Kuuldused sularaha kadumisest on liialdatud

Rait Roosve
Rait Roosve
Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja

Ennustused sularaha kadumisest või selle hülgamisest igapäevakasutuses on ennatlikud. Lisaks elektrooniliste maksekanalite populaarsuse kasvule suureneb pidevalt ka ringluses oleva sularaha maht. Euroala keskpangad teevad põhjalikku tööd, et sularaha turvalisust suurendada. Ringlusesse lastakse uusi europangatähti ning kümnendik elanikest kasutab maksevahendina ainult sularaha. Need viitavad vaid ühele – ühiskond ei ole valmis sularahast loobuma.

Möödunud sajandi viimasest kümnendist on suure võidukäigu teinud elektroonsed maksed, mille käive on üha suurenenud. Selle kõrval on aga jäänud tähelepanuta, et pangaautomaatide kaudu väljastatava sularaha maht on samuti kasvanud. Viimase kolme aasta jooksul on keskmine pangaautomaadist väljavõetav summa kerkinud 70 eurolt 96 eurole. TSN Emori Eesti leibkondade maksekäitumise hiljutise uuringu kohaselt kasutab endiselt ainult sularaha 12% elanikest (ainult või enamasti pangakaarti kasutab 68%). Sularaha kui makseviis on seega jätkuvalt levinud. Sularaha on väga või isegi vältimatult vajalik väiksemas asulas ja maapiirkonnas, kus elektrooniliste pangateenuste kättesaadavus on piiratum (vähe pangakontoreid, vähene harjumus või oskus internetipanka kasutada) ning igapäeva ostude eest tulebki sageli tasuda vaid sularahas. Samuti ei tohiks alahinnata sularaha osatähtsust kodumajapidamiste säästudes. Samamoodi on see ka paljudes teistes Euroopa riikides, mitte ainult Eestis.

Sularaha kõrvale tekkinud muude maksevahendite roll on tänu infotehnoloogia tormilisele arengule suurenenud viimasel paaril kümnendil üsna märkimisväärselt. Turvalised ja moodsad maksevahendid, mida on lihtne ja mugav kasutada, on muutunud sularaha kõrval aina tähtsamaks. Suuremat summat on kõige turvalisem ja kiirem maksta elektroonsete kanalite kaudu. Juba 50 tuhande eurose arve tasumine sularahas on nii maksjale kui ka saajale omajagu tülikas, rääkimata suuremast summast, mis võib mitmel inimesel ilma eritehnika abita võtta aega mitu päeva.

Igapäevaostude sooritamisel ei saa ometi ilma sularahata hakkama. Sularaha fenomeniks on selle anonüümsus ja sõltumatus. Kui arveldada sularahas, ei sõltuta ei pangakontori lahtiolekust ega elektri või interneti olemasolust. Levinud on väärarusaam, et sularahaga arveldamine on midagi kahtlast või on koguni tegu rahapesuga. Sularaha kasutatakse tõesti rahapesuks, aga seda tehakse ka muude kanalite kaudu. Tegelikult kasutab sularaha petmiseks või rahapesuks vaid väga-väga väike osa selle omanikest. Sularaha on igati korrektne ja aus maksevahend. Nii nagu ei ole iga autojuht liikluseeskirjade rikkuja, ei ole ka iga sularaha kasutaja rahapesija.

Ka sularaha anonüümsust mõistetakse tihti kui soovi varjata, petta või maksudest kõrvale hiilida. Sularaha kasutamise soovi taga on sageli tegelikult hoopis meie arusaam vabadusest ja sõltumatusest. Inimesed tahavad säilitada privaatsust ega soovi, et keegi kuskil teab, mida ostame, kus liigume, kellega suhtleme. See on inimloomusele ja inimlikele vajadustele väga omane.

Eesti ühiskonnas on viimase viie aasta jooksul toimunud palju olulisi muutusi, mis kajastuvad ka sularaharingluse näitajates. Pärast majanduskriisi algust 2008. aasta lõpus hakkas ringluses oleva sularaha hulk kahanema ja saavutas madalaima taseme 2011. aasta alguses. Eesti Pangast ringlusesse lastud eurosularaha kogus hakkas seejärel taas suurenema ja praegu on see ületanud ka buumiaja (2007. ja 2008. aasta) taseme. Võrreldes krooniajaga on käibiva sularaha struktuur natuke muutunud. Ringluses olevate euromüntide väärtus on praegu ligikaudu neli korda suurem kui oli kroonimüntide väärtus euro kasutuselevõtu ajal 2011. aasta alguses. Pangatähti on arvuliselt vähem, kuna krooniajal kasutati palju väikese nimiväärtusega pangatähti, mida praegu asendavad mündid. Paberraha väärtuse osakaal on siiski jätkuvalt sarnane sellele, mis see oli krooniajal.

Tulevikus sularaha roll kindlasti muutub, sest selle suurtes kogustes käsitlemine, transportimine ja säilitamine on kallis. Kuid sularaha ei kao. Alates euro kasutuselevõtust 2002. aastal on euroala keskpankade poolt ringlusesse lastud eurosularaha väärtus ja kogus pidevalt kasvanud. Euroopa Keskpanga andmetel on oktoobrikuu lõpu seisuga euroalal ringlusse lastud eurosularaha kokku enam kui 948 miljardi euro väärtuses, mida on 12 miljardit enam kui aasta alguses. Kuigi viimastel kümnenditel on elektrooniliste makseviiside osakaal kasvanud, täidab sularaha jätkuvalt olulist maksevahendi ja väärtuse säilitaja rolli, ning nõudlus sularaha järele endiselt suureneb. Sularaha on omamoodi ühiskonna stabiilsuse ja kindlustunde sümbol, mis peegeldab nii ühiskonna ja majanduse arengut kui ka igapäeva tarbimisharjumusi.

Avaldatud: 
09.12.2013
Väljaanne: 
Äripäev