Kaasik: ühtne järelevalve tõstab usaldust

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik andis FinanceEstonia Foorum 2013 eel intervjuu, mis avaldatakse foorumi väljaandes. Foorum toimub 5. detsembril Tallinnas, Mektory Keskuses.

Ülo Kaasik

Millised on olnud viimase aasta olulisimad arengud Euroopa ja Eesti finantssektoris?
Arengud saab jagada laias laastus kaheks. Esiteks: kuidas on viimase aasta jooksul taastunud kindlustunne Euroopa finantsturgudel. Sellele on aidanud kaasa nii keskpankade otsused kui ka valitsused ja riigid, kes on astunud samme, et kriisist väljuda. Mitmed finantssektori näitajad peegeldavad selgelt suuremat kindlustunnet nii Euroopas endas kui ka väljastpoolt vaadatuna.
Teise arenguna on asutud looma ühtset pangandusliitu. Vastu on võetud otsus, et Euroopa Keskpanga juurde luuakse ühtne pangandusjärelevalve. Ma usun, et see toob rohkesti positiivset segadust, aga süvendab ka kindlustunnet, et ühtne turg toimib. Väikesele Eestile on väga oluline, et ühtsel turul oleksid selged mängureeglid. See protsess on väga kiiresti edasi liikunud.

Kas pangandusliidu asutamine aitab kapitali kättesaadavust hõlbustada?
Usun küll, et aitab. Alates 1999. aastast, mil euro loodi, hakkas kapital üsna kiiresti liikuma. Finantsturud ei suutnud toona riski adekvaatselt hinnata. Nüüd, kui riskid on realiseerunud, reageeriti teistpidi üle ja kapitaliturud on väga killustunud. Üks põhjus on see, et järelevalve toimub riigipõhiselt. Kui luuakse ühtne järelevalve, siis jälgitakse kõiki panku samadel alustel ja riske hinnatakse ühtemoodi. Siis saavad ka finantsid kergemini üle piiride liikuda, sest üksteist usaldatakse rohkem.

Kas pangaliit aitab euro positsiooni tugevdada?
Usun, et pangaliit aitab kaasa sellele, et turg toimiks normaalselt. Kui pangad orienteeruvad koduturule ja piiriülestes tehingutes nähakse lisariski, siis takistab see üldist arengut ja muudab rahaliidu toimimise ka poliitiliselt keerulisemaks.

Millised on olnud arengud Eestis?
Jätkunud on kriisijärgne vaikne kulgemine. Keskpankureid huvitab see, et süsteem oleks stabiilne. Kui räägime laiemalt, et kas finantsvahendus suudab Eestis vastata ootustele, vahendada hoiustajate raha ja olla likviidne, siis seal probleeme ei ole. Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud, laenude/hoiuste suhtarv on paranenud, pankadel on raha, mida välja laenata.
Kriisijärgne kohanemine hakkab läbi saama, kuid pankuritel on õppetunnid meeles. Nii laenuvõtjatel kui ka -andjatel on ettevaatlikkus säilinud. Keskpanga vaates on praegune tasakaal üsna hea.

Kas Eesti väikeettevõtjal on kapitali kättesaadavus tagatud?
Kriisieelse ajaga võrreldes on kapitali kättesaadavus kindlasti vähenenud, kuid siis oldigi laenuraha andmisel liiga optimistlikud ning sellega kaasnevaid riske hinnati valesti. Pärast kriisi on pangandussektor nihkunud selles suunas, et Eesti turgu ei nähta enam kiiresti kasvamas. Seetõttu on hakatud pöörama rohkem tähelepanu sektori efektiivsemaks muutmisele, et kasumlikkust säilitada. See on toonud kaasa otsustustasandite nihkumise grupi tasandile ning protsesside suurema automatiseerimise. Arvestades ka seda, et Eesti pangandusturg on suhteliselt oligopoolne, siis kõik see kokku võib mõnevõrra suurendada riski, et kõik head projektid ei leia alati kohase hinnaga rahastamist.
Väikeettevõttel on paratamatult raskem kapitalile ligi pääseda kui suurel firmal. See pole nii mitte ainult meil, vaid kogu Euroopas. Küsitluste põhjal ei ole see aga Eestis praegu kuigi oluline tegur, mis majanduse arengut takistaks.

Kuidas suhtub Eesti keskpank ülikõrgete intressidega laenutoodetesse?
Sellise finantseerimise osakaal majanduse rahastamisel on väike ja majandust suures pildis ei mõjuta. Samas puudutab see teema väga paljusid majapidamisi ning seetõttu on selle puhul oluline eelkõige tarbijakaitse aspekt. Laenuvõtja on sellistel puhkudel alati nõrgemas seisus kui laenuandja.

Milline on finantssektori lähituleviku perspektiiv kiiresti muutuvas keskkonnas?
Keskkond püsib üsna raskena. Viimased prognoosid viitavad küll euroala majanduse taastumisele, kuid olukorra kiiret paranemist ei oodata. Pole põhjust eeldada, et Euroopas saadakse oma probleemidest jagu sama kiiresti, kui neid tekitati. Finantssektori edasist arengut pärsib ka liiane võlakoormus – näiteks on loomulik, et väga kõrge võlakoormusega Hispaanias ja Iirimaal on oodata selle vähenemist.
Sellises vaikselt taastuvas majandusruumis on Euroopa Keskpanga nõukogu otsustanud hoida intressimäära samal või madalamal tasemel, arvestades tagasihoidlikku inflatsiooniväljavaadet.

Mida need muutused Eestile ja meie finantssektorile tähendavad?
Ühelt poolt on välisnõudlus väiksem, mis hoiab tagasi ka Eesti majandust, teisalt püsivad Eestiski madalad intressid. Võib arvata, et kui hoiused pikemat aega tootlust ei paku, siis hakkab mingi osa hoiustajatest otsima paremat tootlust – võib-olla mingis muus varaklassis, nt kinnisvaras. Täna on näha, et paljud kinnisvaraostud finantseeritakse suures osas omakapitaliga, mitte laenurahaga. Samas on stabiilse kasvu jaoks oluline, et sisemaised surved ei hakkaks ülekaalutsema ning et ei tekiks uusi mullistusi. Näiteks et kinnisvarahinnad ei hakkaks odava raha toel liiga kiiresti kasvama.

Kuidas hindad Eesti hoiustaja investeerimisvõimalusi võrreldes Põhjamaadega?
Viimase kriisi ajal näitasid mitmed head tootlust lubavad fondid väga negatiivseid tulemusi. Kindlasti oli sellel objektiivseid põhjuseid, kuivõrd turud kukkusid kõikjal ja Eesti majandus sai kriisis kõvasti pihta. Kui aga inimene kaotas suure osa oma investeeringust, siis ilmselt pelgab ta uut rahapaigutust tehes riski väga. Seetõttu on kõigil investeerimistooteid müüvatel asutustel vaja teha palju tööd, et klientide usaldus tagasi võita.
Põhjamaadega on meid raske võrrelda, sest seal on ajalugu pikem, ühiskond rikkam ja raha paigutusvõimalusi rohkem. Ometi on paljud Põhjamaades pakutavad tooted ka Eestis saadaval ja seetõttu ma siin suuri erinevusi ei näe. Pigem on küsimus selles, et kohalikke olusid tuntakse ju alati kõige paremini ning võõramate toodete osas on ebakindlus suurem.

Kuidas saab FinanceEstonia uutes oludes navigeerimisel abiks olla?
Tänu väärib püüd mitmesuguseid teemasid laual hoida ja arutada. Ka keskpanga vaates on oluline, et finantssektor oleks mitmekesisem, ja sellele on vaja kaasa aidata. Kriisiaja õppetund oli see, et võime küll tooteid pakendada, aga risk jääb siiski kellegi taskusse. Seega on alati oluline teada, kelle kanda riskid jäävad. Mulle isiklikult sümpatiseerib FinanceEstonia soov vaadelda finantstemaatikat rahvusvahelisest vaatenurgast.

Milline võiks olla FinanceEstonia fookus järgmistel aastatel?
Investeerimisvõimaluste keskkonna analüüsimine ja sellealaste arutelude päevakorras hoidmine on vajalik ja tervitatav ning seda tuleks kindlasti jätkata. Loomulikult on oluline kaaluda hoolikalt kõigi mõtete ja ettepanekute tugevaid ja nõrku külgi ning ka selle juures on ühised arutelud asendamatud.
Teine tähtis nüanss oleks tarbijate ja investeerimishuviliste harimine. Tunnetan, et see on meil Eestis jätkuvalt kitsaskoht. Raha omanikud ei adu alati riske väga hästi ega ole ehk ka piisavalt teadlikud võimalustest, kuidas oma rahaga paremini ringi käia.

Avaldatud: 
04.12.2013
Väljaanne: 
FinanceEstonia Foorum 2013