Euroopas euroga - Eestile väga vajalik samm

Vahur Kraft
Eesti Panga president

Vahur Krafti hinnangul ei saa ega tohi ELiga ühinemisega kaasnevaid aktsiisitõuse ja üksikute kaupade hinnakasvu seostada euro kasutuselevõtuga.

Eesti sai 1. mail Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) piiratud õigustega liikmeks ning Eesti Pangast Euroopa Keskpanga üks omanikest. Need sündmused toetavad põhimõtteid, mis iseloomustavad Euroopa Liidu (EL) liikmelisust ehk stabiilsuse ja kindluse süvenemist meie elu eri valdkondades.

Liikmelisus ELis ja EMUs on märgiks, et lähiaastatel tuleb võtta päevakorda meie rahasüsteemi mõningane uuendamine, mis lõpeb euro kasutuselevõtuga. Just nimelt mõningane uuendamine, mitte radikaalne rahareform: Eesti kroon säilitab oma väärtuse ja keskpank vahetab seda fikseeritud kursi alusel eurodeks, seda ilma igasuguste ajaliste või koguseliste piiranguteta. Ühe raha vahetamisel teise vastu lähtutakse väärtuse jäävuse põhimõttest ning eurole üleminekul vahetame ühe stabiilse vääringu teise stabiilse vastu.

Kuid euroni on aega vähemalt kaks aastat, mida täidab tõsine ettevalmistustöö. Kõigepealt seisab ees liitumine vahetuskursimehhanismiga ERM2 (Exchange Rate Mechanism II), mille jooksul peab Eesti majandus olema paindlik ning vastama kehtestatud kriteeriumidele. Euroopa Keskpank on osutanud, et uute liikmesmaade majanduste erisusi arvestades ei saa ERM2ga liitumise ja eurole ülemineku küsimuses soovitada ühtainsat lähenemist, mis sobiks kõigile.

Eesti erisusi arvestav lähenemine tähendab liitumist praeguse valuutakomitee baasil ning ERM2 liikmeks astumiseks esitatakse avaldus võimalikult kiiresti. Eesti Panga ja vabariigi valitsuse seisukoht «liituda ERM2ga niipea kui võimalik» tähendab tänase seisuga, et see võiks toimuda Iiri eesistumise ajal. Ka Euroopa Komisjon kinnitas mai alguses, et Eesti ja Leedu võiksid esimeste uute liikmetena ühineda ERM2ga enne 2004. aasta augustit.

Eesti-sisene tehniline valmisolek eurole üleminekuks peab olema saavutatud 2006. aasta keskpaigaks. Sellise kava teostumisel oleksime esimeste uute liikmesriikide hulgas, kes ka euro käibele võtavad. Rõhutan, et kiiremate hulka jõudmine ei ole eesmärk omaette, vaid näitab majanduse valmisolekut, kasutamaks ära integratsiooni eelised.

Suurbritannia valitsus kehtestas euro liitumishetke hindamiseks viis testi. Rakendades neid Eesti majanduse põhjal, saame tervikuna positiivse tulemuse. EL mõõdab liituda sooviva riigi majanduse valmisolekut euro kasutuselevõtuks Maastrichti kriteeriumide abil. Eestil on need näitajad täna head - madal inflatsioonitempo, mis 2003. aastal oli vaid 1,3 protsenti; ühena vähestest uutest liikmesmaadest tasakaalus või isegi ülejäägis riigieelarve. Meie riigivõlg on ELis üks väiksemaid ja krooni kurss on juba pikka aega püsinud euro suhtes muutumatu.

Siiski nõuab kõigi Maastrichti kriteeriumide täitmine ka Eestilt pingutust. Raskusi võivad põhjustada nii Eesti majanduse eripärad kui majanduspoliitilistest otsustest lähtuvad tagajärjed.

Eesti eelis

Võib küsida, miks me kiirustame eurotsooni. Tegelikult tuleb püstitada vastupidine küsimus - miks osa riike ei ole suutelised seda sammu lähiaastatel astuma. Alalhoidlikku ja stabiilset majanduspoliitikat järginud Eesti on olnud edukas. Selle tõestuseks on välisinvesteeringute suur maht ning reitinguagentuuride soodsad hinnangud, mille kõik võib mahutada mõiste «usaldusväärsus» alla. Ühtlasi on kiire liitumine euroalaga meie majandusse juba sisse arvestatud - seda tõestavad intressimarginaalid ning krediidireitingud, mis on meil seniste liikmesmaadega võrreldaval tasemel. Ühesõnaga, me ei peaks järele ootama teisi, kellele meie valitud liitumistempo liiga kiire. Pealegi ei eelda eurole üleminek Eestilt ulatuslikke reforme, vaid oluline on püsida seniste majanduspoliitiliste põhimõtete juures.

ELi liikmelisus on tähelepanuväärne samm, kuid veelgi tugevamalt kinnistume Euroopasse juhul, kui meie rahaks saab globaalse kaaluga euro, mille osakaal maailma valuutareservides on viiendik. Seda mõtet toetas vabariigi president Arnold Rüütel Eesti Panga 85. aastapäevale pühendatud konverentsil, öeldes, et mõne aasta pärast avaneb Eestil loodetavasti võimalus kasutusele võtta euro ja see on loomulik samm, mis kinnitab ja tugevdab Eesti kuuluvust Euroopasse.

Samal foorumil rõhutas peaminister Parts, et eurole üleminek esimeste uute liikmesriikides seas annab meile võimaluse eristuda teistest ning saada veel üks täiendav pitser meie majandusarengu jätkusuutlikkuse kohta, mis kahtlemata kiirendab veelgi meie kõigi heaolu kasvu.

Jah, EMU täisliikmelisus ehk euro kasutuselevõtt on Eesti majandusele ülivajalik samm, mis tagab soodsa investeerimiskliima säilimise ning tugevdab eeldusi pikaajalise ja tasakaalustatud majanduskasvu jätkumiseks. Igapäevaellu tooduna tähendab see rohkem uusi ja tublisid ettevõtteid, enam töökohti ning kasvavaid sissetulekuid. Seega ei saa ega tohi eurole üleminek olla hooajaline valimisteema, vaid valdkond, kus lähtutakse Eesti huvidest - seega kainest talupojamõistusest, majandusolukorra analüüsist ja rahaliidu teoreetiliste põhialuste tundmisest.

Rahaliidu kui sellise idee põhineb optimaalse valuutapiirkonna teoorial, mille rajajaks oli 1960ndate algul Robert Mundell. Vahetuskursi mitmepoolne fikseerimine ja rahapoliitikate ühendamine pakub mitmeid eeliseid.

Esiteks kaob ülemäärane kursi- ehk teisisõnu raha hinna kõikuvus ning süveneb majandusliku tuleviku prognoosimise kindlus.

Teiseks, suurem kindlus vähendab valuutariskide maandamisele tehtud kulutusi ja aitab vältida selliseid ebasoovitavaid arenguid, mis kaasnesid Eestis 90ndate keskpaiga Vene kriisiga - valuutavahetusega seotud kulutusi kaotada aitaks muidugi ainult ühisraha.

Kolmandaks, ja mis kõige olulisem, valuutade sidumine peaks kaasa tooma kiirema majandus- ja finantsintegratsiooni, suurendama riikidevahelisi kaubavooge ning võimaldama ka turu intressimäärade ühitlustumist ning paremat hinnavõrdlust.

Euroga hinnad ei tõuse

Eesti elatustase on täna 42 protsenti ning hinnad ligikaudu 56 protsenti ELi keskmisest - seega on hindade eeliskasv toimunud juba enne ELi liikmelisust.

Erinevate uurimuste kohaselt on Eestile jõukohane SKP 5-6-protsendiline aastakasv - seda olukorras, kus ELis oleks kasvutempo 2-2,5 protsenti. 3-3,5-protsendilise kasvuerinevuse säilumisel jõuab Eesti sissetulekute tase ELi keskmiseni paarikümne aasta pärast. Seega toimub ELi keskmise hinnataseme saavutamine järgnevate aastakümnete ja mitte eelolevate kuude jooksul.

Siiski, tervelt veerand Eesti elanikest usub, et eurole üleminekul toimub kiire hinnatõus, mis oluliselt mõjutab nende heaolu. Need inimesed kardavad oma esmase toimetuleku pärast - ennekõike peljatakse toiduainete ja eluasemekulude kallinemist. Inimesed tajuvad vahel hinnatõusu tegelikust teravamana - näiteks siis, kui tõuseb kohvitassi hind nurgapealses lemmikkohvikus. Aga just selliste hinnatõusude kaudu tajusid inimesed euroga kaasnenud hinnatõusu.

Uuringute põhjal lisas euro sularaha kasutuselevõtt tegelikult inflatsioonitasemele vaid 0,1-0,2 protsendipunkti. Kusjuures Soome inflatsioon oli esimesel euroaastal isegi madalam kui kahel eelneval, kuid eurole ülemineku edasi lükanud Taanis hinnatõus pigem kiirenes ning oli isegi kõrgem kui Soomes. ELiga ühinemisega seotud administratiivseid aktsiisitõuse ja üksikute kaupade hinnakasvu ei saa ega tohi seostada euro kasutuselevõtuga.

Lähem poolaasta toob tõepoolest kaasa mitmeid ELi liikmeks saamisega seotud ühekordseid hinnatõuse - kokku peaksid need Eesti Panga analüüsi põhjal tõstma Eesti tarbija jaoks hindu 1-1,4 protsendi ulatuses. Aga mitte ükski neist hinnatõusudest ei ole vähimalgi määral seotud sellega, kas ja millal Eestis võetakse tulevikus kasutusele euro.

EMU olemus

Paslik on siinkohal meenutada EMU olemust: EMU kannab Euroopa keskseid majanduspoliitilisi eesmärke, milleks on püsikindel majanduskasv ning hinnastabiilsus. See ei tähenda seda, et hinnad üldse ei muutuks, vaid et hinnad kõiguvad mõõdukates piirides ja nende liikumine on etteaimatav. Põhjendamatud, otsitud ettekäänetel hinnatõusud peab ära hoidma ettevõtetevaheline konkurents, kuid kindlasti on võimalik abi saada ka tarbijakaitsest. Väga võimalik, et Eestis maksab lõunalauale pandav lihatükk euroraha käibele tulles rohkem kui täna - käsikäes sissetulekute kasvuga kuulub turumajanduse juurde ka inflatsioon.

Aga hinnad ei tõuse mitte sellepärast, et vääringu nimi, millega selle eest tasutud, oleks krooni asemel euro, vaid sellepärast, et inimeste sissetulekud on kasvanud ja on võimalik endale rohkem ja paremat lubada. Kindel on üks - elustandardi kasv tuleb. Küsimus on vaid kasvu kiiruses. Ning sellele, et meie sissetulekud kasvavad, aitab oluliselt kaasa ka EL.

Täna peame arvestama sellega, et kahe-kolme aasta pärast on meie raha euro. Ettevalmistused selleks juba käivad. Juunis kuulutab keskpank välja konkursi euromündi rahvusliku poole kujunduse leidmiseks. Teatavasti on euromünte kokku kaheksa. Numbripool on neil kõigil ühesugune, kuid esimene pool - avers - on igal riigil erinev. Millised Eesti euromündid välja nägema hakkavad, selgub käesoleval aastal - konkurss on kõigile avatud ning Eesti elanikud saavad otsustada, milline on parim lahendus.

Avaldatud: 
12.05.2004
Väljaanne: 
Postimees