Intresside alanemine eurotsoonis jätkub

Kristjan Tamla
Eesti Pank

Sel aastal majanduse kasv maailmas ei kiirene
Mullu kasvas maailma majandus juba teist aastat järjest tagasihoidlikult. Viimaste hinnangute põhjal ulatus kasv 1,8 protsendini, mis on vaid 0,7 protsendipunkti enam kui 2001. aastal. Eesti peamisel eksporditurul - Euroopa Liidus - majanduskasv 2001. aastaga võrreldes isegi aeglustus.

Aasta alguse põhjal saab väita, et maailma majanduse märkimisväärne kiirenemine ei saabu veel ka 2003. aastal. Seda takistab nii geopoliitiliste pingetega kaasnev määramatus kui ka ettevõtete ning tarbijate järjest halvenev varade ja kohustuste struktuur. Selline olukord lubab eeldada, et peamiste majanduskeskuste viimaste aastakümnete madalaimad intressitasemed püsivad ka tänavu.

Praegu prognoosivad rahvusvahelised finantsturud euroala intresside väikest edasist alanemist 2003. aasta jooksul. Arvestades maailma majanduse madalseisu, võib Eesti viimase kahe aasta kasvunumbreid (vastavalt viis protsenti 2001. aastal ja 5,6 protsenti 2002. aastal) pidada igati korralikeks - ligikaudu 5 protsenti on olnud ka viimase kaheksa aasta keskmine kasvutempo.

Samas toimus 2002. aastal märkimisväärne muutus majanduse kasvuallikates. Järjest enam rajanes kasv sisenõudlusel (tarbimine ja investeeringud), mille rahastamisel suurenes välismaiste laenude osa. Tekkis küsitavusi, kas sellised tarbimis- ja investeerimisotsused on pikemaajalisi arenguid silmas pidades ikka ratsionaalsed ning 12 protsendini paisunud jooksevkonto puudujääk jätkusuutlik.

2002. aastal kiiresti suurenenud jooksevkonto puudujääk ja laenunõudluse kasv tekitavad küsimuse, millist mõju avaldab meile välisintresside võimalik edasine alanemine. Hinnangu andmiseks tuleb lähtuda mitmest aspektist ning ühe artikli raames jääb see paratamatult natuke lihtsakoeliseks. Järgnevalt püüan siiski lühidalt kokku võtta Euroopa intresside alanemise võimaliku mõju Eesti majanduse eri sektoritele.

Odavalt saadud raha ei tohi kulutada lühiajalistele eesmärkidele
Tänu Eesti majanduse avatusele ja integratsioonile Euroopa kauba- ning finantsturgudega, on meie majandustsükli kooskõla Euroopa Liidu liikmesriikide majandustsüklitega järjest enam suurenenud. Seda väljendab tõsiasi, et tänaseks ulatub Euroopa Liidu osa meie kaubaekspordis 68%-ni ning majandustsüklite kooskõla on kinnitust leidnud nii Eesti Pangas kui ka mitmes välismaistes uurimisasutustes korraldatud uuringus.

Vaatamata erinevatele metodoloogilistele lähenemistele, on enamikus nendes töödes jõutud järelduseni, et Eesti majandussüsteem on tänaseks juba vähemalt sama tihedalt Euroopa Liiduga integreerunud kui see oli mõningates tänastes liikmesriikides (näiteks Hispaania ja Portugal) Euroopa Liiduga liitumise eel. Sellest lähtuvalt on Eesti ekspordi ja ka kogu majanduse edasisele arengule kindlasti kasulik iga Euroopa Keskpanga poolne samm, mis viib kiiremale majanduskasvu taastumisele meie peamistel eksporditurgudel.

Teiseks peamiseks aspektiks, millest lähtuvalt välismaise intressitaseme edasist tõenäolist alanemist hinnata, on selle võimalik mõju Eesti sisenõudluse arengule. Arvestades eespool lühidalt refereeritud 2002. a. arenguid, viib see kindlasti kohe mõtted ohtudele, mis kaasnevad tasakaalustamatuse edasise suurenemisega.

Kui intresside langusega kaasneb 2002. a. lõpus esimesi pidurdumise märke näidanud laenunõudluse kasvu taaskiirenemine, siis võib Eesti majanduse tasakaalustamatus tõepoolest süveneda.

Samas ei tähenda näiteks madalast intressikeskkonnast tingitud investeerimisaktiivsuse jätkumine veel Eesti majanduse tasakaalustamatuse süvenemist. Kuigi 2002. a. suundus suur hulk odavat laenuraha suletud sektori erinevatele tegevusaladele, annavad madalad intressid meie tööstussektorile väikeste eksporditulude kiuste võimaluse oma tootmist uuendada ning uusi keskmisest kiiremini arenevaid turge otsida. Nii ei ole madalate intressitasemete kaastoel investeerimises iseenesest midagi halba, kuid seejuures ei tohi need investeerimisotsused rajaneda vaid lühiajalistel eesmärkidel.

Eelmise aasta laenunõudluse hüppeline kasv kinnisvara sektoris tekitas vähemalt osa investeerimisotsuste ratsionaalsuste suhtes küsitavusi.

Oma homseid tulusid tuleb hoolikalt hinnata
Põhimõtteliselt analoogne loogika kehtib ka tarbimise katteks kasutatavate laenude suhtes. Õpikutarkus ütleb, et mida madalamad on intressid, seda kasulikum on suurendada tänast tarbimist homse arvel ehk võtta laenu. Seejuures tuleb aga meeles pidada, et igale tänasele järgneb homme, mil äratarbitud laenud tuleb tagastada.

See, kui keeruliseks kujuneb laenuraha tagasimaksmine sõltub sellest, kuivõrd ettenägelikult suutis iga konkreetne indiviid oma homseid tulusid (töötasu, töökoha kindlust, jne) ette prognoosida.

Vaatamata Eesti eraisikute suhteliselt madalale laenukoormusele (ca 16% SKP suhtes) arenenud riikidega võrreldes, kehtib säärane loogika ka meie majanduses. Seetõttu peaks välisintresside edasine langus, mis on märk järjest edasi lükkuvast välismaise nõudluskeskkonna taastumisest, tegema Eesti elanikke ettevaatlikumaks oma homsete tulude hindamisel.

Nii võibki kokkuvõtvalt öelda, et Eesti majanduse edasised arengud sõltuvad eelkõige meie endi otsustest. Viimaste arukusest sõltub see, kui hästi suudame ära kasutada arengutingimusi, mida eri aegadel kujundavad välismaine intressi- ja nõudluse keskkond. Jooksevkonto puudujääk ja laenamise kasv on õigustatud vaid juhul kui sellega kaasneb majanduse pakkumispoole tugevnemine ning kasvupotentsiaali suurenemine.

Avaldatud: 
01.04.2003
Väljaanne: 
Ärielu