EKP Hansson: mulle meeldiks hoida intressimäärade vahemikku

Mehaanilist reaktsiooni EKP juuniprognoosile ei tule

Ardo Hanssoni intervjuu uudisteagentuurile MNI, mis toimus 2014. aasta 21. mail. Avaldatud MNI loal.


Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson eelistab EKP hoiustamise püsivõimaluse negatiivseid intressimäärasid juhul, kui Eurotower otsustab euroala inflatsioonimure lahendamiseks veelgi vähendada laenuvõtukulusid.

Sel nädalal [22. mai 2014] enne Frankfurdis toimunud EKP nõukogu kohtumist MNI-le antud ainuintervjuus ütles Hansson aga, et ei võtaks enneaegselt kohustust juunis leevendusmeetmeid rakendada, ja seadis kahtluse alla reaalmajandusele laenuandmise hoogustamiseks võetavate mittestandardsete meetmete tulemuslikkuse.

„Isiklikult meeldiks mulle hoida teatavat intressimäärade vahemikku. Vahemiku hoidmine on kindlasti tugevam vahend kui selle kitsendamine,” ütles Eesti Panga juht Hansson, rõhutades, kui tähtis on soodustada rahaturgude hiljutist normaliseerumist. „Kui vahemik muutub liiga kitsaks, on pangad taas sunnitud pöörduma eurosüsteemi poole.”

„Negatiivsed intressimäärad ei ole päris avastamata maa, sest mõned väiksemad riigid on neid juba kasutanud. See, et neid on mujal proovitud, on mõnevõrra julgustav, kuid meie jaoks on see siiski uus asi,” lisas Hansson. „Piisavalt on räägitud, et tehniliselt oleme selleks valmis.”

Hansson ei võtaks aga enneaegselt kohustust juunis meetmeid rakendada ja hoiatas nägemast inflatsiooni kontekstis euro tugevust ühekülgsena.

„Ei saa vaadata vaid võrrandi ühte poolt ja öelda, et euro tugevnemine on keskpikas perspektiivis hindade stabiilsusele läbinisti halb. Tegemist on välise šokiga, mille puhul raha voolab sisse välismaalt ja mis samal ajal leevendab rahaturu tingimusi, langetades turu intressimäärasid,” ütles Hansson. „Tähtis on silmas pidada igakülgset mõju.”

EKP juuniprognoosid on „väga tähtsad”, kuid Hansson ütles ka, et n-ö mehaanilist reaktsiooni inflatsiooniväljavaate võimalikule allapoole korrigeerimisele ei tule. „Igaühel võib olla oma seisukoht selle suhtes, kas tema enda oletused on EKP prognoosidest optimistlikumad või pessimistlikumad.”

EKP president Mario Draghi ütles mais peetud korralisel pressikonverentsil, et „EKP nõukogu võib järgmine kord meetmed võtta, kuid enne tahame näha juuni alguses avaldatavaid prognoose.” Bundesbanki president Jens Weidmann rõhutas Saksa pressile sel nädalal antud intervjuus, et „ei ole veel selge, kas me üldse peame meetmeid võtma.”

„Kui ilmneb, et praegune madala inflatsiooni periood venib pikemaks, tekitab see muidugi suuremat muret,” ütles Hansson. „Kui see on keskpikas perspektiivis nõrgem, on rohkem põhjust midagi ette võtta.”

Hansson suhtus skeptiliselt ka keskpanga meetmetesse, mille eesmärk on sihipäraste likviidsusoperatsioonidega ergutada laenuandmist reaalmajandusele.

„Ei ole tohutut peidetud nõudlust, mis tuleks kuidagi valla päästa. Kui räägime kogutoodangu lõhest, mis on püsiv ja kestab mitu aastat, tuleb järeldada, et on olemas kasutamata tootmisvõimsus, mis omakorda tähendab, et paljud ettevõtjad ei vaja investeeringuid, kui neil on reservvõimsus. See on igati mõistetav,” lisas ta.

„Kuna teatavas mõttes on visa laenukasv või laenuandmise mõningane vähenemine pankade või ettevõtete ratsionaalne reageering praegusele bilansi- ja nõudlusolukorrale, siis mis tahes meetmed oleksid pigem nagu veevoolu ülesmäge juhtimine. Selles olukorras peab vähemalt küsima, kui tulemuslikud need meetmed on,” lisas ta.

Operatsioon, millega tagatakse, et pangad edastavad rahalisi vahendeid reaalmajandusse, oleks Hanssoni sõnul ühtlasi suur väljakutse: „Tahad kindel olla, et suudad kujundada meetme, millega ei saa mängida ja millest ei saa eriti kõrvale hoida.”

Samal ajal ei tohi see ergutada panku viivitama halbade laenude mahakandmisega või nendeks eraldiste loomisega.

„Kujutage ette, kui keegi ütleb, et sinu saadav hind oleneb kuidagi sinu laenukasvust, ja iga mahakandmisega sinu laenumaht väheneb, siis võivad pangad öelda, et ma kannaksin selle hea meelega maha, aga see oleks minu jaoks nagu trahv.”

„Minu arvates on selle laenukanali aktiivsemaks muutmine tegelikult päris suur väljakutse. Sellepärast arvan, et asjakohased on tulemuslikkust ja korraldust puudutavad küsimused,” rõhutas Hansson.

Praegusel hetkel ei näe Hansson vajadust tingimusteta likvdiidsusoperatsioonide järele, kuid ütles, et EKP jälgib rahaturgudel toimuvat ja on valmis vajaduse korral likviidsust lisama.

Hansson hoiatas, et turgude hiljutised arengusuunad võivad Eurotoweri võimalikud varaostud veelgi keerukamaks muuta. „Minu meelest on mitmes jurisdiktsioonis pingeid endiselt visa taastumise ja väga õitsva varaturu vahel. Arvan, et ka seda probleemi tuleb arvesse võtta,” ütles ta. Eelkõige leidis Hansson, et „probleemidega riikide võlakirjaturgudel on olukord üsna tugevalt vastupidiseks muutunud.”

„Mida tugevamaks muutuvad varaturud, seda suurem on risk, et see viib laenude vale jaotumiseni ja laenude kvaliteet hakkab halvenema.” Kuigi n-ö põhimõtteliselt võib selliseid riske lahendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahenditega, hoiatas Hansson, et need on „üsna uued ja proovimata”.

Siiski on Hanssoni sõnul käimas võimalike – nii era- kui ka avaliku sektori – varade ostmisega seotud tehniline töö. Kui Hanssonilt küsiti Bruegeli instituudi hiljutiste soovituste kohta, mille kohaselt EKP peaks ostma võlakirju Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi päästevahenditest ning Euroopa Investeerimispangalt, vastas Hansson, et tema arvates „kitsendatakse käsitlust liiga kiiresti üksikasjadele”.

„Kõigepealt kaaluks EKP kogu maailma kaubeldavate väärtpaberite kaardistamist ja neist ülevaate saamist ning seejärel hakkaks uurima, mis neist on kõlblik ja mis mitte. Mis puudutab käsitluse kitsendamist, siis mina vaataksin rohkem avaliku ja erasektori vahelist laiemat lõhet,” ütles Hansson.

Hansson toetas ka Draghi põhjendusi, miks tuleks vähendada EKP rahapoliitikateemaliste koosolekute sagedust. „Iga kuu me tavaliselt muutusi ei tee. Minu meelest ei juhtu midagi halba, kui koosolekuid on harvem. Ka kokkuvõtete avaldamise tsükkel võiks olla pikem. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik kuu ajaga koostada sisukaid, kvaliteetseid kokkuvõtteid, mis kuidagi ei segaks sõnumi edastamist,” ütles Hansson.

Seoses majandusega laiemas mõttes möönis Hansson, et euroala esimese kvartali SKP, mis aeglustus eelmise aasta viimase kolme kuu 0,4%lt 0,2%ni, võis turgudele pettumise valmistada, kuid Hanssoni arvates ei ole selge, mil määral aeglane kasv mõjutab majanduskasvu ja hindade arengu pikemaajalisi perspektiive.

„Oleme alati öelnud, et majandus taastub, kuid taastumine on aeglane ja habras, nii et kvartalite võrdluses võib mõni kvartal olla pisut parem ja teine pisut halvem. Selles mõttes kinnitab see aeglase ja hapra taastumise ootust,” ütles Hansson. „Ka selle kvartali kohta saadud n-ö pehmed andmed on kõik pigem julgustavad, nii et tõenäoliselt on kasv viis kvartalit järjest positiivne.”


MNI Frankfurdi büroo; tel: +49 69-720-142; e-post: jtreeck [at] mni-news.com

Avaldatud: 
23.05.2014
Väljaanne: 
Uudisteagentuur MNI