Kuidas kontrolli koondada

Andres Trink
pangainspektsiooni juhataja

Finantssektori järelevalve ühendamisest on saamas probleem, mida valitsus tahab "kaelast ära saada"

Viimase kahe aasta jooksul toimunud debatt finantssektori ühendatud järelevalve teemal meenutab lugu ahvist, kes suurele sületäiele banaanidele tahtis lisada veel ühe.

Selle tulemusena pudenes laiali kogu koorem. Tänaste finantsjärelevalve asutuste ühendamise eesmärk tundub olevat ammu ähmastunud teoreetilistes aruteludes selle üle, kelle alluvuses nimetatud asutus peaks olema. Kannatab olemasolev järelevalve.

Miks ühendada? Eesmärke on mitu. Esiteks: luua eeldused paremate inim- ja raharessurside kaasamiseks, mille tulemusena peaks tõusma järelevalve autoriteet ja töö kvaliteet. Riiklike järelevalveasutuste üks peamisi probleeme on autoriteedi puudumine ja nõrk kompetents, sest raske on leida vajalike isikuomaduste ja kogemustega töötajaid. Finantssektori järelevalve on küll teiste riiklike järelevalvetega võrreldes paremas olukorras, kuid valdkond on väga nõudlik ning eeldab eriti hästi kvalifitseeritud ning kõrgete eetiliste tõekspidamistega töötajaid.

Teiseks ühendamise eesmärgiks on tagada järelevalve ühtlane kvaliteet finantssektori kõigis osades. Tänast finantssektorit iseloomustab erinevate tegevusvaldkondade süvenev põimumine. Eesti finantssektorist moodustavad pankade konsolideerimisgrupid üle 90 protsendi, järelevalve pangagruppide kõigi tegevusvaldkondade üle peab olema ühtlaselt tõhus. Täna on kolmest finantsinspektsioonist selgelt mitterahuldaval tasemel väärtpaberiinspektsioon, mille probleemidele pole suudetud aastate vältel lahendusi leida.

Kolmandaks eesmärgiks on hoida kokku ressursse. Ühendamisel on võimalik seda teha osaliselt kattuvate tegevusvaldkondade arvelt, samuti peaks nii olema võimalik efektiivsemalt juhtida administratiivkulusid.

Neljandaks: ühendatud finantsinspektsioon loob paremad võimalused järelevalvetegevuse uutesse valdkondadesse laiendamiseks, kui seda peaks tulevikus vaja olema. Näitena võib tuua pensionifondide järelevalve seoses eelseisva pensionireformiga ning liisingsektori.

Ühendamisest võidaksid turuosalised. Ühendamine loob kvaliteetsema järelevalve. See on kasulik nii fnantsettevõtetele kui nende klientidele. Kompetentne ning autoriteetne järelevalve äratab kreeditoride silmis suuremat usaldust, see omakorda mõjutab otseselt kaasatava ressursi hinda. Heal tasemel järelevalve soodustab meie finantsvahendajate rahvusvahelist konkurentsivõimet. Et ühendamisega kaasneks üleminek järelevalve rahastamisele turuosaliste poolt, siis oleks finantsinspektsioonil ka suurem moraalne vastutus oma ressurssi efektiivselt kasutada.

Eduka ühendamise eeltingimused. Eraettevõtete ühendamisel on aktsionäride peamiseks huviks tavaliselt kapitalitootluse suurendamine. Ka avalikus sektoris tuleks ühendamisest otsida sisulist efekti ja mitte hakata looma õiguslikku ‘ideaalmudelit’ - seda pole olemas. Inspektsioonide ühendamine ei tohiks muutuda eesmärgiks omaette ning on tulemuslik vaid siis, kui osapooltel on eesmärgist ühine arusaam ning vastastikune valmisolek protsessi edukalt läbi viia.

Erimeelsuste tõttu on ühendamisest saamas lihtsalt probleem, mida valitsus tahab "kaelast ära saada", sest ühendatud järelevalvet on lubatud ka Euroopa Komisjonile. Sellega kaasneb oht, et ühendamise sisulist külge ei analüüsita piisavalt ja sellesse suhtutakse kui teisejärgulisse teemasse. Tekib soov teisele poolele lihtsalt "ära teha". Kõige selle tulemusena võib ka viimaste aastate jooksul loodud järelevalveorganisatsioon kaotada motivatsiooni. On aga selge, et valuutakomitee tingimustes on tugev finantssektor - eelkõige pangandussektor – rahasüsteemi stabiilsuse hädavajalik eeltingimus.

Kuidas olukord lahendada. Valitsus tahab ühendatud finantsinspektsiooni tööle panna 1. jaanuaril 2002. Arvestades vajaliku seadusandliku ning organisatoorse töö mahtu, on aega jäänud vähe. Tähtajast tuleks aga igal juhul kinni pidada, vastasel korral võib järelevalve kvaliteet ning inspektsioonide töövõime nõrgeneda veelgi.

Rahandusministeerium otsustas esitada eelnõu finantsinspektsioonist kui valitsusasutusest. Eesti Pank pooldab iseseisvat asutust keskpanga juures eelkõige põhjusel, et valitsus on senini välistanud avalik-õigusliku asutuse vormi. Kui keskpanga argumentidest ei piisa, oleks ehk avalik-õigusliku mudeli näol tegemist lahendusega, mis tooks osapooled uuesti ühise laua juurde ning aitaks meelde tuletada ühendamise algseid eesmärke.

Avaldatud: 
09.12.2000
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht