Kuidas ja kui pehmelt maanduda?

Andres Sutt
Eesti Panga asepresident

Olles majanduskasvu kõrgpunkti juba ületanud, on Eesti riigi eeesmärk suurendada "pehme maandumise" tõenäosust ning ära hoida majanduskasvu järsk langus.

Sarnaselt paljudele teistele süsteemidele areneb ka majandus tsükliliselt. Tsükli algusfaasis sisemajanduse koguprodukt (SKP) ehk aastas toodetud kaupade ja teenuste hulk suureneb, kuni suur osa tootmisvõimsustest on rakendatud ning tööpuudus on väga madal. Täisvõimsusel töötavas majanduses kiireneb palgatõus ja kasvab tarbimine, sest ettevõtted tõstavad tööjõu leidmiseks palku, mis omakorda suurendab elanikkonna sissetulekuid ja ostujõudu.

Majanduskasvu kõrgpunktis hakkab tempo aga aeglustuma, sest saavutatud tasemelt on raske kaupade ja teenuste toodangut sama kiiresti tõsta ning kallimate kaupade konkurentsivõime väheneb. Majandus areneb sinusoidina, kus SKP kasv kõigub pikaajalise keskmise kasvu ümber.

Majanduse tsükliline areng on täiesti loomulik, kuid alati kaasnevad sellega ka riskid. Kui majanduskasvu aeglustumine toimub liiga kiiresti, suureneb järsult tööpuudus ning väheneb inimeste ja ettevõtete maksevõime. Sellist stsenaariumi kutsutakse „järsuks maandumiseks”. Kui aga kasv pidurdub sujuvalt ning tööpuudus oluliselt ei kasva, nimetatakse seda „pehmeks maandumiseks”. Olles majanduskasvu kõrgpunkti juba ületanud, on Eesti riigi eesmärk suurendada „pehme maandumise” tõenäosust ning ära hoida majanduskasvu järsk langus.

Eesti Panga prognoosi kohaselt aeglustub majanduskasv järgmisel kahel aastal 5-7 protsendi piirimaile. Samas on selge, et majanduse kogutoodang ja sissetulekud kasvavad Eestis ka järgnevatel aastatel oluliselt kiiremini kui enamikes Euroopa Liidu riikides.

Viimastel kuudel toimunud arengud Eesti majanduses kinnitavad järjest enam Eesti Panga prognoosi paikapidavust ehk majanduse „pehme maandumise” tõenäosust. Ühelt poolt on kinnisvaraturg rahunemas ning uute pangalaenude mahu juurdekasv on selgelt aeglustunud. Ka kaubanduse näitajatest võib leida märke, et eratarbimise kasv on aeglustumas.

Teisalt suurenes tööstustoodangu maht aasta esimesel poolel ikkagi 8,6 protsenti ning ekspordi kasv kiirenes mais ja juunis. Võib öelda, et Eesti ettevõtted on jätkuvalt konkurentsivõimelised. Möödunud aastaga võrreldes on tõusnud ka tööjõu tootlikkus, mis omakorda soodustab tootmise ümberkorraldamist ning investeeringute jätkumist teistes majandusharudes.

Meie majanduse suurimateks riskideks on jätkuvalt kiire palgakasv. Konkurentsivõime ja investeeringute kasumlikkuse hoidmiseks on hädavajalik palga ja tootlikkuse kasvutempode vahe jätkuv vähenemine. Tööjõu suurenev tootlikkus ja senisest realistlikumad palgaootused aitavad pidurdada ka inflatsiooni.

Peamine prioriteet on konservatiivse eelarvepoliitika jätkamine, mis võimaldab inflatsiooni järk-järgulist alanemist. Eesti Panga prognoosi kohaselt tõstavad teenuste ja kinnisvara eelmisel aastal tõusnud hinnad ning maksumuudatused inflatsiooni sellel ja järgmisel aastal 5-6 protsendi tasemeni, kuigi sisenõudlusest tulenevad hinnasurved peaksid järgmisel aastal vähenema. Inflatsiooni aeglustumist on oodata 2009. ja sellele järgnevatel aastatel.

Avaldatud: 
30.07.2007
Väljaanne: 
Postimees