Kohanemine tavalise eluga

Märten Ross
Eesti Panga asepresident

Intressid võivad tõusta ka praegustelt tasemetelt, mistõttu peaks igal juhul kuluplaanides puhvreid hoidma.

Suvi on toonud väikese üllatuse – mõneti ootamatult on meedias aktiviseerunud arutelu Eesti majanduse edasise käekäigu üle. Huvitav on täheldada arutelus osalejate suhteliselt suurt üksmeelt mitmetes põhiküsimustes.

Esmalt selles, et majanduskasv tuleb sellel ja lähiaastatel madalam kui paaril varasemal aastal. Ühtlasi ollakse üksmeelel, et suurem tõusuperiood kinnisvaraturul ja laenuvõtmises on möödas. Mõneti väiksem konsensus valitseb küsimuses, kas kiire majanduskasvuga kaasas käinud hüppeline palgatõus taandub normaalsuse piiresse sellel või järgmisel aastal. Samuti on suurem ebakindlus selles osas, kas üldine hinnatõusu kiirenemine on juba saavutanud oma lae või see kiireneb enne taandumist veelgi. Oodatakse majanduse «pehmet maandumist». Taoline areng tundub igati tõenäoline, sest tõsisemateks tagasilöökideks eriti põhjust ei ole.

Muutused on ootamatud
Iga muutus, isegi kui see on muutus normaalsuse suunas, võib tekitada ootamatusi. On ilmne, et meie turvatunne on suurem olukorras, kus majandus loob ühe aasta jooksul 40 000 uut töökoha ja mitte 5000–6000 nagu eelnevatel aastatel. Praktikas tähendab see muu hulgas seda, et töötuks jäänul on sel aastal keerulisem uut kohta leida kui eelmisel aastal. Seda isegi situatsioonis, kus majandus kasvab näiteks viis-kuus protsenti aastas.

Olukorras, kus palgakasv taandub üle viiendiku aastakasvust kümne protsendi piirimaile, tähendab see senisest palju enamatele inimestele kas palgakasvu puudumist või isegi tulude vähenemist. Kui palju sellega osati eelmiste aastate otsuste juures arvestada, on raske öelda.

Minnes näidetega ettevõtete juurde, siis kahel eelmisel aastal oli ettevõtete kasumite kasv üle 30 protsendi. Enne seda jäi kasumikasv alla kümne protsendi. Seega tähendaks pehme maandumine ka keerulisemaid aegu firmade tööshoidmisel. On igati loogiline, et eelmisel aastal ebatavaliselt madalale langenud pankrotistunud ettevõtete arv kasvab jälle paari tuhande võrra, ehk tasemeni, kus ta oli mõned aastad tagasi. Olukord, mida muidu võiks nimetada «täiesti normaalseks», on mitmetele ettevõtjatele ja töötajatele ebameeldivam, kuna vahepeal oleme saanud kogeda ülikiiret kasvu.

Ümberkorraldused päästavad
Mida peaks tegema, et selline muutus oleks vähem ebamugav? Ennast võivad kiita need perekonnad ja ettevõtjad, kes eelmiste aastate ebatavaliselt häid aegu mõistlikult ära oskasid kasutada. Kui suurenenud tarbimiskulutuste kõrval suurendati ka säästusid ning hoiti võlgade kasvu kontrolli all, siis ei tohiks pehme maandumine nende jaoks midagi kardinaalselt muuta. Seejuures pole alust kahelda, et enamik meist ongi niimoodi käitunud.

Kuid neilgi on kindlasti oluline praegu pere väljaminekuid suurendades arvestada, et finantseerimist vajavad ka kaugemasse tulevikku jäävad kulutused. Näiteks eesootav pensionipõlv. Samuti tuleb tänases globaalses majanduses arvestada jätkuvate kuludega enda täiendus- või ümberõppele. Liiati, kui uute töökohtade loomine majanduses pidurdub ning tööpuudus võib kasvada.

Kodu- või tarbimislaenude võtmisel tuleks silmas pidada, et intressid võivad tõusta ka praegustelt tasemetelt, mistõttu peaks igal juhul kuluplaanides puhvreid hoidma. Ja kuigi tänaseks on vast kõik sellest aru saamas, siis tasuks meelde tuletada, et laenu tagatiseks antud eluasemete väärtuse kasvus ei maksa liiga kindel olla.

Ettevõtjatel peab selles olukorras jätkuma julgust jätkata investeeringuid oma äride tõhustamiseks. Elus suudetakse püsida vaid juhul, kui äri suudab vastu panna kasvanud palgakuludele. See aga omakorda eeldab pidevalt uuenevaid tooteid ja tootmistehnoloogiat. Olgu tegu siis tööstuse või teenustega.

Keerulisem lugu on muidugi selliste äriplaanide või nende perede eelarvetega, kus eeldati liialt üldist tulude kasvu ning kellele «normaalne elu» on ootamatuseks. Siinkohal on kõige paremaks arstimiks reaalsusele otsa vaadata ning muutunud keskkond oma tegevusse sisse arvestada. Vajadusel tuleb teha kohandusi tarbimisharjumustesse või investeerimisplaanidesse. Igal juhul tuleks vältida ümberkorralduste edasilükkamist laenude toel, see teeks vajalikud muudatused ainult kallimaks.

Avaldatud: 
02.08.2007
Väljaanne: 
SL Õhtuleht