Euroala riigijuhtide otsus vähendas Kreeka nakkusohtu

Andres Lipstok
Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige

Eesti Panga presidendi ja Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Andres Lipstoki sõnul on euroala võitnud sellest, et riigijuhid jõudsid kokkuleppele Kreeka rahastamise ja majanduse reformimise osas. See vähendab riski, et rahaturgude usaldamatus nakkab edaspidi tõsiselt teisi euroala riike.

Hetkeolukord euroala majanduses on eripalgeline. Euroala majandusseis tervikuna on parem kui teistes suurtes arenenud majandusega riikides. Samas kannatab osa euroala maid aga tõsiste võlaprobleemide käes.

Viimastel nädalatel on mitmes euroala riigis uuesti teravnenud küsimused riigivõla teenindamisest. Lisaks Kreekale, Iirimaale ja Portugalile on olukord selgelt pingelisemaks muutunud ka Itaalias ja Hispaanias. Samuti on nendes riikides olnud majanduse taastumine oodatust aeglasem. Seetõttu kõlavad küsimused, kas euroala keskpankadel on sobilik tõsta sellises olukorras laenuraha hinda.

Kõige selgem vastus tuleb mandaadist, mis on antud eurosüsteemile ehk euroala riikide keskpankadele ja Euroopa Keskpangale. Euroopa Keskpanga nõukogu intressiotsuste puhul peame otsustama euroala tervikuna vaadates. Täpsemalt lähtume intressiotsuste tegemisel oma eesmärgist hoida euroala inflatsioon keskpikal perioodil alla 2 protsendi, kuid selle lähedal.

Euroopa Keskpanga nõukogu juuli alguse istungil tõstsime laenuraha hinda ehk intressimäärasid. Selle tulemusena on peamine rahapoliitiline intressimäär nüüd 1,5 protsenti. Seejuures olid kõik nõukogu liikmed ühel meelel, et 0,25-protsendipunktiline tõus on vajalik hinnastabiilsuse tagamiseks.

Intressimäärade tõstmine põhines ühisel hinnangul, et intressimäärade samaks jäämise korral on tõenäoline inflatsiooni püsimine euroalal tervikuna üle kahe protsendi taseme. Tulenevalt energia- ja muude toormehindade üleilmsest tõusust ulatub inflatsioon euroalal hetkel 2,7 protsendini. Prognooside kohaselt avaldavad kõrged toormehinnad jätkuvat mõju tarbijahindadele, mistõttu ei ole lähikuudel oodata inflatsiooni langust alla kahe protsendi. Samuti on üsna reaalne ka võimalus, et jätkuva majanduskasvuga euroalal kaasneb surve hindade tõusuks.

Kui suur on aga võimalus, et probleemid rahaliidu mõnes riigis mõjutavad oluliselt euroala majandust tervikuna?

Esiteks on ebakindlus finantsturgudel jätkuvalt suur ning probleemid ühes euroala riigis võivad jätkuvalt kiiresti kanduda üle ka teiste pingelises olukorras olevate riikide võlakirjaturgudele.

Teisalt tuleb aga silmas pidada, et kolme kõige keerulisemas olukorras oleva riigi - Kreeka, Iirimaa ja Portugali - majanduse kogutoodang moodustab vaid 6 protsenti euroala majandusest. Kriisi epitsentris oleval Kreekal ulatub see üksnes 2,5 protsendini. Kuigi ka Itaalias ja Hispaanias jääb majanduskasv käesoleval aastal väga madalaks, on euroalal tervikuna majanduse taastumine siiski jätkumas. Liigne keskendumine raskustesse sattunud riikide olukorrale tähendaks selles valguses hinnatõusu kiirenemise ohtu euroalal tervikuna.

Siinkohal on oluline rõhutada, et hinnastabiilsus on oluline pikaajalist majanduskasvu soodustav tegur. Hinnastabiilsus ongi euroala keskpankade esmatähtis ülesanne euroala kodanike ees. Seetõttu on iga euroala riigi jaoks eraldivõetuna tähtis hinnastabiilsus rahaliidus tervikuna. Praeguses situatsioonis, kus valitseb keskmisest suurem ebakindlus euroala majandusarengu väljavaadete osas, on hinnatõusu ja selle ootuste ankrus hoidmine veelgi olulisem.

Senine rahapoliitika on euroala inflatsioonieesmärgi täitmisel olnud igati edukas. Alates ühise rahapoliitika teostamisest on euroala hinnatõus jäänud veidi alla 2 protsendi.

Lisaks on rahapoliitilised intressid ka pärast hiljutist intressimäärade tõstmist ajaloolises võrdluses jätkuvalt väga madalad. Otsemalt öeldes aitab euroala keskpankade rahapoliitika jõuliselt kaasa majanduskasvu taastumisele.

Tavapärasest madalamate intressimäärade korral peame tähelepanelikult hindama ka nende mõju finantssektori käitumisele. Pikemat aega madalal püsivad intressimäärad suurendavad finantssektori riskivalmidust. Kõrgem riskivalmidus käsikäes optimistlike ootustega võib kergesti viia liigkiire laenukasvuni ja erinevate varade hindade tõusule, mis kokkuvõttes tähendab mullide tekkimist nii finantssektoris kui ka majanduses tervikuna. Nii Eesti kui ka paljude teiste riikide kogemus viitab sellele, et sellises situatsioonis on valitsuste ja keskpankade käed üsna lühikesed. Üheks hiljutise üleilmse finants- ja majanduskriisi õppetunniks ongi neid probleeme ennetava poliitika, sealhulgas rahapoliitika olulisus.

Millist mõju avaldab aga raskustesse sattunud euroala riikide käekäik rahapoliitikale? Esmane mõju on seotud sellega, et nende maade raskused on tekitanud tõsiseid probleeme ka nende riikide pankadele. Märgatavalt raskemad tingimused vahendite kaasamiseks rahaturgudelt ja ka hoiuste saamiseks on suurendanud nende pankade laenamist euroala keskpankadelt.

Sellise laenamise jätkamiseks on meile äärmiselt oluline, et nende laenude jaoks antud tagatised ja kommertspankade maksejõulisus oleksid garanteeritud. Kui see kujuneb probleemiks, on selle lahendamine igal juhul nende riikide valitsuste, mitte aga keskpankade ülesanne. Seetõttu oli väga oluline euroala riigijuhtide eelmise nädala lubadus pakkuda koos Kreeka riigivõlgade ümberkujundamisega keskpankadele lisagarantiisid selleks, et me saaksime jätkuvalt anda Kreeka pankadele rahapoliitilisi laene. Samuti oli oluline riigijuhtide lubadus, et vajadusel pakuvad teised riigid Kreekale tuge sealsete pankade kapitali tõstmiseks.

Hoolimata eelmisel nädalal euroala tippkohtumisel heaks kiidetud otsusest Kreeka riigivõla piiratud ulatuses ümberkujundamisest, peaks raskustesse sattunud riikide võlakohustuste muutmine olema viimane võimalus. Seetõttu on lootustandev, et riigijuhid andsid tippkohtumisel selge lubaduse, et Kreeka on igas mõttes erand ja kõik teised riigid austavad oma võlakohustusi tingimusi seadmata. Olen veendunud, et tugeva poliitilise tahte korral on kõigi raskustesse sattunud euroala riikide võlakohustuste täitmine reaalne. Nii lühi- kui ka pikemas plaanis on väga kahetsusväärne, kui kergekäeliselt ja ennetavalt püütakse riigivõla tasumisega seotud probleeme lahendada laenulepingute rikkumisega.

Tänasel päeval on väga selge, et hoolimata euroala riikide majanduste tugevast lõimumisest on nii praegu kui ka tulevikus rahaliidu maade majanduskasv ja majanduse arengutsüklid erinevad. Nii on see ka näiteks Ameerika Ühendriikides, kus erinevate osariikide majanduskasvu erinevused on üsna võrreldavad euroalaga. Euroala ühtne rahapoliitika peab tagama hinnastabiilsuse ühisrahapiirkonnas tervikuna. Siiski tähendavad erinevused euroala riikide majanduse struktuuris ja pikaajalistes majanduskasvu väljavaadetes seda, et majanduse stabiilsuse säilitamiseks peavad riigid vajadusel kasutama ka finantssektori- ja muid majanduspoliitilisi meetmeid.

Eesti keskpika majanduskasvu väljavaated on enamike, sealhulgas ka Eesti Panga prognooside kohaselt hetkel paremad kui euroalal tervikuna. Enne üleilmset finantskriisi meiega sarnases seisus olnud Iirimaa ja Hispaania kogemus on heaks näiteks, et kiire kasvu korral on ka euroalal tasakaalustamatused kerged tekkima. Sellises olukorras on hädavajalik, et me vajadusel kasutaksime jõuliseid meetmeid majanduse stabiilsuse säilitamiseks.

Avaldatud: 
27.07.2011
Väljaanne: 
Postimees