Kasvu aeglustumine on loomulik

Märten Ross
Eesti Panga asepresident

Hiljuti avaldatud kiirhinnang aasta alguse majanduskasvule tekitas vastakaid emotsioone. Näitaja oli madal ning tõstatas küsimuse, mis saab edasi.

Esialgne näitaja ei ütle kasvu komponentide ja hinnaindeksite kohta midagi, seepärast pole võimalik seda süvitsi lahata. Muude majandusandmete põhjal ei ole üldpilt muutunud. Majandus on ühtaegu läbimas nii sisemist tasakaalustumist kui ka seismas silmitsi maailma probleemidega. Kas selle aasta majanduskasv tuleb rohkem Eesti Panga põhiprognoosis öeldud kahe protsendi või lisastsenaariumi miinusmärgiga arvu nägu, on veel vara hinnata.

Kui olukord tundubki hirmutav, on meil varasemast ajast kogemusi, kuidas raskustega kohaneda ning Eesti majandusel on küllalt jõudu proovikivile vastu pidada. Oluline on selles olukorras mitte hädaldama hakata.

Põhjusi tuleb otsida maailmast

Meie majanduse väljavaateid hinnates tuleb kõigepealt mõista üleilmseid olusid. Nendega võitlemiseks puudub meil võlurohi. Ainus, mis aitab, on võimalikult osavalt kohaneda.

Probleemide alge peitub arenenud riikide finantssüsteemis. Võib küsida, mis meil sellest, kui Ameerikas on uskumatu summa - neli triljonit krooni - kinnisvaralaenudest korstnasse kirjutatud? Muud polegi, kui et see kajastub Euroopas investorite suurenenud kartuses riske võtta, mistõttu väliskapital on meie ettevõtjate jaoks kallinenud.

Eesti majandus vajab investeeringuid ning kui kapitali kõrge hinna tõttu osa neist tegemata jääb, sünnib sellest kahju kõigile. Siin ei aitaks ka suurem säästmine, sest ebakindlas olukorras tahame ka ise oma säästudele kõrgemat tootlust saada kui varem.

Samas loob kindlust teadmine, et Eesti pangad on osa tugevast Põhjamaade pangasüsteemist, mille riskid on hästi juhitud, järelevalve tugev ning intressitasegi veel üsna tavapärane.

Kiire kasvu ajal sai siinsetele pankadele seatud karmimad nõuded, seetõttu on neil praegu piisavalt kapitalipuhvreid ja likviidsust, et kehvemad ajad edukalt üle elada. Halbade laenude hulk küll suureneb majanduskasvu aeglustudes, kuid selleks neid puhvreid kogutigi ning uute investeeringute rahastamist see takistama ei hakka.

Teine üleilmne häda, mille küüsis majandus vaevleb, on energia ja toidu kallinemine. Kui see mure poleks meid eelmise aasta teisel poolel tabanud, ei oleks meil praegu põhjust rääkida kahekohalisest inflatsioonimäärast. Kiiret rohtu selle vastu pole. Pealegi kipub osa kaupade hinnatõus maailmaturul varjutama tõsiasja, et tänu Eesti rahasüsteemile on meil muude kaupade hinnatõus olnud üsna tagasihoidlik, jäädes ainult kahe protsendi piiresse.

Tarbijatena tahaksime muidugi, et turul valitseks piisav konkurents ning et kaubad poleks liiga kallid. Konkurentsijärelevalve on muidugi vajalik, kuid praegu pole kahtlustki, et näiteks piimahinna viiekümneprotsendise aastase hinnatõusu põhjustaja asub meie käeulatusest väljas.

Kuigi optimistide arvates võib nafta ja toidu hind lähiajal langeda, on siiski rohkem neid, kelle arvates peame kalli energia ja toiduga mõneks ajaks ära harjuma. Samas tähendab see, et teised tooted ja teenused, ka tööjõud, peavad energia ja toidu suhtes esialgu odavnema.

Siin pole teha muud, kui püüda nende toodete pealt kokku hoida, võimaluse korral välisturul ise sellest hinnatõusust tulu saada või oma põhitegevusalal veelgi tootlikumaks muutuda. Kuigi toidu ja kütuse hinnatõus on vastik ja ebamugav, siis Eesti majanduse arengut see ei takista.

Kohanemist on vaja

Peamine põhjus, miks Eesti majanduskasv praegu aeglustub ning hinnatõus üldiselt kõrge on olnud, ei tulene siiski välismõjudest, vaid Euroopa Liiduga ühinemisele järgnenud kasvusüsti mõju hakkab vaibuma ning majandus võtab taas kursi mõõdukama arengu suunas.

Selles pole midagi traagilist. Avardunud laenuvõimalused pärast ühinemist Põhjamaade pangandusega aitasid paljudel peredel soetada endale uue kodu. Loomulik on ka, et laenumahu hüppeline kasv saab otsa, sest ega need pered oma laenukoormat lõpmatuseni suurendada ju ei taha.

Tööturu avanedes kasutasid paljud võimalust sissetulekuid välismaal töötades suurendada. See omakorda avaldas survet palkade tõstmiseks siinmail. Et esialgu toetas seda ka tootlikkuse kasv, siis alguses ei tekitanudki see majandusele suurt häda. Järk-järgult palgavahe aga vähenes ning meie ettevõtete kasumid hakkasid kahanema, sest kohati ületas palgakasv tootlikkust. Tulemuseks on palgakasvu hoo raugemine.

Ei pea olema majandusteadlane, järeldamaks, et selline protsess piirab kodumaist ehitustegevust ja poodlemist. Hea uudis on, et kui üksvahe kiirendas palgatõus teenuste hinnakasvu, siis nüüd hakkab seegi tendents läbi saama, mis ilmneb juba ka viimaste kuude statistikas. Muutused pakuvad võimalusi.

Kasvu aeglustumine on majanduse loomulik osa, see toob paratamatult kaasa ka ebameeldivusi. Kui ütelda "ehitustegevuse vähenemine ja ettevõtete restruktureerimine", kõlab see tühjalt. "Paljud ehitajad kaotavad töö ning mõned ettevõtted pannakse kinni" kõlab palju kurjemalt. Aga just seda majanduse kohanemine muu hulgas tähendabki.

Kindlasti ei peaks üritama kohandumist vältida. Oleks suur viga, kui riik püüaks väevõimuga hoida inimesi kinni neis majandusharudes või ärides, mille ülesanne kasvu soodustada on vähemalt selleks korraks täidetud.

Ei ole mõtet riigi raha kulutada näiteks selleks, et ehitussektoris järgneva paari aasta jooksul paar tuhat töökohta väheneks, sest muidu ei saa omakorda areneda järgmised kasvu eestvedajad.

Kuna sisenõudluse kasv paratamatult raugeb, saavad nendeks olla senisest rohkem välisturule tooteid ja teenuseid müüvad ettevõtted. Riik peab toetama sellist majanduskeskkonda, mis innustaks ja samas ka sunniks uusi töökohti looma.

Neid eesmärke toetavad näiliselt justkui nendega mitte seotud märksõnad nagu range eelarvepoliitika, kindel valuutakurss, avaliku sektori palgakasvu pidurdamine ja tööturu paindlikkus.

Seega, kui rahasüsteem püsib tugevatel alustel, riik jätkab ranget eelarvepoliitikat, finantssüsteem rahastab arengut edaspidigi ning maksumaksja raha püütakse suunata võimalikult nutikalt (näiteks haridusse), siis elab Eesti majandus kohanemise rasked ajad üle ka välismaailma riugaste kiuste.

Avaldatud: 
20.05.2008
Väljaanne: 
Postimees