Kui vähegi saad, ära praegu laenu võta! [Intervjuu Andres Lipstokiga]

Andres Lipstok
Eesti Panga president

Eesti Panga president Andres Lipstok hoiatab tarbimislaenu eest ja soovitab Eesti elanikel praeguse majanduskasvu juures võimalikult palju säästa.


Viimasel ajal on taas hakatud rääkima majanduse ülekuumenemisest. Mis asi see üldse on ja kui suur oht meid ähvardab, ANDRES LIPSTOK?
Päris kindlasti ei saa Eesti majanduse kohta öelda, et see on ülekuumenenud. Eesti majanduse ülesehitamine algas peaaegu nullist ja on läinud väga tempokalt. Küsimus on selles, kui jätkusuutlik kasv on ehk kui palju on meil ressurssi selle edasiseks tagamiseks. Eesti suudab oma igapäevaste tegemistega tagada 7-8% majanduskasvust, kuid see on meil praegu 11,6. 

Meil on väga tõsine investeerimisbuum: inimesed võtavad väga palju laene, vaatamata kuigi täpselt oma rahakotti. Laenude toel kasvab ka sisetarbimine, aga häda on selles, et see, mida me tarbime, tuleb suures osas väljast. 

Teiseks kasvavad palgad kiiremini kui tootlus - palgad on kasvanud kuni kaks korda -, ja see on juba väga halb näitaja. 

See kõik kokku moodustabki ülekuumenemise ohu. Mingil etapil ei suuda õnnetud laenuvõtjad enam oma kohustusi täita. Tekivad võlad, firmad jäävad pankade ees võlgu ja lähevad pankrotti. Hulk inimesi jääb tööta ja neil kaob võimalus laene tagasi maksta. Varsti on kohal pank, ja müüki läheb tagatiseks antud korter või maja. Nii võib see ratas käima minna.

Viimase aja suures palgatõusus on vist ka ELi mõju tunda?
Jah, loomulikult. Piirid on lahti ja inimesed saavad mujal tööl käia. Tööandjate hulk on suurenenud. See kõik on väga hea. Kuid me tõstame palka ilma selle eest midagi vastu saamata, ja see on halb.

Korterite hinnad on laes ja uued majad broneeritakse juba ehitamise algul ära.
Aasta algul oli väike lootus, et asi normaliseerub, sest Euroopa Keskpank tõstis veidi intresse ja ka meie siin korrigeerisime märtsis oma normatiive. Paraku räägivad viimased pankade uudised, et laenusummad üha suurenevad.

Pangad on loomulikult huvitatud raha väljalaenamisest. Kui palju Eesti Pank saab seda mõjutada?
Püüame ohtudest hästi kõva häälega rääkida ja laenuvõtjaid hoiatada. Teiseks on meie kohus riigi üldisel majanduspoliitikal silm peal hoida ja selleks oleme hästi tihedas koostöös valitsusega. 

Olen kohtunud nii peaministri kui rahandusministriga, kelle ülesanne on hoida eelarve mitte ainult tasakaalus, vaid vähemalt sama suure ülejäägiga, kui see oli varasematel aastatel. Tähtis on, et lisaeelarvega ei lükataks uuesti tarbimist üles mäkke. 

Meil ei ole midagi selle vastu, kui lisaeelarvega makstakse mingit vana võlga või pannakse ülelaekumine pensionireservi, aga seda ei tohiks kasutada näiteks kooli katuste remondiks, mis omakorda suurendaks tarbimist.

Aga palgatõus? Osas ametites on töötasu ikka veel lubamatult madal.
Palgatõus suurendab loomulikult sisetarbimist. Kuid palka on võimalik tõsta ka sisemiste reservide arvel. Kindlasti on päästeametis ja politseis struktuure, kus on liiga palju töötajaid või liiga kõrge tasu. See on nende ametkondade juhtide enda otsustada, kuidas tasakaal leida. Palgatõus ei tähenda alati raha juurde küsimist.

Kas on oodata ka laenude kallinemist?
Mingil määral kindlasti. Praegu saavad pangad veel Euribori kallinemise kasumimarginaali peita ja laenuvõtjad seda ei taju, kuid see ei saa kuigi kaua kesta. Mingil ajal hakkavad pangad kindlasti laenuprotsente üle vaatama. Ka Eesti Pank vaatab oma normatiivid üle. 

Meie suuremad pangad on suurte rahapajadega seotud ja konkurents nende vahel on üsna karm. Oleme kontaktis ka naaberriikide pankade järelevaatajatega, keda oleme hoiatanud, et meil on maad võtnud laenubuum.

Kas siis peame majanduse ülekuumenemist kartma või mitte?
Ma väga loodan, et need sammud, mis valitsus on astumas, musta stsenaariumi ära hoiavad. Täna ei saa veel öelda, et asi lõplikult halb on, kuid tendentsid tekitavad muret. Kindlasti ei taha me majanduse arengut tõkestada, kuid mingi tasakaal on vaja saavutada, et laenude ja tarbimise kasvul hoogu maha võtta.

Mida siis soovitada? Kas laenu mitte võtta ja lasta katusel edasi läbi tilkuda?
Tilkuva katuse all ei maksa kindlasti istuda. Kui ikka vaja, tuleb laenu võtta. Aga ma soovitan hoolega oma võimalusi kaaluda. Kui laenukoormus on praegu 3000 krooni kuus, siis peaks mõtlema, kas ka pool tuhat krooni suurema koormuse välja kannataks, kui Euribor nii palju tõusma peaks. On selge, et laenuintressid nii madalale nagu praegu jääda ei saa. Oleks mõistlik säästa. 

Juba vanarahvas teadis, et headel aegadel tuleb midagi sukasäärde panna. Seega tuleks pisut arvutada ja vajadusel oma tarbimisharjumusi muuta. Hinnata tuleks ka oma potentsiaali tööjõuturul: kui näed siin arenguvõimalusi, võid ka laenu võtta.

Eluasemelaenudest ohtlikumad on vist nn tarbimislaenud ja krediitkaardid?
Siin on tõesti kasv olnud 125% ja seda on liiga palju. Samas tuleb arvestada, et baas oli peaaegu null. Kuulsin hiljaaegu, et üks pank pakkus 150 000 krooni laenu ilma mingi tagatiseta. See on päris suur raha ja need nullid võivad noorel laenuvõtjal pea tõesti sassi ajada. 

Ei tohi unustada, et see raha tuleb endal tagasi maksta. Muidugi, kui oled skype'i poiss, siis võid ka miljon 150 tuhat võtta, aga kui sissetulek ei küüni kümne tuhandeni, peaks sügavalt järele mõtlema. Tarbimislaen on küll asi, mille eest tahaks hoiatada.

Liiguvad kuuldused Eesti krooni võimalikust devalveerimisest.
Eesti krooni kurss praegu peab. Ta on seisnud ühe koha peal 15 aastat. Täna aktsepteerivad seda kõik riigid ja uut riski pole prognoositud.

Kui kahe aasta eest Euroopa valuutavahetusmehhanismiga ühinesime, fikseeriti meie krooni kurss uuesti. Tsooni sisenemisel otsustavad kursi üle ELi riikide rahandusministrid, teiste seas ka Eesti oma, ja see otsus peab olema ühehäälne.

Äkki võiks oma raha siiski eurodeks ümber panna? 
Kui tahate maksta pankadele vahendustasu, võite seda vabalt teha, aga ma ei näe sel mingit mõtet. Praegu on Eestis maksevahend siiski kroon.

Avaldatud: 
29.06.2006
Väljaanne: 
Maaleht