Esimene verstapost teel euroni

Andres Lipstok
Eesti Panga president

Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse poolt eesmärgiks seatud euro kasutuselevõtu tähtajani 1. jaanuarini 2007 on jäänud 500 päeva. Paras aeg on teha vahekokkuvõte, kuidas ettevalmistused on sujunud.

Euro sujuv kasutuselevõtt on lähitulevikus üks olulisemaid majanduselu mõjutavaid tegevusi. Sihikindel liikumine Euroopa ühisrahale ülemineku eesmärgi poole on juba praegu toonud kaasa Eesti elanikele soodsad laenuintressimäärad, uued töökohad välisinvesteeringute sissevoolu kaudu ning toetanud majanduskasvu.

Juulis Eestit külastanud Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon tõstis esile Eesti võimekust võtta euro kasutusele ühena esimestest liikmesriikidest. Kümne uue ELi liikmesriigi võrdluses on meie majandusnäitajad tõesti ühed paremad, seda eelkõige tänu tugevale eelarvedistsipliinile ning usaldusväärsele makromajandusele.

Valitsuse aasta alguses loodud ja rahandusministeeriumi juhitav asjatundjate komisjon ning selle töörühmad on suve jooksul arutanud, kuidas korraldada üleminek eurole inimeste ja organisatsioonide jaoks võimalikult loomulikult ja ladusalt. Nii näiteks on Euroopa eeskujul optimaalne ka Eestis kasutada teatud aja jooksul krooni ja euro paralleelset ringlust, et inimesed saaksid igapäevategevuste käigus kroonid tagastada ning end uue rahaühiku euroga varustada. Üleminekuplaan, mis arvestab erinevate huvirühmade vajadusi ning ühisrahaga juba ühinenud riikide kogemusi, peaks valmima septembris.

Ettevalmistused

Mis saab Eesti Pangast pärast seda, kui oleme euro kasutusele võtnud? Lühidalt vastates saab eurost samasugune meie raha, nagu seda on kroon, ning Eesti Keskpank jääb täitma seniseid ülesandeid. Erinevus on vaid selles, et kuna euro on maailmavaluuta, muutub ka Eesti Panga töö rahvusvahelisemaks.

Alates Eesti saamisest Euroopa Liidu liikmeks on Eesti Pank olnud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) täieõiguslik ja aktiivne liige. EKPSi liikmestaatuse tõttu on Eesti Pank jälginud Euroopa majandust endisest põhjalikumalt, sest euroala liikmena tuleb meil majandusprotsesse vaadelda laiemalt kui vaid ühe riigi vaatenurgast.

Keskpanga ja loomulikult kogu Eesti majanduselu jaoks on suurim euroga kaasnev muutus see, et Eesti hakkab teostama aktiivset rahapoliitikat, osaledes Euroopa Keskpanga nõukogu töös, mis muu hulgas teeb otsuseid europiirkonna intressimäärade osas. Ka pärast euro kasutuselevõttu on Eesti Pangal oluline roll finantspoliitika kujundamisel ning finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse tagamisel. Eesti Pank jääb haldama kõiki välisvaluutareserve, investeerides samal ajal nii keskpanga enda kui Euroopa Keskpanga reserve. Jätkuvalt hoiavad krediidiasutused keskpanga juures kohustuslikke reserve, ühise rahapoliitika teostamiseks vajaliku statistika kogumise ja töötlemise eest vastutab keskpank, kes saadab andmed Euroopa Keskpangale, aga ka teistele ELi ja rahvusvahelistele institutsioonidele.

Lisaks sellele täidavad liikmesriikide keskpangad eurosüsteemis kõiki tavapärasele keskpangale omaseid maksesüsteemide, sularaha emissiooni ja statistika kogumisega seotud funktsioone. Kuigi Euroopa Keskpank kehtestab liikmesriikide maksesüsteeme ühendava üldstandardi, vastutavad keskpangad ise omas riigis suurmaksete süsteemi loomise ja haldamise eest. Euroopa Keskpangal on ainuõigus otsustada euro rahatähtede ja müntide emiteerimise üle, kuid raharinglust Eestis jääb endiselt korraldama Eesti Pank.

Nagu iga uue ja olulise asja puhul seostub ka eelseisva eurole üleminekuga omajagu hirme. Eelkõige kardetakse hinnatõusu. Irooniline on, et peamiseks takistuseks eurole üleminekule Eestis võib saada just liigkiire hinnatõus.

Inflatsiooni alanemine

Vastuseisust hinnatõususurvele võiks pigem saada ühendav lüli euroraha kiiret kasutuselevõttu pooldavate ja seda vastustavate kaasmaalaste vahel. Naftahinnarekordid ning Venemaa otsus tõsta gaasihinda on küll valitsuse mõjuulatusest väljas, kuid Eesti enda kätes on viia ellu majanduspoliitikat, mis aitab kaasa hinnastabiilsuse tagamisele nii praegu kui tulevikus. Sestap on Eesti europlaanide edu pandiks poliitiline tahe ja koostöö.

Eesti puhul on majanduspoliitika juhtimise peamine instrument eelarvepoliitika - säästlik raha kasutamine ja ülejäägis eelarve on kiire majanduskasvu ajal hinnastabiilsuse saavutamise eelduseks. Positiivne näide säästlikust rahapoliitikast on näiteks rahandusministeeriumi plaan suunata 2005. aasta eelarve ülelaekumised jooksvate kulutuste tegemise asemel haigekassa ja pensionikassa reservidesse.

Avaldatud: 
18.08.2005
Väljaanne: 
Postimees