Keskpanga roll rahaturu vahemehena

Ülo Kaasik
Ülo Kaasik
Eesti Panga asepresident

Kas teid huvitab, mis toimub rahaturgudel? Aga kui see mõjutab otseselt majanduse käekäiku ja töökohtade loomist? Taas on tekkinud küsimus, kas euroala kommertspankadel on piisavalt vaba raha, et ettevõtetele laenu anda ja sellega majandust toetada. Keskpankadel on siinkohal täita oluline roll usalduse tekitajana.

Rahaturgudel kauplevad lihtsustatult rahaga isikud, kel on „raha“ liiga vähe või liiga palju. See on kasulik mõlemale poolele, sest ühel ei seisa „raha“ niisama ja teine saab äritegevuseks vajalikku „raha“. Kui kommertspangad on harjunud turult iga päev raha laenama, kuid ei suuda seda rahaturul valitseva usaldamatuse tõttu ühel päeval teha, siis hakkaks nad laenuandmist piirama. See toob ahelreaktsioonina kaasa ettevõtete rahastamisraskused ja töökohtade kao ehk kokkuvõttes majandusprobleemid.

2011. aasta teisel poolel kasvasid pinged rahaturgudel kiiresti. Olukorra lahendamiseks pakkusid euroala keskpangad (eurosüsteem) euroala kommertspankadele detsembris 2011 ja veebruaris 2012 kahe operatsiooni käigus võimalust võtta tagatiste vastu piiramatus mahus kolmeks aastaks laenu (VLTRO – very long term refinancing operation). Kommertspangad võtsid sellist laenu kokku 1 triljoni euro ulatuses.

Kas euroala keskpankade tegevus oli erakordne? Enne kriisi pakkusid keskpangad laenu enamjaolt nädalaks ajaks ja kõige pikem laenutähtaeg oli 3 kuud. Kriisi ajal pikendasid keskpangad laenu kestust aastale, et suurendada kommertspankade kindlust laenutegevuses. VLTRO raames anti laenu enneolematult pikaks ajaks – kolmeks aastaks. Kui enne kriisi oli euroala keskpankade poolt kommertspankadele antud laenude maht suurusjärgus 450 miljardit eurot, siis kriisi ajal kasvas see 700 miljardi euroni. VLTRO-ga kasvasid kommertspankadele antud laenud 1,2 triljoni euroni. Tegu oli seega erakordse sammuga rahaturgudel usalduse taastamiseks, seda nii laenu pikkuse kui ka mahu poolest.

Esimeses VLTRO-s osales 523 ja teises 800 panka, kes jagunesid üldjoontes kaheks. Üht osa iseloomustas praktiline vajadus, sest nad ei suutnud rahaturult tavapärases mahus vahendeid kaasata ja seetõttu pakkus VLTRO nendele likviidsustuge. Teisalt osales VLTRO-s ka tugevamaid pankasid, kes tegid seda suures osas pigem ettevaatusmotiivil ehk likviidsust varuti igaks juhuks. VLTRO raames laenu võtnud pangad said pärast ühe aasta möödumist hakata laene ennetähtaegselt tagastama.

Viimase poolteise aasta jooksul on finantsturgude üldine olukord paranenud märgatavalt. Turuosaliste kindlustunnet on parandanud pankade rekapitaliseerimine, Euroopa pangandusliidu loomise plaan ja euroala keskpankade loodud rahapoliitiliste otsetehingute programm ehk OMT. Viimane tähendab, et keskpangad võivad selgeid reegleid järgides pakkuda tuge riigivõlakirjaturgudele. Et olukord on paranenud, siis pole üllatav, et pangad on üsna aktiivselt kasutanud võimalust maksta VLTRO-ga võetud laenud ennetähtaegselt tagasi. Laenatud triljonist on pangad tagasi maksnud juba ligi kolmandiku, mis on euroala keskpankadelt võetavate laenude taseme langetanud umbes 800 miljardi euroni.

Euroala keskpankade pikaajalised laenud kommertspankadele kujunesid edukaks ennekõike seetõttu, et küllaltki lihtsa ja läbipaistva meetmena leevendasid need usalduskriisi pankadevahelisel rahaturul. Ilma selleta oleks kommertspangad võinud laenuandmist piirata, mis oleks omakorda halvendanud euroala majanduse olukorda. Kui finantsturgudel peaks mingil põhjusel tekkima tagasilööke ja pankadevaheline usaldus seetõttu vähenema, siis on euroala keskpangad valmis uuesti sekkuma. Kas tegu oleks väga pikaajaliste laenude või mõne muu tööriistaga, see sõltub olukorrast ja vajadusest. Kuid majanduse taastumise toetamiseks on oluline, et pangad täidaks oma rolli ettevõtluse rahastajana.

Avaldatud: 
17.10.2013
Väljaanne: 
Äripäev online