Hea, halb ja paratamatu inflatsioon

Martin Lindpere
Eesti Panga ökonomist

Oluline osa eelmise aasta sügiseni toimunud inflatsiooni kiirenemisest on jõudsa palgakasvu «dividend», sest esimene ei oleks toimunud teiseta. Selsamal põhjusel on pea igas Eesti Panga sõnumis soovitatud palgatõusu vaos hoida. Sisemajanduslike teguritega aga ei seleta alates sügisest kuni praeguseni toimunud inflatsiooni lisakiirenemist.

Appi peab võtma maailmamajanduse mitmed suunamuutused, mille meelevallas on praegu Eesti inflatsioon. Just nendest allikatest tulenevat inflatsioonisurvet ei osatud Eesti Panga sügisprognoosis sedavõrd suures ulatuses ette näha.

Inflatsiooni perutamine praegusel tasemel on ajutine nähtus, mida jätkub üksnes lähikuudeks. Edasi inflatsioon langeb, kui väliskeskkond lisaüllatusi ei paku, ning hirmud galopeeriva hinnatõusu ees on ilmselgelt liialdatud.

Hea inflatsioon
Arvamus, et inflatsioon on üdini pahelik makromajanduslikku tervist kirjeldav indikaator, on müüt. Vastupidi, tarbija ostukorvis on terve hulk teenuseid, mille kallimaks muutumine on rikkamaks saamise paratamatu ilming. Siia kuuluvad näiteks paljud meelelahutus-, hooldus- ja transporditeenused. Eesti inflatsioonis on läbi aegade olnud tuntav healoomuline komponent.

Samas ei ole asi siiski nii lihtne, et rikastumine käib ainuüksi hindade tõstmise kaudu. Elujõulises majanduses kallinevad need teenused käsikäes tootlikkuse tõusuga. Kui inflatsioon ostukorvi selles osas peaks hakkama omaette elu elama, on see investoritele hoiatussignaal.

Kujutage ette tüüpilist kahegeneratsioonilist perekonda, kus vanem põlvkond hoolitseb sissetulekute eest, mida seejärel pere sees ümber jaotatakse.

Mida suurema sissetuleku vanemad koju toovad, seda lahedamat elu saab kogu perekond nautida.

Sarnane mõttemudel toimib hästi ka Eesti majanduses, kus teeninduse elatustase sõltub tootva valdkonna võimekusest sissetulekuid genereerida. Eesti Pank toetab tootva valdkonna võimekust sissetulekuid genereerida stabiilse vahetuskursi hoidmise abil. Kuigi sügisel otsiti seal usalduse murdepunkti, võib iga ettevõtja olla vahetuskursi stabiilsuses kindel nii täna, homme kui ka viimasel sekundil enne eurole üleminekut.

Halb inflatsioon
Eesti Panga murelaps on aga praeguse inflatsiooni halvaloomuline komponent, mille on tinginud eelkõige suur töötajate nappus ja sellest tulenev palkade võidujooks. See inflatsioonikomponent on halvaloomuline seetõttu, et talle on omane ennast taastoota.

Kui palgad ja hinnad üksteisega sellist ringmängu hakkavad mängima, kus palgatõus toob kaasa hinnatõusu, mis omakorda toob kaasa palgatõusu ja millele järgneb uus hinnatõus, siis on sellele olukorrale raske kohese mõjuga tõhusat majanduspoliitilist vastumürki leida.

Kõrgema inflatsiooni kahjulikkus avaldub ka seeläbi, kui ajutiselt kiire hinnatõusuga põhjendatakse ekslikult inflatsiooni püsimist tulevikus ja sellele eeldusele tuginedes tehakse praeguseid säästu- ja tarbimiskäitumise otsuseid.

Paratamatu inflatsioon
Maailmamajandus toimib järjest enam tervikuna, kus kõik on kõigega seotud. Suurem on nii inimeste, kaupade kui ka kapitali piirideülene liikumine. Ühest küljest turgutab see konkurentsi, ent teisalt kandub maailmamajanduse ühes nurgas toimuv järjest lihtsamalt mujale üle.

Teoreetiliselt kutsub Hiina tuletõrjujatele preemia maksmine ka meie majanduses mikrovõnkeid esile, ent tegelikult jäävad need silmale kindlasti märkamatuks. Kuigi lõplikku diagnoosi on üleilmsetele inflatsiooniarengutele veel vara panna, on konkurentsi suurenemine üks põhjustest, miks maailmamajandus nautis mitmeid aastaid kiiret kasvu väga madala inflatsiooni keskkonnas. Nüüd on üleilmsed inflatsioonituuled tugevnenud ja see on oluliselt paisutanud hindasid ka Eesti tarbija ostukorvis.

Paratamatu inflatsioon oli ka jaanuarikuine aktsiiside tõstmine. Olen nõus, et inimeste rahakoti poolt vaadatuna on Eesti riik võtnud ebameeldiva kohustuse, ent tuleb aktsepteerida, et mõningate väärtuste realiseerimiseks kasutatakse inimeste tarbimiskäitumise mõjutamist maksupoliitika kaudu.

Eesti on esimest korda läbimas majandustsüklit, mis hakkab oma sisemiste toimejõudude survel jõudma loomuliku lõpuni, valmistudes sisenema uude. Meie majandusagentide kogemustepagas, missugune on kasumit maksimeeriv hinna- ja palgapoliitiline strateegia majandustsükli erinevates faasides, on väike. Kui tööriistakastis on üksnes tormakad hinna- ja palgatõusud ning languseid polegi, siis ei taga see pikemal perioodil kindlasti parimat kasumit.

Avaldatud: 
29.02.2008
Väljaanne: 
Postimees