Kas on põhjust karta hindade langemist?

Martti Randveer
Martti Randveer
Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja

Kuigi Eesti inimesed on harjunud muretsema hindade tõusu ehk inflatsiooni pärast, on euroalal tekkimas deflatsiooni ehk hinnataseme alanemise hirm. Tarbijahinnad kerkisid euroalal eelmise aastaga võrreldes oktoobris vaid 0,7% ning kolmes euroala riigis – Kreekas, Küprosel ja Iirimaal – hinnatase hoopis langes.

Deflatsiooni ei tarvitse karta, kui see tuleneb tootlikkuse kasvust. Kui ettevõtetel on võimalik tänu tehnoloogia arengule odavamalt toota, saavad nad oma kasumlikkust samal tasemel hoida või isegi kasvatada ka siis, kui müüvad tooteid madalama hinnaga. Enne teist maailmasõda oli see tavaline. Tänapäevalgi on mitmeid valdkondi (näiteks arvutite tootmine ja mobiilsideteenuste pakkumine), kus tugev tootlikkuse kasv lubab ettevõtetel oma toodete hindu alandada.

Praeguse inflatsiooni aeglustumise juured peituvad paraku suuresti majanduste nõrkuses, eeskätt väheses nõudluses. Deflatsioon võib nende majanduste probleeme mitmeti süvendada.

Kui hindade langusega kaasneb ka nominaalsete sissetulekute vähenemine, muutub võlgade tagasimaksmine raskemaks. See vähendab omakorda eraisikute, ettevõtete ja valitsuste tarbimis- ja investeerimisvõimalusi. Püsiv deflatsioon võib süvendada ootust, et hinnalangus jätkub ka tulevikus. Tarbijate ja ettevõtjate jaoks on seega otstarbekas suuremaid kulutusi edasi lükata, ent see vähendab juba niigi vähest nõudlust. Lisaks on deflatsiooni tõttu keerulisem majandust rahapoliitika abil elavdada: väga madalate intresside alandamise mõju on hinnalanguse tõttu piiratud.

Euroala praegune väike inflatsioon peegeldab erinevaid tegureid. Euroala inflatsiooni pidurdab enim energiahindade alanemine. See on kütuseid importiva euroala majandusele selgelt kasulik ning tänu madalamatele energiahindadele on euroala tarbijatel rohkem raha muude ostude jaoks. Teisalt kajastab euroala aeglane inflatsioon ka vähest nõudlust, mis väljendub näiteks teenuste hinnatõusu pidurdumises.

Majanduslikke probleeme süvendava deflatsiooni oht ei ole siiski eriti suur. Suhteliselt väike mõju on olnud eelkõige sisemaisest nõudlusest olenevate teenuste ja kaubagruppide hinnatõusu pidurdumisel. See annab kindlust, et praegune madal majandusaktiivsus ei vii automaatselt üldise deflatsioonini. Nõrgast majandusolukorrast tingitud pikemaajalist hinnalangust aitab lähitulevikus vältida ka asjaolu, et hoolimata euroala majanduse ebakindlusest on inflatsiooniootused kogu euroala kriisi kestel paigas püsinud. Enamiku prognooside kohaselt oodatakse ka euroala majanduskasvu kiirenemist.

Avaldatud: 
02.12.2013
Väljaanne: 
Äripäev online