Kevad 2002: Eesti ja maailmamajandus

Ilmar Lepik
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja

Eesti Pank prognoosis novembris, et aastal 2002 kasvab meie majandus 3,5% ning 4,8% aastal 2003 - pidasime seda mõõduka aeglustumise stsenaariumiks.

Värske kevadprognoos näeb 2002. aasta majanduskasvuna 4,2%, mis sügisesest numbriliselt optimistlikum, kuid inflatsiooni ja välistasakaalu mõttes on kevadprognoos pessimistlikum. 2003. aastal on oodata 5,7protsendilist kasvu ning pikemas perspektiivis ootab ees kiire ja dünaamiline areng aastase kasvuga 5,5-6%.

Võrreldes sügisega 2001 on muutunud arvamused maailmamajanduse kasvuväljavaadete ning Eesti majanduse konkurentsivõime osas. Mis iseloomustab väliskeskkonda ja Eestit täna?

Väliskeskkond otsib suunda
Esimest korda pärast Teist maailmasõda valitses 2001. aasta lõpus majanduskeskustes Ameerikast Euroopani üheaegne seisak. Olukorra määramatust suurendas prognooside korrigeerimine allapoole (näiteks IMFi, Maailmapanga ja teiste poolt) või prognooside kõikumisvahemiku oluline laiendamine.

Täna on maailmamajandus jõudmas uude kasvufaasi, kuid endiselt on ebaselge taastumise kiirus. Aasta alguse positiivsed uudised USAst - tööstustoodangu kasvu taastumine, tarbijaootuste kiire paranemine - põhjustasid veebruariks uue optimismi. Juba hakati rääkima võimalikust USA Föderaalreservi intresside tõstmisest - seda vahest isegi varasügisel ning ligi 2 protsendipunkti võrra. Tegelikkuses on muutunud vaid Föderaalreservi hoiak ekspansiivsest neutraalseks.

Tänaseks ei ole USA esmane optimism kinnitust leidnud ja kõrgele esimese kvartali annualiseeritud majanduskasvu näitajale (5,8%) järgnenud viimased statistilised näitajad on pigem negatiivsed, nagu ka USA tööpuuduse suurenemine 6 protsendini. USA tugevust ei näita praegu tasemel 0,91 olev euro/dollari vahetuskurss - nii tugev ei ole euro ammu olnud. Märkimisväärne on see, et nii kevadtalviste kõrgendatud ootuste teke kui ka alanemine toimus vaid USA majanduse arvel. Euroala prognoose pole viimase poole aasta jooksul praktiliselt muudetud: 1,3-1,4% aastaks 2002 ja 2,9% aastaks 2003.

Eesti majandus üllatas positiivselt 2001. aasta teisel poolel, jäädes väliskeskkonna tõmbetuultest peaaegu puutumata. Mille arvel see toimus ja kas on tegemist püsiva nähtusega?

Kõigepealt tuleb hinnata, kui kiiresti maailmamajanduse langus üldse peaks Eestisse jõudma. Kui allhanketööstuses avaldus jahenemise mõju Eestile juba mullu juulis, siis tööstustoodangu müüginumbrites avaldus väline surutis 2002. aasta esimeses kvartalis. Tööstustoodangu müügi kasvud piirdusid 4 protsendiga eelmise aasta 8-9 asemel ja märtsis toodangu müük isegi langes.

Selline pilt haakub hästi Eesti Panga prognoositud mõõduka kasvu aeglustumisega ja selles mõttes sügis- ja kevadprognoos ei erine. Maailmamajanduse pikema seisaku korral ei ole loota, et Eesti majandus sellest puutumata jääks. Maailmamajanduse kasvu kiire taastumine oleks Eestile kindlasti tulus, jättes meile tekkivad negatiivsed mõjud lühiajaliseks või vähem avalduvaks.

Arvestades uute turgude leidmist Kesk- ja Ida-Euroopas, ekspordi lisaväärtuse suurenemist, mille näiteks tõus mööbliekspordis võrrelduna toorpuiduekspordi alanemisega ning investeeringute taseme taastumist, võib kokkuvõttes ettevaatlikult eeldada, et Eesti majanduse taluvus välisðokkide suhtes on tõusnud. Teema jääb kindlasti tulevikuski päevakorda, sest muutused konkurentsivõimes ei teki üleöö, vaid aastate jooksul.

Ent riskid endiselt jäävad
Milles siis kevadprognoos erineb sügisprognoosist? Kuigi kasvu mõttes parem, tähendab kevadprognoos majanduse tasakaalu vähenemist, sest eeldab kiirema kasvuga kaasnevat kõrgemat inflatsiooni ja välisdefitsiiti. Mõlemad lähtuvad samast "mõõduka kasvu aeglustumise" maailmavaatest, kuna käesoleva aasta majanduskasv jääb alla pikaajalise trendi - Eesti majanduse puhul hinnatakse selleks konsensuslikult 5-6protsendilist aastast reaalkasvu. Mõlemad lähtuvad eeldusest, et maailmamajandust mõjutavad riskid ei ole veel kadunud.

Riskid väljenduvad aga eelkõige selles, et määramatus maailmamajanduse kasvu taastumise ajahorisondi suhtes on endiselt alles. Muudest riskidest tasub märkida võimalikku nafta hinna kõikumist.

Pikemas perspektiivis on Eesti väljavaated selgelt paremad, kui seda on kitsalt 2002. aasta - kindlasti ka ELiga ühinemise perspektiivist lähtudes.

Avaldatud: 
10.05.2002
Väljaanne: 
Äripäev