Ettevaatlikkuse üle oleks vaid hea meel

Andres Lipstok
Eesti Panga president

Eesti viimaste aastate kahekohaline majanduskasv on aeglustumas. Sellesse tuleb aga suhtuda kui vahespurti järgnevasse hingetõmbeaega. Õige poliitika jätkamine hoiab majanduse alustalad kindlalt paigas ja kasvutempo alanedes annab tagasi ka hinnatõususurve.

Paari aasta eest valitses tõepoolest praegusest optimistlikum meeleolu. Tookord olid kõik veendunud, et igal järgmisel aastal läheb veelgi paremini, ent nüüd on selles osas vähem kindlust. Vahepeal on Eesti elatustase tublisti tõusnud, kuid sissetuleku kahanemise või tööpuuduse suurenemise võimalused suurendavad siiski ebakindlust. Ometi tuleb Eesti majanduses vajalikku ressursside ümberpaiknemist vaadata kui uue kasvu algust.

Eesti Panga kevadine majandusprognoos on kasvuootusi sügisprognoosiga võrreldes kärpinud. Selle oluline põhjus on USA majanduse tuntava aeglustumise mõju ülejäänud maailmale ja ka Euroopa Liidule. Finantsturgudel valitsev ebakindlus väljendub üha enam ka teistes majandusharudes ning on sundinud ekspordiväljavaateid tagasihoidlikumaks kärpima. Ettevaates võib öelda, et maailmamajandus alles otsib maandumisrada ja prognoosid on väga erinevad. Näiteks arvatakse, et maailmamajanduse ettevalmistamine uueks kasvuperioodiks võib aega võtta poolest aastast kuni paari aastani.

See, mis alates möödunud aasta teisest poolest toidu- ja muu toorme hindadega toimub, ületab varasemalt kogetut. Toiduainete ja nafta hind maailmas on hakanud tegema sama äkilisi hinnamuutusi nagu finantsvarad. See on peamine põhjus, miks Eesti Panga kevadine inflatsiooniprognoos käesolevaks aastaks paari protsendipunkti jagu kõrgem on. Loomulikult teeb see ka Eesti tarbija ettevaatlikumaks.

Eesti viimaste aastate majandusarengut on mõjutanud mitu olulist tegurit. Euroopa Liiduga ühinemine lõi uued võimalused eksportijatele. Avanenud tööturg tugevdas usku kiire palgakasvu jätkumisse ning tugev finantssektor pakkus häid võimalusi meie investeeringute rahastamiseks. Oluliselt kiirendas kasvu kinnisvarabuum, mis ajutiselt kiirendas paljude ettevõtete kasumeid ja palgatõuse ning seeläbi ka maksutulude jõudsat laekumist.

Nende tegurite ja eelkõige kinnisvaraturu mõju kasvu püsiva kiirendajana on aga ajutine. Nüüd ongi tervistav tõdeda, et emotsioonide asemel on hakatud kinnisvara hinnataset taas majanduse põhinäitajatega seostama. Laenuvõtmise toel võimendunud majanduskasvu aeg on ootuspäraselt läbi saamas ning ees ootab aeglasem arenguperiood. Eesti Panga kevadine majanduskasvuprognoos on mõneti erinev teistest Eesti majanduse kohta tehtud prognoosidest; osalt just seetõttu, et meie hinnangul on juhutulu osatähtsus suurem.

Riigieelarve koostamine ei erine kuigivõrd ettevõtte või pere-eelarve tegemisest. Erinevuseks on vaid kindlate eelarvereeglite (näiteks riigieelarve strateegia, Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvupakti) kasutamine, mis kirjeldavad, kuidas valitsussektor majanduse toimimist toetab. Tõhus eelarvereegel on osa usaldusväärsusest, mille alusel välismaailm meie majanduse jätkusuutlikkust hindab.

Viimaste aastate juhutulu komponent maksulaekumistes paneb küsima, kas meie eelarveraamistik on piisavalt paindlik, et ajutiselt saadavat tulu saaks otstarbekalt kasutada. Eesti Pank on rõhutanud kiire majanduskasvu aastatel märkimisväärse ülejäägiga riigieelarve tähtsust, et juhutulu ei tekitaks kiusatust püsikulusid suurendada. Meie arvates oleks võinud ka sellel aastal suurema ülejäägi plaanida.

Paraku on häda selles, et alati pole kohe võimalik öelda, kas tegu on juhutuluga või mitte. Kuna see selgub alles aja möödudes, võiks koguda pisut kannatust ja kaaluda juhutulust rahastatavate kulutuste tegemist alles mõne aja pärast.

Viimaste aastate majanduskasv on pannud ettevõtjad agaralt sisemajanduse poole vaatama. Nüüdseks on tõenäoline, et kinnisvaraga tegelevast sektorist vabaneb nii sel kui ka järgmisel aastal omajagu tööjõudu, millele oleks vaja leida vääriline koht Eestis asuvates ettevõtetes. Eestil on piisavalt ekspordivõimekust ja see tuleks oskuslikult ära kasutada.

Eesti paindlik majandus ja vaatamata viimaste aastate kiirele tõusule Euroopa keskmisest ikka veel tunduvalt madalam sissetuleku- ja palgatase loovad eeldused majanduse jõudsa kasvu jätkumiseks. Kuid avalik sektor peab majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali toetama. Paindlik tööjõuturg on see, mis võimaldab muutusi kergema vaevaga ellu viia. See võib olla nii mõnelegi inimesele lühikest aega raske, ent riigile tervikuna tuleb ainult kasuks.

Kokkuvõttes on keskpank tuleviku suhtes siiski üsna optimistlik. Usume, et Eesti majanduses on veel palju kasutamata kasvuvõimalusi. Samuti eeldame, et inflatsioon taltub kiiresti ning välisvõlgnevuse kasv pidurdub. See omakorda tekitab kindlust tuleviku suhtes. Kui peaks juhtuma, et Eesti Panga kevadprognoos osutub tõesti liialt ettevaatlikuks, on meil selle üle ainult hea meel.

Avaldatud: 
17.04.2008
Väljaanne: 
Postimees