Intervjuu: Ardo Hansson Bloomberg Newsile

Intervjuu Eesti Panga presidendi ja EKP nõukogu liikme Ardo Hanssoniga. Küsitlejad: Stefan Riecher ja Jeff Black. Toimumisaeg ja -koht: 16. juuli 2014 Frankfurt

EKP viimase stiimulipaketi kohta:

„Üks selle meetmepaketi eripärasid on, et meetmeid kavatsetakse rakendada järk-järgult. Mõned neist rakendati kohe. Teised, nagu näiteks sihtotstarbelised pikaajalised laenud [refinantseerimisoperatsioonid], on küll välja kuulutatud, kuid neid hakatakse rakendama kahe aasta jooksul. Esimene etapp on kavas septembris. Siis on meil rohkem teavet selle meetme võimaliku kasutamise kohta ja ka mõju avaldumiseks kulub aega. Nii et ma arvan, et kui just ei juhtu midagi tõesti ootamatut, mis suunaks inflatsiooni teistsugusele arenguteele kui praegu prognoositud, siis ei peaks me hetkel põhieelduseks võtma millegi veel enama tegemist.  Teistsugustele olukordadele on vaja ette mõelda ja neiks on vaja valmistuda. Kuid praegu piisab tõesti sellest, et pikaajalised laenud käima saada, ning ma ei arva, et nüüd, kus oleme just nii suure paketi välja kuulutanud, peaksime juba mõtlema järgmistele sammudele. Las paketi see osa läheb kõigepealt käima.”

„Neist meetmetest peaks meie põhistsenaariumi silmas pidades piisama, kuid loomulikult on alati olemas võimalus, et olukord areneb pisut rohkem ühes või teises suunas. Niisiis ei saa täielikult välistada seda, et olukord kujuneb põhistsenaariumist veidi erinevaks. Kuid arvestades meie põhistsenaariumis kasutatud eeldusi ja prognoose, oleme arvamusel, et kogu pakett on päris mahukas ja asjakohane.”

Sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kohta:

„Lõppeesmärk on saavutada mõju hindadele, kuid mõju  üheks ülekandekanaliks on laenud. Ma olen suhteliselt kindel, et meede hakkab toimima, kuid samas ei ole seda varem tehtud, nii et sellega seotud ebakindlus võib olla suurem kui teiste, varem rakendatud meetmete puhul. Selle meetme täpse mõju kohta ei tea me nii palju, kui teame mõne teise meetme puhul.”

„Kui viimasel ajal midagi muud muutunud ei oleks ja rakendatud oleks ainult seda meedet, oleks selle tõhusus üsna piiratud. Kuid on ka teisi tegureid, nagu näiteks maailmamajanduse taastumine, mis võivad nõudlust investeeringute järele omalt poolt toetada. Mõnes sektoris võib tootmisvõimsuse rakendamise aste olla praegu pisut kõrgem ning see pakub tuge investeeringute suurendamisele.”

„Üks minu muresid oli, et sihtotstarbeliste pikaajaliste laenude rakendamine võib olla pisut keerukas. Seepärast ongi nende väljakuulutamise ja tegeliku rakendamise vahel mitu kuud üleminekuaega. Täpsustamist vajab terve hulk detaile. Et meede oleks kohaldatav, on vaja vastu võtta õigusaktid. Ettevalmistused käivad ja me saame ka hakkama, kuid väga täpset määratlemist vajavad teatavad muutujad, järelevalve ja tulemusnäitajad. See meede on rakenduslikult keerukas, kuid siiski teostatav.”

„Üks raske küsimus oli see, et kuidas hoiduda demotiveerimast panku, kes tahavad vajaduse korral oma halbu laene maha kanda. Ei ole ju vaja sellist mõõdikut, mis halveneb, kui pangad oma halbu laene kustutavad. Sellisel juhul oleks see justkui nende karistamine selle eest, et nad teevad õiget asja. On vaja, et nad esitaksid täpseid aruandeid, ja samas ei tohiks see skeem viia selleni, et pangad lükkavad oma mahakandmisi edasi näitamaks, et nendepoolne laenuandmine on kasvanud. Kõige sellega praegu tegeldaksegi.”

„Me ei taha, et nende laenudega rahastataks kinnisvaraoste, riigivõlakirju, laene finantssektorile. Esimese kahe aasta jooksul ei saa me muidugi nende laenude mittesihtotstarbelist kasutamist päriselt välistada, kuid pangad teavad, et kui nad ei kasuta seda raha ettenähtud viisil, peavad nad selle tagasi maksma. Sellel meetmel on ettemakstav osa, mis sõltub panga bilansist, ja seejärel sihtotstarbeline komponent. Ilma selle esimese osata võtaks meetme rakendamine pangandussektoris kohutavalt palju aega, sest kui kogu asi põhineks laenuandmistegevuse mahtude kasvul, oleksid esmased mahud pigem väikesed.”

„Selle meetmega saavad pangad raha kauaks ajaks fikseeritud tingimustel. Kui vajatakse tähtajalist rahastamist, siis on see variant ilmselgelt pisut atraktiivsem kui laenud, mille tingimused võivad muutuda. Küsimus on selles, milliseid trende konkreetne pank eeldab.”

Intressimäärade edasise langetamise kohta:

„Me ei saa välistada seda, et midagi saab veel teha. Nii et kas on tõsi, et põhi on käes? Tehniliselt mitte. Praktiliselt aga oleme põhjale väga lähedal. Kui tavaks on olnud langetamine 10 või 25 baaspunkti võrra, siis edaspidi ei saa enam rääkida suurtest sammudest. Me oleme veamarginaali piires.”

Intressimäärade tõstmise ajastuse kohta:

„See ei ole hetkel risk, me peame sellega tegelema siis, kui see muutub aktuaalseks. Iga poliitilise meetme puhul tekib kunagi selle lõpetamise küsimus, kuid ma arvan, et me ei ole veel nii kaugel.”

„Käivitavaid tegureid võib olla mitu. Keskpika arengu prognoosimisel on vaja läbi töötada palju tegureid. Baasstsenaariumi kohaselt püsib inflatsioonimäär veel mõnda aega madal. Kui see peaks järsku tõusma ehk kui asjaolud muutuksid, siis tuleks olukord uuesti üle vaadata. Kuid praegu me arvame, et see on veel mõnda aega ebatõenäoline.”

Varaostude kohta:

„Tehnilised ettevalmistused erinevate finantsvarade omandamiseks keskpanga poolt käivad, kuid otsuseid veel tehtud ei ole. Valmisolek erakorralisteks meetmeteks on olemas, kui inflatsioon püsib liiga kaua liiga madal, kuid praegu tegeletakse nende võimalike meetmete uurimisega. Neid ei ole veel olemas, kuid nende arendamisega tegeletakse. Teine küsimus on, kas ja millal neid rakendada.”

„Me ei ole ka varaga tagatud väärtpaberite ehk ABS kavale kindlat tähtaega määranud stiilis, et kuupäevaks X peab kõik tehtud olema. Küllap aeg näitab, kui olukord peaks oluliselt muutuma. Siis võib-olla. Kuid see ei sünni üleöö.”

„Näiteks USAs on see turg rohkem arenenud, sest selle taga on osaliselt USA valitsus. Keegi ei taha neid oste teha, kui sa oled ainus turul tegutsev jõud. Selleks on vaja jagamist või ühistegevust, kuid ma usun, et kui seeläbi tekivad uued pangavälise rahastamise allikad, võib see kasulik olla. See on pikem programm, kuid kui sedalaadi finantsvarad on õiguslikult oskuslikult reguleeritud, programmi fookus on mitmekesistatud ning suunatud pangandusest väljapoole, on see ilmselt paljudel põhjustel hea. Kuid ainuüksi see võtab aega ja praegustele valupunktidele sellest abi ei ole. See kava on suunatud keskpikka tulevikku.”

„Muidugi, kui kunagi alustatakse, siis esialgu on ABS programmi maht üsna väike. See hakkab küll ilmselt mõjutama laenude liikumist rohkem teatavat liiki ettevõtete suunas, kuid selle kvantitatiivne mõju ei kujune arvatavasti nii suureks. Päris pikas perspektiivis võib see olla väga hea, sest nii saab turu käima, inimesed hakkavad taas turge usaldama ja väärtpabereid hakatakse uuesti emiteerima. Aga see on väga järkjärguline protsess. Suuremate mahtude saavutamiseks on vaja aega. Kaval ei ole ilmselt suurt kvantitatiivset mõju, kuid sellest võib abi olla kaugemas tulevikus.”

„Kui tahta suuremat mõju, tuleb mõelda suuremale hulgale varaklassidele – laiemapõhjalistele varaostudele. Ka sellega tegeldakse, kuid Euroopa kontekstis on raske määratleda, mida võib osta ja kui palju. Mõned turud ei ole ka nii likviidsed kui teised. Palju on pisiküsimusi. Mõned riigid on emiteerinud palju võlakirju, kuid nendega ei kaubelda eriti. Sedalaadi operatiivseid küsimusi, mis vajavad läbitöötamist, on palju. Vaja on mõelda tõhususele ja mõjule ning kõik see vajab põhjalikku ettevalmistustööd, mis võtab aega. Ettevalmistustel on aga siiski mõtet, nagu sellelgi, et meil oleks rohkem võimalikke instrumente, kuid ma ei arva, et praegu oleks vaja varaostude kaudu  rahapoliitikat täiendavalt lõdvendada.”

„Stsenaariumi pöördeline muutumine oleks väga tõsine eriolukord. Kui selline asi juhtub, siis tuleb asjaga tegeleda, kuid praegu tuleks minu meelest need uued väljakuulutatud meetmed tööle saada. Muud võimalikud meetmed muutuvad aktuaalseks vaid oluliselt muutunud olukordade käigus. Selleks peaks nõudluse kasv olema päris aeglane, umbes nagu 2008. aastal. Ja selleks on vaja palju suurema riskiga stsenaariume, mis juhivad meid meie inflatsioonieesmärgist kõrvale.”

Mulliohu kohta:

„Minu arvates on hea, kui meile neid riske meelde tuletatakse. Teistes, euroalavälistes jurisdiktsioonides näeb seda arvatavasti rohkem, sest juhtumisi on nad kaugemale arenenud. Meie oleme majandustsüklis teises kohas. Mujal võivad riskid olla vahetumad. Euroopas on teatud riike, kus need riskid võivad olla reaalsed.”

„Riskidele on vaja mõelda ja peab meeles pidama, et tasuta lõunaid ei ole. Me peame olema jõulisemad ning võtma makrofinantsjärelevalve poliitikat palju tõsisemalt. Veel aasta tagasi oleks ma ilmselt mõelnud, et küllap läheb veel väga palju aega, enne kui me nii kaugele jõuame, et isegi sellest probleem saab. Kuid nüüd on mõned varahinnad igatahes kõrged. Kogu euroalal ei ole näha tüüpilise finantsstabiilsust mõjutava riski – eluasemehindade – mõju. Kuid iga asi maksab midagi: mida kauem püsivad madalad intressimäärad, seda suuremaks muutub finantsstabiilsuse risk. Kuid olgu see Euroopa või kohalikul tasandil, sõnadelt tuleb edasi minna ning püüda tegelikult omavahel kokku viia suhteliselt toetav rahapoliitika kurss ja võib-olla mõned meetmed finantsstabiilsuse riskide maandamiseks. Euroalavälistes riikides võib arutelu selle üle olla ehk jõudnud kaugemale, kuna objektiivne reaalsus teeb sellest juba probleemi.”

Makrofinantsjärelevalve vahendite kohta:

„Makrofinantsjärelevalve vahendite väljatöötamine käib. Osa sellest toimub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus. Osa riike annab juba EKP-le oma teatavatest meetmetest teada. Eestis oleme süsteemse riski puhvriks määranud 2%. Arvestades, et need riskid arvatavasti kasvavad, oleks ehk olulisem arendada nende vahendite mõju. On hea, et meil on selline topeltsüsteem, kus riik või EKP võib algatada meetme kehtestamise või selle peatada. Keskpangana meeldib meile mõelda, et me ei karda tegevusetust nii palju. Kuid enamikus riikides ja ka arvestades, et valitsusel on nendes küsimustes ühiskonnas üpris suur roll, võib otsustamatus olla näiteks valimiste perioodil üsna suur. Nii et kui meil on institutsioon, kes võib näiteks öelda, et te liigute liiga aeglaselt ja peaksite kiiremini kohanema, on see väga hea. Ehk näitab see ka seda, kui raske on sedalaadi pöördelisi sündmusi prognoosida. Aasta tagasi oleksin ma öelnud, et läheb veel palju aega, kuni sellest üldse probleem saab, sest kogu areng on niivõrd aeglane, kuid täna vähemalt diskuteeritakse selle üle. Ent keskpank peab lähtuma oma mandaadist ja me peame ajama praegust poliitikat, aga siis peaksid makrofinantsjärelevalvega tegelevad asutused olema aktiivsemad.”

Venemaa-vastaste sanktsioonide ja nende mõju kohta:

„Olukord on väga ebakindel. Selge see, et me oleme koostanud mitmesuguseid stsenaariume, kuid kuna võimalikke tulemusi on niivõrd palju, sõltub kujunev olukord väga palju konkreetsetest asjaoludest. Võib-olla kõige rohkem avaldub mõju usaldusele üldiselt. Näiteks ärimehed võivad suhtuda Eestisse investeerimisse pigem äraootavalt. Kuid väliskaubandusvood veel oluliselt muutunud ei ole. On selge, et see olukord võib pöörduda. Eesti koguekspordist langeb Venemaa arvele 10%, kuid suur osa sellest ei ole kõrge väärtusega.”

Eesti kohta:

„Mis puudutab Eesti viimast SKP langust, siis tuleb arvestada sellega, et siin on mängus palju ühekordseid tegureid. Kunagi oli meil euroala suurim inflatsioon, nüüd on see sisuliselt negatiivne. Palju on spetsiifilisi tegureid. Mullu toimus meil energiaturu liberaliseerimine. 2013. aastal tõusid energiahinnad peaaegu 30%, tänavu on need langenud ligi 13%. Me ehitasime energiajuhtme Soome, kust on olnud odavam elektrit osta. See on positiivne šokk pakkumisele. Aga see on ajutine ja kui need ühekordsed tegurid kunagi kaovad, kasvab meie inflatsioon arvatavasti euroala keskmisest pisut suuremaks.”

„SKP poolel oli ühekordseid tegureid, mille mõju hakkab hääbuma. Kogu majandus on pisut rohkem tasakaalust väljas kui varem. Aasta tagasi oli meie eelarvepuudujääk 0,2%, jooksevkonto puudujääk 1% SKPst, laenude ja hoiuste suhe ligi 100 –  kõik oli väga tasakaalus. Praegu on see tasakaal hakanud pisut kõikuma. Palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini, eluasemehinnad tõusevad ruttu ja ka jooksevkonto puudujääk on pisut kasvanud. Tekkima on hakanud tasakaalustamatus, millest võib püsimajäämise korral saada probleem. Viimasel ajal aga on eluasemesektoris toimunud mõningane korrigeerumine ning ka palkade tõus on hakanud aeglustuma. Sujuv korrigeerumine on võimalik, kuid kindel see ei ole. Meil on veel buumiaeg hästi meeles ja me püüame sellest õppida. Nii oleks meil hea meel, kui laenumahu kasv hakkaks taastuma väga aeglaselt, nii et me ei satuks kohe tagasi buumiaegsesse olukorda.”

„Meid lohutab natuke see, et eluasemehindade tõusu taga ei ole pangalaenud. Me oleme paljude teiste euroala riikidega võrreldes tsüklis hoopis teises kohas. Me püüame vajaduse korral makrofinantsjärelevalve vahendeid kasutada ning välja töötada laenude ja nende aluseks oleva tagatisvara väärtuse suhtarvu, et seda arvesse võtta. Nende vahendite kasutamises võime alati olla mõnes mõttes pioneerid.”

Avaldaja: Bloomberg News
Taasesitamine on lubatud juhul, kui viidatakse algallikale.

Avaldatud: 
17.07.2014
Väljaanne: 
Bloomberg News