Euro viibib, kuid tuleb kindlasti

Ülo Kaasik
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja

1. jaanuarist võttis euro kasutusele kolmeteistkümnes riik Euroopas, Sloveenia. Euroala laienemise edasine ajakava on aga ebaselge. Lisaks Eestile on teatanud  valmisolekust peatselt euro kasutusele võtta Läti, Leedu, Küpros, Malta ja Slovakkia.

Hinnad kasvavad liiga kiiresti

Eesti liitumine eurotsooniga on lükkunud, kuna meie hindade kasv on kiirem kui liitumiseks lubatud. Veel 2004. aasta sügisel valminud lähenemisaruannete põhjal täitis Eesti kõiki eurole ülemineku nõudeid ehk Maastrichti kriteeriume. Sellest tulenevalt sai ka seatud siht ühineda võimalikult kiiresti.

Eesti inflatsioon oli tookord 2% ehk lausa euroala inflatsiooni piirmäära tasemel. Paraku hakkasid siis maailmaturul kallinema nii toiduained kui ka energia, samuti oli oma mõju ELga liitumisel. Alates ELiga ühinemisest on Eesti hinnakasv püsinud ülevalpool kriteeriumi täitmiseks vajalikku taset.

2007. aasta algul peame tõdema, et inflatsioonikriteeriumi täitmine on lähiaastatel Eestile raske ülesanne. Kas see tähendab, et Eestis on hinnad käest ära? Seda mitte. Pigem peegeldab praegune inflatsioon kiiresti ELikeskmisele elatustasemele järele jõudvale majandusele iseloomulikku hindade ühtlustumist.

Eesti sissetulekud (ostujõudu arvestades) moodustavad praegu ligikaudu 70% ja hinnatase on umbes 65% ELi keskmisest.  On üsna loomulik, et kui soovime Euroopa keskmisele järele jõuda, siis ühtlustuvad mõlemad näitajad -  sissetulekud ja ka hinnad. Seetõttu on nii majanduskasvu- kui ka inflatsiooninäitajad olnud oodatust kõrgemad. Kuid tervikuna mitte nii kõrged, et hinnastabiilsuse tagamiseks oleks vaja erakorralisi või väga drastilisi meetmeid.

Muidugi ei saa üle nelja protsendiline inflatsioon Eestis kesta aastaid. Majanduse vahespurdi ajal vastuvõetavana tunduv hinnatõus ei ole seda kindlasti mitte siis, kui SKP kasv on tagasihoidlikum. Eesti Panga seniste hinnangute kohaselt oleks Eestile pikemas perspektiivis normaalne 1-2% euroala keskmisest kõrgem inflatsioon.

Sobivat hetke ei tohi maha magada

On paratamatu, et Eesti inflatsioonis on palju ettearvamatut ja meist sõltumatut, mistõttu tuleb valmis olla, et paari aasta pärast võib Eesti eurole ülemineku nõuete täitmisele olla lähemal kui praegu. Sobivat hetke liitumiseks ei tohi maha magada, sest järgmine võimalus võib saabuda alles mitme aasta pärast.

Euroga liitumise edasilükkumine on jällegi hoogustanud sisemaist diskussiooni teemal, kas krooni oleks vaja devalveerida. Raha kursi devalveerimist kasutatakse riigi ekspordivõime parandamiseks olukorras, kus mingil põhjusel läheb majandusel väga halvasti. Üldjuhul ei ole selleks põhjuseks mitte vahetuskursipoliitika, vaid mingid muud struktuursed probleemid. Eestis ei ole täheldada neid probleeme, mida näitab nii kiire ekspordi kasv kui ka kõrged kohad erinevates maailma konkurentsivõimelisemate riikide edetabelites.

Krooni kurss püsib

Arvestades seda, kui hästi on Eesti rahasüsteem toiminud, pole mingit põhjust arvata, et meie vahetuskursisüsteem peaks muutuma. 15 aastat ühesugusena püsinud vahetuskurss on euroalaga liitumiseks sobiv.

Rahvusvahelised organisatsioonid on leidnud, et eurole ülemineku viibimisega seotud riskid on Eestile tugeva valuutakomitee tõttu väikesed, aga vältima peaks euro lükkumist määramatusse tulevikku.

Eurole üleminek peab jääma valitsuse tegemistes üheks tähtsaimaks majanduspoliitiliseks eesmärgiks. Samuti peavad valitsuse majanduspoliitilised otsused olema selle eesmärgiga selges kooskõlas. Oluline on see, et meie partnerid välismaal mõistavad ja usaldavad Eesti majanduspoliitikat, mis rajaneb avatud majandusel, fikseeritud vahetuskursil ja konservatiivsel eelarvepoliitikal.

Milleks Eestile euro?

  • Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid paljude ELi riikidega ning näitab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana.
  • Kiirem majanduskasv toob kaasa töökohtade arvu stabiilse kasvu nii tööstuses kui ka teeninduses.
  • Euro vähendab ohtu, et meie raha väärtus väheneb ning säästud kahanevad.
  • Eesti soov minna ühisrahale üle on toonud kaasa püsivalt madalad laenuintressimäärad, mis on n-ö avansina enne euro kasutuselevõttu aidanud elamistingimusi parandada paljudel elanikel.
  • Euro sularaha tulekule ELis eelnes kapitali liikumise piirangute kaotamine. Seetõttu on tänane Eesti pangandusturg Põhjamaade tugevate investorite kontrolli all ning tihe konkurents pangandusturul on soodustanud laenuturutarbijat rõõmustavat arengut.
Avaldatud: 
05.04.2007
Väljaanne: 
Maaleht