Krooni alustatu jätkamine

Vahur Kraft
Eesti Panga president

1992. aasta 20. juuni tähendas Eestile majandusliku iseseisvuse tegelikku taastamist. Edukas rahareform ja rahva usalduse võitmine Eesti krooni suhtes lõid paljuski aluse Eesti edasisele majanduslikule tõusule läbi järgnevate struktuursete reformide, mis tänaseks on liitnud Eesti kindlalt Euroopa ühtse majandusruumiga ja loonud hea aluse Euroopa Liidu liikmestaatuse taotlemiseks.

Kuid täna tuleb senisest enam vaadata tulevikku. Meie eesmärk ei ole mitte lihtsalt saavutada jätkusuutlikuks majanduskasvuks 5,5-6 protsenti aastas, vaid tagada valmisolek ELi astumiseks ning viimasega kaasnevate võimaluste maksimaalne ärakasutamine. Millele tuleb seejuures eriti tähelepanu pöörata?

Esiteks - selge nägemus riigi rollist majandussüsteemi korraldamisel. Riigi ülesanne ei ole toota kaupu ega teenuseid, olgugi tegemist spetsiifiliste valdkondadega nagu elektrienergia või raudteeveod. Riigi ülesanne on turu toimimise tagamine seal, kus seda ühel või teisel põhjusel toetada tuleb. Kui Eesti ei jätka riigi otsese kontrolli all olevate sektorite reformimist, satub majanduskasvu eesmärkide saavutamine tõsise küsimärgi all. See on ka selge sõnum, mida oma kogemusele tuginedes edastavad meie praegused ja tulevased partnerid Euroopa Liidus.

Teiseks, teatavasti on tööpuudus Eestis probleem. Tööjõuturg allub samadele reeglitele nagu kõik ülejäänud turud. Kui tööjõud on liiga kallis, siis ettevõtjad ei palka uusi töölisi. Arvan, et Eestis tuleb tõsiselt ja terviklikult analüüsida tööhõivet mõjutavaid tegureid, sealhulgas tööjõu absoluutset ja suhtelist maksustamist ning tööjõu palkamise ja vallandamisega seotud kulusid.

Kolmandaks. Euroopa Liiduga ühinemise eelsel ja järgsel perioodil on madala inflatsiooni ja kapitali stabiilse sissevoolu säilitamisel otsustav tähtsus tasakaalustatud eelarve- ja finantspoliitikal. Üldiselt eeldatakse ju, et uutesse liikmesriikidesse, sh ka Eestisse hakkab pärast ühinemist liikuma märkimisväärseid kapitalivoogusid - nii riigieelarve kaudu kui erasektoris. Teame ELi seniste kogemuste põhjal, et kapitali liiga kiire sissevool on mõnel juhul toonud kaasa investeeringute ja tööjõu paiknemise eksportivatest tööstusharudest sisemajandusele orienteeritud valdkondadesse, suhteliselt kiire hinnatõusu ja konkurentsivõime languse. Kõiki neid olulisi küsimusi peab kajastama Eesti liitumis- eelne majandusprogramm (Pre-accession Economic Programme ehk PEP), mille uus versioon valmib selle aasta teisel poolel.

Kurss püsib 
Krooni juubeli eelõhtul on paslik korrata Eesti Panga kindlat seisukohta - krooni fikseeritud kurss euro suhtes ja valuutakomitee süsteem jäävad muutumatuks nii ELiga ühinemise eelsel kui ka järgsel perioodil. Euro kasutuselevõtt toimub Eestis kolmes etapis - ühinemine Euroopa Liiduga, ühinemine vahetuskursimehhanismiga ERM2 ja pärast Maastrichti kriteeriumide täitmist, ühinemine europiirkonnaga - viimane ei saa toimuda enne 2006. aastat. Eesti majanduse ja finantssüsteemi olukord ning integreeritus Euroopa Liidu turgudega toetavad täielikult seda põhimõtet. Oleme väga rahul, et ka Euroopa Liit omalt poolt on kinnitanud - europõhised fikseeritud kursi ja valuutanõukogu süsteemid on põhimõtteliselt kooskõlas europiirkonda mittekuuluvate liikmesriikide rahapoliitikale esitatavate nõuetega.

Uute liikmesriikide ühinemisel on tavaliselt peamine küsimus nn inflatsioonikriteeriumi täitmine. Koos tootlikkuse ja sissetulekute kiire kasvuga kasvavad uutes liikmesriikides ka hinnad kiiremini. Arvestades endiselt suuri hinnatasemete erinevusi kandidaatriikide ja praeguste liikmesriikide vahel, võib oletada, et ühtlustumine võtab veel aega. Seetõttu jääb uute liikmesriikide inflatsioon mitmeks aastaks kõrgemaks kui Euroopa Liidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riigi keskmine pluss 1,5 protsenti.

Eesti puhul oleme hinnanud hinnataseme ühtlustumise «optimaalseks» kiiruseks umbes kaks kuni kolm protsendipunkti aastas eeloleva kahe aasta jooksul. See erinevus kajastab meie arvates tootlikkuse kiiremat kasvu Eestis. Seega ei pruugi inflatsioonikriteeriumi täitmine tegelikkuses osutuda niivõrd raskeks kui kardetud - ja seda mitte väga kauges tulevikus.

Sõltumatu keskpank 
Võime päris kindlasti öelda, et fikseeritud kursi raamides on Eesti Pangal olnud möödunud kümne aasta jooksul oluline roll riigi majanduspoliitikas. Meenutame vaid 1997. a Aasia kriisi järgset spekulatiivset rünnakut kroonile ja aktsiaturgude ülekuumenemisest tulenenud tõsist ohtu Eesti majanduse ja finantssüsteemi stabiilsusele.

Tagantjärele võime tõdeda, et tollane riigi käsutuses olnud eelarve-, raha- ja panganduspoliitika vahendite oskuslik ja kooskõlastatud kasutamine pidurdas lootusetult ülekuumenenud majandust ja pangandust just õigel ajal ning lõi aluse majanduskasvu kiirenemiseks 2000. a alguses. Tookord tõstsime kohustuslikke reserve ning pankadele esitatud kapitalinõudeid. Meenutada võib ka 1998. aastat, mil just keskpank lahendas mitmete probleempankade juhtumid, sulges pankrotis krediidiasutused ja hoidis viimase võimaluse laenaja funktsiooni täites ära ulatusliku süsteemse kriisi Eesti panganduses.

Nende näidete puhul on väga oluline rõhutada, et tegutsesime küll koostöös valitsusega, kuid samas ka iseseisvalt. Olen kindel, et ainult keskpanga iseseisvus, meie sõltumatu analüüs ja hinnang võimaldas tookord tegutseda majanduse ja ühiskonna jaoks optimaalseimal viisil. Iseseisvus ja sõltumatu vaade majandusele iseloomustavad keskpanga rolli kõikjal, ükskõik kas raha stabiilsus saavutatakse fikseeritud või ujuva kursiga, intressimäärade või vahetuskursi hoidmisega soovitud tasemel.

Keskpanga iseseisvus ei ole mitte privileeg, vaid eelkõige suur kohustus ja vastutus ühiskonna ees. See on kohustus kõnelda ja tegutseda kaugema perspektiivi eesmärke silmas pidades, mis on sageli vastuolus lühiajaliste poliitiliste ja majanduslike eesmärkidega. Selleks ongi riigil ja kodanikel vaja keskpanka, selleks ongi riik ja kodanikud andnud talle volitused ja mandaadi. See keskpanga roll ei muutu, vaid jääb ja tugevneb seni, kuni eksisteerivad rahvusriigid.

Avaldatud: 
18.06.2002
Väljaanne: 
Postimees