IMF rõhutas konservatiivse eelarvepoliitika tähtsust

Helina Viks
Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhtivspetsialist

Mai keskel väisas nädala vältel Eestit Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon. Kuigi toimunud visiidi näol ei olnud tegemist regulaarse majanduspoliitilise konsultatsiooniga ehk nn artikkel IV konsultatsioonidega, vaid Eesti uue missioonijuhi Christoph Rosenbergi põgusa tutvumismissiooniga, kohtuti Eestis valitseva olukorra hindamiseks nii riigijuhtide kui ka teiste kõrgete ametnikega. Visiidi peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti viimase aja arengutest ja väljavaadetest tulevikuks.

Arvestades globaalset kriisiolukorda, oli mõistetav IMFi delegatsiooni huvi keskendumine eelkõige riigi finantssektori olukorrale ja selle suutlikkusele karmistunud tingimustele vastu seista, niisamuti riigi fiskaalolukorrale ja -poliitikale.

IMFi missioonimeeskond märkis, et globaalne majandus- ja finantskriis ei ole Eestit puutumata jätnud, kuigi majanduse kohanemine algas Eestis juba varem. Globaalse majandusaktiivsuse languse mõju tunnevad aga kõik, kaasa arvatud ka tugevad arenenud maad, sealhulgas seni stabiilse majanduskasvuga põhjanaabrid ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid. IMFi prognoosi kohaselt võib Eesti majanduslangus ulatuda tänavu 13 protsendini võrreldes 2008. aastaga.

Pärast põhjalikke diskussioone riigi võimuesindajatega tõdes IMF, et Eesti majandus on valuutakomitee tingimustes piisavalt paindlik, millest annab tunnistust märkimisväärne kohandumine - riigi välistasakaalustamatus on väga lühikese ajaga oluliselt vähenenud (jooksevkonto on praktiliselt tasakaalustunud), niisamuti on inflatsioon kiiresti aeglustunud (olles vajalik majanduse tootlikkuse kasvu toetamiseks) ja tööturu paindlikkusest on samuti esimesed konkreetsed märgid. Viimane omakorda tähendab, et 2009. aastal võib Eesti täita ka inflatsioonikriteeriumit, mis on üheks eeltingimuseks eurotsooniga ühinemisel.

IMF sai ka kinnitust, et Eesti finantssüsteem on globaalsele finantskriisile hästi vastu pidanud - pangandussüsteemis on piisavalt kapitali ja likviidsust. Seda on toetanud nii pankade märkimisväärsed likviidsuspuhvrid (tänu kapitali adekvaatsusnõudele ning reservimäärale, mis mõlemad ületavad rahvusvahelisi standardeid) kui ka Rootsi keskpangaga sõlmitud ennetav kokkulepe likviidsusabi andmiseks. Kokkuvõttes tõdes missioonimeeskond, et Eesti on põhjalikult ette valmistunud võimalikeks pingeteks finantssektoris - paremini kui enamik riike. Siiski tuleks praeguses ebakindlas keskkonnas jätkata rahavoogude ja kapitali adekvaatsuse hoolikat jälgimist.

IMFi delegatsioon nõustus, et kuna eurole üleminek suurendaks väikese ja avatud majandusega Eesti suhtes kindlustunnet, on see õigustatult Eesti üks peaeesmärke. Samas tuleb tõdeda, et selle saavutamine on tänases olukorras tõsine väljakutse - seda eelkõige just valitsussektori eelarvepositsiooni parandamise mõttes. IMFi arvates seisnebki Eesti olulisim väljakutse riigirahanduse jätkusuutlikkuses. Arvestades majanduskeskkonna nõrgenemisel märkimisväärselt vähenenud eelarvetuludega, tuleb Maastrichti eelarvekriteeriumi täitmiseks (eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust) rakendada eelkõige pikaajalise positiivse mõjuga struktuurseid meetmeid.

Tänu möödunud aastail Eesti majandust saatnud tõusuperioodidele ja mõistlikule eelarvepoliitikale on riigil õnnestunud koguda üsna suured reservid - need aitavad praegu riigieelarve puudujääki rahastada ilma laenamata. Siiski pole varude maht lõputu ning arvestades eelarvetulude vähenemise ulatust ja struktuurset puudujääki, tuleb IMFi hinnangul kaaluda kõiki võimalusi eelarvepositsiooni parandamiseks. IMF rõhutas, et kulukärped ei tohiks kahjustada sotsiaalset kindlustunnet; niisamuti tuleks vältida majanduskasvu takistavaid meetmeid. Kokkuvõttes on IMF Eesti võimudega samal seisukohal, et kriitiliselt oluline on jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga.

Tavapärane majanduspoliitiline konsultatsioon Eestiga (IMFi põhikirja artikkel IV alusel toimuv iga-aastane missioon toimub 2009. aasta sügisel.

Lühidalt IMFist

Põhikirja kohaselt on 1944. aastal loodud IMFi eesmärkideks rahvusvahelise raha- ja finantssüsteemi stabiilsuse tagamine, jätkusuutliku ja stabiilse majanduskasvu toetamine ning seeläbi maksebilansi- ja finantskriiside vältimine. Võrreldes 65 aasta taguse olukorraga on tänaseks märkimisväärselt muutunud keskkonnas oluliselt muutunud ka IMF. Kuigi eesmärgid on jäänud, on IMFi liikmesriikide arv kasvanud 186ni, oluliselt on laiendatud ja tugevdatud liikmesriikide majanduspoliitika seiret ning ajakohastatud laenupoliitikat ja -instrumente. Ka käesoleva majandus- ja finantskriisi lahendamises nähakse IMFil juhtivat rolli - tulenevalt oma mandaadist ja ekspertiisist, niisamuti ainulaadsest liikmelisusest on IMF koos teiste rahvusvaheliste institutsioonidega oluliselt kaasa aidanud kriisi mõjude leevendamisele ja liikmesriikide maksebilansiprobleemide lahendamisele.

Oma eesmärkide täitmiseks teostab IMF liikmesriikide üle regulaarset järelevalvet - iga-aastaste Artikkel IV konsultatsioonide raames hindab IMF liikmesriikide majanduslikku olukorda ja riske ning annab oma poolt sisendi riigi majanduspoliitilisse diskussiooni. Et tõhustada välisstabiilsuse tagamist, kiitis IMF 2007. aasta juunis heaks seiretegevuse uued põhimõtted, mis täpsustas IMFi seire eesmärke. IMF peab iga liikmesriigi Artikkel IV konsultatsioonide lõpparuandes selgelt hindama, kas riigi vahetuskursipoliitika on kooskõlas stabiilse majandusarengu ja välistasakaalu hoidmise eesmärgiga.

Eesti taotles IMFilt liikmestaatust kohe pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. IMFi liikmeks võeti Eesti 1992. aastal ning fond on Eesti jaoks väga oluline rahvusvahelise koostöö foorum.

Avaldatud: 
01.06.2009
Väljaanne: 
Eesti Majanduse Teataja nr 6(217)