Inflatsioon ei ohusta Eesti majanduse arengut

Ülo Kaasik
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

Suurim mure on kiire laenukasv - peame tähelepanelikult jälgima nii laenu- kui ka kinnisvaraturgu, et ära hoida võimalik ülekuumenemine.

Eesti majandus on viimastel aastatel olnud heal järjel. Sisemajanduse kogutoodang on kasvanud keskmiselt 7% aastas, tööpuudus on vähenenud ligi 7%-ni, palgad ja tootlikkus on tõusnud kiiresti ning paljukardetud jooksevkonto puudujääk on hakanud alanema.

Erinevate majandusprognooside põhjal võib tõdeda, et lähiaastail meile soodne areng jätkub. Majanduse edenemist toetab ka väliskeskkonna areng - euroala majanduskasv on taastumas, meie lähiturgude tingimused jäävad soodsaks.

Kütusehindade kasv pole suurim mure

Kiire majanduskasvu ajal on oluline jälgida inflatsiooni arenguid. Selle aasta keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse üle 4%, inflatsioon püsib ka 2006. aasta esimeses pooles üle 3,5%, hakates aeglustuma alles aasta teises pooles.

Enamik analüütikuid on ühte meelt, et praegune inflatsiooni tase ei ohusta Eesti majandust ega hinnastabiilsust. Arvestades Eesti madalat hinnataset, on arenenud riikidest keskmiselt 1-2% võrra kõrgem inflatsioon hindade ühtlustumisel loomulik.

Samas on inflatsioon tõusnud Eesti majanduspoliitika diskussiooni keskmesse, kuivõrd see on murelaps Eesti liitumisel eruoalaga 2007. aastal. Euro kasutuselevõtmise kontekstis viitavad aga erinevad analüütikud ja majandusteadlased sellele, et omal ajal Maastrichtis kokku lepitud reeglid ja nende tõlgendamine ei suuda ehk kõiki Eestile omaseid aspekte hinnastabiilsuse hindamisel arvestada.

Mis lubab arvata, et praegune inflatsioon ei kujuta endast kuigi suurt ohtu? Peamiselt see, et inflatsioon tõusis maikuu 2,8%-lt 4,9-ni septembris ainult nafta hinnatõusu tõttu. Kui jätta tarbijahinnaindeksist (THI) välja kütuse- ja mootoriõlide hinnad, mis moodustavad Eesti inimese tarbijakorvist ligi 7%, oleks Eesti inflatsioon püsinud viimased viis kuud stabiilselt 3% lähedal.

Kütusehindade kasvu põhjustatud inflatsioon ei valmista üldise hinnastabiilsuse kontekstis nii suurt muret, sest ei sea Eesti ettevõtjaid teistest ebavõrdsemasse seisu (hinnatõus peaks mõjutama ettevõtteid ühtmoodi kogu maailmas). Teisalt on kõikuvate kütusehindade mõju inflatsioonile jäänud üldjuhul ajutiseks. Viimasel ajal on näiteks kütusehinnad odavnenud. Ilmselt näeme inflatsioonitempo alanemist novembris ja detsembris umbes ühe protsendipunkti võrra ehk alla 4%.

Kiire laenukasv kuumutab kinnisvaraturgu

Viimaste aastate palkade arengud viitavad samuti sellele, et puudub otsene oht hinnastabiilsusele. Eesti palgad on viimastel aastatel kasvanud kooskõlas tootlikkusega. See tähendab, et ettevõtted ei ole olnud sunnitud tõstma hindu selleks, et tagada töötajatele palgatõusu, vaid palgatõusu on võimaldanud tootlikkuse kasv.

Majandussektorid pole viimase kolme aasta jooksul siiski ühtmoodi arenenud. Kui väliskonkurentsile avatud sektorites on palgad ja tootlikus kasvanud ühes tempos, siis näiteks ehitussektoris on palgad kasvanud tootlikkusest kiiremini, mis võib endas teatud ohte sisaldada.

Praegust inflatsiooni võib ka kriitilise pilguga analüüsida. Mitmes teises ELi liikmesriigis, kus kütusehinnad on samuti järsult kasvanud, on alusinflatsioon (THI kasv, millest on välja arvatud toidu, alkoholi, tubaka ja kütuse muutlikud hinnad) alanenud. Sellest võib järeldada, et koos naftahindade kasvuga on kahanenud nõudlus muude kaupade ja teenuste järele, mistõttu on vastavate toodete hinnad tõusnud aeglasemalt või alanenud.

Eestis ei ole tugev majanduskasv ja sisenõudlus põhjustanud veel teiste hindade kiirenemist, kuid erinevalt teistest riikidest ei ole kiire naftahinna kasv tinginud ka alusinflatsiooni aeglustumist, mis võib anda märku nõudluse survest inflatsioonile.

Eesti majandust ohustavad lähiajal eeskätt kiire laenukasv, mis võib kiirendada sisenõudlust ja teatud sektorite, nagu kinnisvara ja ehituse, võimalik ülekuumenemine. Kinnisvaraga seotud laenude maht on aastaga kasvanud üle 50% ehk väljastatud laenude jääk on ligi 26 miljardit krooni rohkem kui eelmise aasta lõpus.

Kinnisvarasse investeerimine on muutunud väga tulusaks ja atraktiivseks ning see on kaasa toonud ka suure hinnakasvu. Sellise kasvu puhul on ohtudeks nii kiire kasusaamise eesmärgil investeerijate liiga optimistlikud ootused kui ka turu kiirest kasvust põhjustatud oskustööliste nappus. Ilmselt on just viimane üks põhjus, miks ehitussektori palgad on kasvanud tootlikkusest kiiremini, avaldades survet ka ehitushindade tõusuks. Kiire palgakasv ühes sektoris võib aga kaasa tuua palkade tootlikkust ületava kasvu teistes sektorites, mis omakorda võib põhjustada inflatsiooni suurenemist.

Eesti majanduse praegune seis ja lähituleviku väljavaated on siiski üsna head. Peamised stabiilset majandusarengut ja inflatsiooni ohustavad tegurid on laenukasvu toel liiga kiiresti suurenev sisenõudlus ja ülekuumenemise märgid mõnes majandussektoris, samuti tootlikkust ületada võiv palgakasv. Tasakaaluka majandusarengu ja inflatsiooni alanemise jätkumine eeldab toodud riskide ohjamist ehk senise konservatiivse majanduspoliitika jätkumist. Tuleb jätkata eelarvepoliitikat, mis ei võimenda täiendavalt sisenõudluse kiiret kasvu, jälgida tähelepanelikult laenu- ja kinnisvaraturgu, et ära hoida võimalik ülekuumenemine.

Avaldatud: 
25.11.2005
Väljaanne: 
Äripäev