Esmakordselt miinuses

Vahur Kraft
Eesti Panga president

Riigieelarve puudujääk ei tohi suureneda
 

Üle kahe miljardi krooni ulatuvad maksude enamlaekumised, hinnanguliselt 5,3-protsendiline majanduse kasvutempo ning paranev riigireiting on Eestile head uudised olukorras, kus USA ja eriti Euroopa majandusel ei ole just paremad päevad. Eesti edukusel on ka teine pool: hoogustunud tarbimine ja impordi võimutsemine ekspordi üle kahandavad seda usalduskrediiti, mille suhteliselt edukas aasta on andnud. Seega, arvestades jätkuvat ebakindlust välismaal, tuleb 2003. aasta riigieelarve koostamisel vältida liigset puudujääki ning hinnata laekuvaid tulusid realistlikult.

Tulude suurus küsimärk

Majanduse jätkusuutlikkuse ning Eesti usaldusväärsuse huvides on vaja tagada, et eelarve suudab täita oma ülesandeid ka kehvematel aegadel, kasutades headel aegadel ressursse säästmiseks. Tänavu on jõudsalt täitunud eelarve, toeks head maksutulud, aidanud säilitada usaldust halveneva välistasakaalu tingimustes. Läbimõeldud eelarvepoliitika vajaduses ei ole põhjust järgmisel aastal hetkeprognooside valguses kahelda.

Maailmamajanduses nähakse kasvu pidurdumist suurtes tööstusriikides, kindlad paranemise märgid puuduvad. Näiteks Euroopa Komisjon prognoosib europiirkonna majanduskasvu taastumist kõige varem alles 2003. aasta teisel poolel. Sedagi tingimusel, et tarbijate usaldus kasvab, nafta hind alaneb ning aktsiaturud toibuvad. Väliskeskkonna madalseis tähendab Eestile täiendavaid väljakutseid tulla toime nõrga ekspordinõudluse tingimustes. Kodumaine tarbimine ja investeeringud ei ole võimelised majanduskasvu lõpmatuseni toetama - ühel hetkel osutub vajalikuks toetus välisnõudluse poolelt. Seega tuleb 2003. aasta riigieelarve tulusid planeerida konservatiivselt, kuna endiselt halb väliskeskkond ei toeta Eesti majanduse kasvutempo kiirenemist.

Eesti Panga praegune hinnang on, et 2003. aasta eelarveprojekti maksulaekumiste prognoosid on võrdlemisi lähedal ülempiirile. Tänavuste maksulaekumiste kasvu taga peituvad tegurid, mis peegeldavad sisenõudluse ehk tarbimise ja investeeringute tsüklilist kõrgseisu, mis tõenäoliselt peaks järgmisel aastal osaliselt taanduma. Lisaks jääb tänavusi laekumisi iseloomustama maksude parema kogumise efekt, kuid see ei saa olema püsiv. Sellisel juhul on eelarve aluseks olevad tuluprognoosid optimistlikud.

Euroopa Komisjon prognoosib Eestile järgmiseks aastaks 4,7-protsendilist majanduskasvu, mis võib olla tegelikule üsna lähedal. Väljavaated väliskeskkonnas on 2003. aasta osas viimastel kuudel pigem halvenenud ning ebasoodsate tingimuste kokkulangemisel võib tulevase aasta maksubaas valitsuse prognoosiga võrreldes jääda väiksemaks.

Tasakaalu strateegia

Kui majanduse reaalkasv peaks jääma prognoositud 5,5 protsendist ühe protsendipunkti võrra madalamaks, tähendab see maksutuludes 350-400 miljoni kroonist vähemlaekumist. Eesti Pank on ka varem viidanud, et 5,5-protsendilise kasvu juures pidanuks kulude planeerimine eelarvestrateegiast lähtudes olema tagasihoidlikum. Nii valitsuse eelarvestrateegias kui ka liitumiseelses majandusprogrammis on lähiaastate eelarvepoliitika kavandatud konservatiivsena. See väljendub esiteks tulude ja kulude tasakaalustatuses - ainsaks lubatud erandiks on pensionireformiga seotud kulud. Teiseks soovis tulla tasakaalu saavutamisega toime alaneva maksukoormuse tingimustes ning kolmandaks valmisolekus suurendada Euroopa Liidu abifondide kaasamiseks vajalikke kaasfinantseerimise summasid ehk suurendada investeeringuid. Seda suunda võib iseloomustada kui lubadust vähendada valitsussektori osatähtsust jooksvate kulutuste suhtelise suuruse kärpimise teel ning soovis hoida eelarve tasakaalus üle tsükli ehk mitme aasta jooksul.

Eelnevast lähtub, et headel aastatel on koondvalitsuse eelarve ülejäägis ja potentsiaalsest tasemest madalama sisemajanduse kogutoodangu kasvu korral on teatud puudujääk aktsepteeritav. Eelnimetatud põhimõtete järgimine on võimalikult kiire ja jätkusuutliku majanduskasvu hädavajalikuks eeltingimuseks. Alalhoidlik eelarvepoliitika aitab ohjeldada hinnatõusu ning toetab majanduse konkurentsivõimet. Ka on selgetel alustel põhinev eelarvestrateegia üheks eeltingimuseks võimalikult suurte investeeringute kaasamiseks Euroopa Liidu fondidest.

Kui võrrelda järgmise aasta eelnõu eespool kirjeldatud põhimõtete valguses, siis näeme rohkem olemasoleva kulude struktuuri põlistamist ja nn jooksvate kulude edasist kasvatamist 2002. aasta niigi kõrgelt võrdlusbaasilt. Seda vaatamata sellele, et 2003. a oodatakse potentsiaalse tasemega praktiliselt võrdset majanduskasvu. Eelnevat arvestades peab riigieelarve olema võimalikult lähedal tasakaalule. Seda nii eelarvepoliitika strateegilistest põhimõtetest kui kasvuväljavaadete hetkeolukorra hinnangutest lähtudes.

Tasakaalule suunatud ja ennast tõestanud poliitikal on tähtis roll Eesti stabiilsuse tagamisel, arvestades Eesti tõenäolist ühinemist Euroopa Liidu ning Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga ning Euroopa stabiilsus- ja tasakaalupakti sätteid. 2003 jõuab kätte aeg, kus pensionireformist tingituna muutuvad eelarve tulude ja kulude tasakaalu osas võimalikuks teatud mööndused. Oodatust aktiivsem kogumispensioniga liitumine viis eelarvelõhe prognoosituga võrreldes lubamatult suureks. Valitsuse otsus kulude kärpimisest 213 miljoni krooni võrra oli antud olukorras vajalik - kas ka piisav, seda näitab järgmine aasta.

Igal juhul seisame silmitsi tõsiasjaga, et Eesti planeeritud riigieelarve on esmakordselt - kuigi ainult 0,3 protsendiga SKPst - miinuses. Selle puudujäägi katmisel ei tohiks riik võtta endale uusi kohustusi, vaid peaks tuginema senikogutud reservidele. Kindlasti tuleb olla valmis olukorraks, kus majanduskasv ning eelarvelaekumised jäävad loodetust väiksemaks. Sel juhul on vajalik poliitiline valmisolek kulusid kärpiva lisaeelarve väljatöötamiseks. Negatiivne lisaeelarve oleks lahendus, kuid kindlasti halvem lahendus kui riskide arvestamine juba täna.

 

Avaldatud: 
25.11.2002
Väljaanne: 
Postimees