Eurole ülemineku põhimõtted

Katrin Kask
Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja asetäitja

Teatavasti on Eesti riik pidanud viimase aasta jooksul palju püksirihma pingutama ehk eelarvekulusid vähendama selleks, et täita euroalaga ühinemiseks seatud Maastrichti kriteeriumid. Eeldatavasti täidabki Eesti aasta lõpuks enamiku uutele europiirkonnaga liitujatele seatud nõudeid, kuid lahtine on veel riigirahanduse kriteeriumi ehk eelarve täitmine vastavalt nõutule. Nimelt peab riigieelarve puudujääk olema euroalaga liitumiseks alla 3 protsendi riigi sisemaisest kogutoodangust. Kindlasti soovivad nii mõnedki meist vastust küsimusele, miks peab Eesti üldse nii palju pingutama, et euroalasse saada. Eriti majanduslanguse tingimustes, kus muud riigid pigem suurendavad eelarvekulusid, et majandust turgutada.

Milleks Eestile euro?

Euro kasutuselevõtt iseenesest ei ole imeravim ega lahenda meie riigi, ettevõtjate ja inimeste igapäevaseid probleeme. Kuid meetmed, mida praegu ellu viime, aitavad kindlustada Eesti majanduspoliitika ja riigirahanduse jätkusuutlikkust tulevikus, olenemata sellest, kas käibel on veel kroon või euro. Eesti on väga väikese ja avatud majandusega riik, kelle jaoks on suure ja stabiilse rahapiirkonnaga liitumine ka majandusliku julgeoleku ning suurema rahvusvahelise usaldusväärsuse küsimus. Välisinvestorite ja -otsustajate jaoks annab Eesti üleminek eurole täiendava kindluse Eesti majanduse ja raha usaldusväärsuse kohta. See omakorda meelitaks Eestisse rohkem investeeringuid, looks uusi töökohti ja tõstaks Eesti konkurentsivõimet ning seeläbi ka elatustaseme tõusu ehk meie kõigi heaolu. Samuti kaoksid euroalaga liitudes devalveerimise kuulujutud, mis praegu ehk paljusid hirmutavad. Olles suure ja stabiilse majandusruumi osa, on ka meie majandus ja rahandus stabiilsemad.

Euroala liikmena oleksid inimeste ja ettevõtete laenukulud väiksemad, sest pangale tuleb maksta vähem intresse. Ka hindu oleks Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel lihtsam võrrelda. Reisimine muutub samuti märksa mugavamaks, kuna eurot kasutavaid riike külastades ei tule enam raha vahetada ehk valuutavahetamise kulu kaob ära.

Valitsus on majandusprognoosidele tuginedes seadnud eurole ülemineku päevaks ehk europäevaks 1. jaanuari 2011. Selleks ajaks peab olema tagatud riigi valmisolek euro kasutusele võtta. Mida see tavainimesele ja ettevõtjale tähendab?

Euro sularaha tulek

Eurole üleminek on tavainimese jaoks sujuv ja lihtne. Peamine on meeles pidada, et tegu on ühe vääringu vahetamisega teise vastu, mitte 1992. aasta rahareformi kordusega! Eurole üle minnes vahetatakse ringi kõik Eesti kroonid, olgu siis sularahas või pangakontodel, praegu kehtiva kursiga ning ilma teenustasuta. Kroonide vahetamisele ei ole seatud mingit ajapiirangut ehk kroone vahetatakse eurodeks kõikides sularahatehinguid pakkuvates pangakontorites kokkuleppel Eesti Pangaga üks kuu enne ja kuus kuud pärast europäeva. Hiljem saab raha vahetada veel kuue kuu jooksul kindlaksmääratud pankade kontorites. Pärast 12 kuu möödumist vahetab Eesti Pank kroone eurodeks tähtajatult. Nii et kui keegi peaks mitme aasta möödudes leidma oma vanatädi madratsi seest 1000 krooni paberrahas või müntides, siis Eesti Pank vahetab need ilusti eurodeks.

Euro sularaha võetakse kasutusele kahenädalase üleminekuperioodiga. See tähendab, et kahe nädala jooksul on võrdväärselt kasutusel nii kroonid kui ka eurod. Poes võib veel maksta ka kroonides, kuid üldjuhul antakse vahetusraha tagasi eurodes. Pärast kahenädalase üleminekuperioodi lõppu jääb euro ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis.

Kolmas koht peale pangakontorite ja jaekaubandusettevõtete, kust kaudu euro sularaha ringlusse lastakse, on sularahaautomaadid. Kõikidest sularahaautomaatidest 1. jaanuari esimeste tundide jooksul veel eurosid ei saa, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul peaksid ka Eesti kaugemates nurkades asuvad sularahaautomaadid olema ümber häälestatud. Kokku on lepitud ka selles, et algul on automaatidest võimalik saada 5-, 10- ja 50-euroseid. Pärast üleminekuperioodi otsustab aga iga pank ise, milliseid rahatähti nende automaadid väljastavad - täpselt nii, nagu nad teevad seda ka täna.

Münte sularahaautomaadid väljastama ei hakka. Küll aga on plaanitud veel enne eurole ülemineku päeva julgustada inimesi hoiustama oma kodus olevate hoiupõrsaste sisu pangas. See teeb nii inimeste kui ka poodnike-pankade elu üleminekuperioodil lihtsamaks, sest müntidega arveldamine on ajakulukam. Ka teistes eurole üle läinud riikides on samalaadseid kampaaniaid korraldatud ning need on olnud väga populaarsed. Eesti kroonid ja sendid korjatakse ringlusest ära pankade ja kaubandusettevõtete kaudu ning hävitatakse.

Pangakontod ja kaardimaksed

Euro kasutuselevõtt pangahoiustel toimub kohe 1. jaanuaril ilma igasuguse üleminekuajata. See tähendab, et kõik hoiustel olevad kroonid arvestatakse eurodeks ümber automaatselt, kinnitatud kursiga ja ilma vahetustasuta. Kliendid ei pea kandma mingeid lisakulusid. Pärast europäeva tehakse kõik tehingud eurodes. Kui maksekorraldus on panka antud varem, siis arvestab pank summad ise eurodesse ümber. Olemasolevaid lepinguid ei ole vaja muuta, need jäävad kehtima samadel tingimustel kui enne eurole üleminekut.

Ka kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates europäevast. Eurole üleminekuks tehakse põhjalikud ettevalmistused, et euro kasutuselevõtt oleks võimalikult sujuv, kuid esimese päeva esimestel tundidel võib esineda ka mõningaid tõrkeid.

Hinnad

Euroopa Liidu reeglite kohaselt kinnitavad krooni ja euro vahelise üleminekukursi umbes kuus kuud enne riigi üleminekut eurole algul ELi rahandusministrid ning hiljem ka peaministrid. Hetkel ei ole mingit alust arvata, et praegune kurss (1 euro on 15,6466 krooni) muutub.

Selleks, et inimestel oleks uute hindadega lihtsam harjuda, on kauplustes hinnad kuus kuud enne ja pärast eurole üleminekut esitatud nii kroonides kui ka eurodes. Ühtlasi aitab see ära hoida olukorda, kus poodnik võib proovida rahavahetuse käigus tõsta ka hindasid. Julgustuseks võib küll öelda, et nende riikide kogemuse põhjal, kes on euro juba kasutusele võtnud, ei ole euro hinnatõusu kaasa toonud. Arvestada tuleb aga, et kaupmehed ja teenusepakkujad muudavad oma hindu tavaliselt aasta alguses ja euro kasutuselevõtul on lihtne seda kas ära kasutada või euro süüks ajada. Uuringute kohaselt muutusid hinnad euro kasutusele võtnud riikides siiski ainult 0,1-0,3 protsenti, kuigi inimestele võis hinnatõus tunduda suurem.

Ligi 80 protsenti Eesti väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu riikidega ja arveldamine nende riikidega on peamiselt eurodes. Lisaks on Eesti oma rahasüsteemi kaudu olnud majanduslikus mõttes euroala liige juba enam kui 17 aastat. Seega on euro kasutuselevõtt Eesti majanduse arengus igati loogiline samm, mis ei too kaasa olulisi majanduspoliitilisi muudatusi. Lihtsalt väljendudes - meie elu ja areng muutuks stabiilsemaks.

Eurole ülemineku põhimõtted ja Euroopa ühisraha kasutuselevõtuga seotud praktilised tegevused on täpsemalt kirja pandud Eesti eurole ülemineku plaanis. Seda koostab euro sujuvaks üleminekuks loodud riigiametnikke ja ettevõtjaid ühendav asjatundjate komisjon. Europlaan on avalik dokument ning kättesaadav rahandusministeeriumi ja Eesti Panga kodulehelt nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Avaldatud: 
06.11.2009
Väljaanne: 
Rahaleht 2009 / Postimees