal. Rahvahääletuseni on veel piisavalt aega langetamaks läbimõeldud otsus, et hiljem poleks põhjust naabrimeest halvas nõuandes süüdistada ega kasutamata jäänud võimalusi taga nutta.

Avaldatud: 
27.08.2003
Väljaanne: 
Postimees