Laenamine ja tarbimine kasvavad liiga kiiresti

Vahur Kraft
Eesti Panga president

Laenutoodete omafinantseering ei tohiks olla liiga väike. 
Vaatamata karidele, millega Eesti majandus peab arvestama, on kiire arengu jätkumine võimalik ja vajalik.

Eesti majandust iseloomustavad tänavu vastuolulised sõnumid. Ühelt poolt üllatas teise kvartali kiire majanduskasv ning madalal püsiv inflatsioon. Teisalt jälgib keskpank murega, kuidas madalatest välisintressidest mõjutatuna kasvab hoogsalt laenukoormus ning importkaupade tarbimine.

Laenude kiire kasv. Teise kvartali seitsmeprotsendiline SKP tõus tähendas seda, et Eesti väike ja avatud majandus kasvas europiirkonnast kuue protsendipunkti võrra kiiremini. Eesti ekspordikasv oli oodatust väiksema välisnõudluse tõttu kehvem ning kasvu taga oli laenuraha abil tõusnud tarbimine.

11 protsendini küündiv jooksevkonto puudujääk andis signaali, et majanduse tasakaal võiks olla parem. Seejuures oodatud ca 90 protsendi asemel katsid otseinvesteeringud aasta esimesel poolel jooksevkonto puudujääki vaid ligikaudu kolmandiku ulatuses, mis tähendab olulises osas majanduskasvu finantseerimist reservide ning välislaenude arvelt. Samas tuleb arvestada, et euroliiduga ühinemise eel on Eesti majandus jõudmas uude etappi ning investeeringute struktuur muutub.

Teises kvartalis kiirenes pankade ja nende tütarettevõtete Eesti laenu ja liisingu koondportfelli aastakasv 28 protsendini, samas on majanduse nominaalkasv 10 protsenti. Viimase aastaga on eraisikute laenukoormus kasvanud kaheksalt miljardilt kroonilt 11,3-le, mis aastakasvuks teeb üle 40 protsendi. Ettevõtete laenude jääk on tõusnud 13 protsendi võrra 19,1, miljardi kroonini.

Isegi kui arvestada siirdemajanduse eripära ja sellega kaasnevat kiiremat laenude-hoiuste kasvu, on erinevus laenu- ja liisingu koondportfelli kasvu ning majanduse nominaalse kasvu vahel tasakaaluka arengu jaoks liiga suur. Suurem laenukasv viitab tõsiasjale, et kasv toimub liigselt siseturule orienteeritud sektorites, mis võib ahendada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet.

Riskide hindamine tähtis. Eelkirjeldatud arengud viitavad majanduse tasakaalustamatusele ning sellest tulenevatele riskidele, mis realiseerumisel võivad põhjustada tagasilööke. Nendeks võib olla majanduskasvu langus, tööpuuduse uus tõus ning välistatud ei ole eelarvepuudujäägi ja valitsuse võla kasv. Mõõdukam laenukasv ning säästmise suurenemine riigi, ettevõtete ja eraisikute tasandil on kindlasti Eesti majanduse tasakaalustamise huvides.

Septembrikuus IMF-i aastakoosoleku raames toimunud kohtumistel tõsteti esile Eesti väga kiiret majanduskasvu, kuid ka viimasel ajal majanduses ilmnenud riske. IMF-i poolt kõlas mõte, et lisaks keskpanga sammudele, kus peamine rõhk tuleb panna pankade laenutegevuse täiendavale jälgimisele, on riigi tugev eelarvedistsipliin praeguses olukorras tähtis.

Arvestades head kapitaliseeritust ja üldiselt kõrget laenukvaliteeti, võib kindlusega väita, et Eesti pangandus on tugevatel alustel ja valmis ise ennast reguleerima ning pangad on laenuprojektide puhul hinnanud kliendi maksevõimet. Keskpank ja finantsinspektsioon leiavad siiski, et teatud riskide ülevaatamine on võimalikku majanduskeskkonna halvenemist silmas pidades otstarbekas. Tuleb täheldada mõningaid ettevaatusele manitsevaid märke: teises kvartalis oli ettevõtete kinnisvarasektori viivislaenude osa portfellis kümme protsenti ning eraisikute maksetähtaja ületanud tarbimislaenude osatähtsus ulatus 9,8 protsendini. Seepärast on oluline võimalike riskide veelkordne teadvustamine ning pankade tähelepanu juhtimine teatud ohtudele. Näiteks laenutoodete omafinantseering ei tohiks olla olematu või liiga väike.

Säästmine kindlustab tulevikku. Hoolimata majandustsüklis peituvatest riskidest on Eestil seni siiski hästi läinud. Edasine majandusedu ei saa rajaneda lootustel iseeneslikuks kasvuks, vaid peab jätkuvalt toetuma läbiproovitud majanduspoliitikale. Tänase Eesti majanduse eduka toimimise aluseks on eelkõige iseseisvuse alguses tehtud valikud - valuutakomiteel põhinev rahasüsteem, konservatiivne eelarvepoliitika ning tasakaalukas maksusüsteem, millele tuginedes on lastud Eesti majandusel areneda.

Nii valitsuse eelarvestrateegias kui ka liitumiseelses majandusprogrammis on lähiaastate eelarvepoliitika kavandatud konservatiivsena. See kätkeb muu hulgas ka valmisolekut vähendada valitsussektori osatähtsust jooksvate kulutuste kärpimise teel. Siiski, võrreldes tänavuste maksutuludega, kasvab 2003. aasta eelarve ümmarguselt üheksa protsenti ning lisaeelarveteta isegi 13-14 protsenti. Vaatamata maksutulude heale laekumisele tänavu ei pruugi järgmise aasta tulubaas nii hea olla. Teisest lisaeelarvest loobumine ning ülelaekumiste suunamine stabilisatsioonifondi aidanuks maandada ka järgmise eelarveaasta riske.

Edu võti on makrotasakaal - selle hoidmine saab edaspidi olema raskem, aga mitte vähem olulisem kui praegu. Majanduse makrotasakaalu säilitamata ei ole võimalik stabiilne kasv ega hea-olu tõus.

Seega, vaatamata karidele, millega Eesti majandus peab arvestama, on kiire arengu jätkumine võimalik ja vajalik. Seda kahel tingimusel: kui Eesti jätkab senistest majanduspoliitilistest põhimõtetest lähtudes ja kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga. Eestile tervikuna oli heaks uudiseks iirlaste jah-sõna nädalavahetuse referendumil, kuna nüüd said Eesti majanduse kasvuootused tugevama aluse.

Avaldatud: 
28.10.2002
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht