Laenuspiraalis peab hoogu maha võtma

Sven Meimer
Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja

Liiga kiire laenukasvuga kaasnevatele ohtudele on Eesti Pank juhtinud avalikkuse ja pankade tähelepanu juba aastaid.

Senine veenmine ei ole paraku piisavaks osutunud, sest üha meelitavamad laenupakkumised koos pankade eduka turundusega on nii laenude arvu, kinnisvara hindu kui ka inimeste ootusi järjest kiirema tempoga uutesse kõrgustesse tõstnud.

Selles spiraalis tuleb hoogu maha võtta ning mõjutada nii laenuturu nõudluse kui ka pakkumise poolt.

Panga antud laen koosneb piltlikult öeldes teatud osast hoiustajate rahast ja teatud osast panga omanike rahast.

Senised nõuded nägid ette, et andes miljon krooni eluasemelaenu, peavad panga omanikud panustama vähemalt 50 000 krooni - poole vähem kui teiste laenude puhul.

Kiire laenukasv ja soodsad laenutingimused tähendavad, et see «allahindlus» riskide arvestamisel pole enam põhjendatud. Seetõttu otsustas Eesti Pank laenuturu pakkumise poole mõjutamiseks viia eluasemelaenude puhul panga omanike raha osatähtsuse muude laenudega võrreldavale tasemele.

Alates 1. märtsist peab pankadel olema kõigi laenude tarvis omakapitali vähemalt kümme protsenti iga väljaantud eluasemelaenu kohta. Võrdse kohtlemise eesmärgil peavad siinsed välispankade filiaalid täiendava kohustusliku reservinõude täitmiseks hoiustama samavõrra enam raha Eesti Pangas.

Kuna Eesti eluasemelaenude tingimused on ühed soodsamad Euroopas, on laenuintresside mahaarvamine maksustatavast tulust oma otstarbe minetanud. Et mõjutada laenuturu nõudluse poolt, tegi Eesti Pank valitsusele ettepaneku seda soodustust oluliselt vähendada või hoopis lõpetada.

Praegu lõikavad soodustusest suurimat kasu ennekõike suurimaid summasid laenanud kõrgete sissetulekutega leibkonnad. Mõelda võiks sellisele majanduspoliitilisele vahendile, mis on abiks väiksema sissetulekuga peredele.

Laenamine on tavapärane majandamise osa ja kui mõistlikult laenata, annab see võimaluse oma elu paremini korraldada.

Loodetavasti ei põrku seekordne Eesti Panga üleskutse kurtidele kõrvadele, vaid nii laenuandjad kui ka laenuvõtjad võtavad seda kuulda ja vaatavad kriitilise pilguga üle oma senised ja planeeritavad laenuotsused. Eesti Panga kohus on kasutada edaspidi oma käsutuses olevaid võimalusi nii, et ka kurdid kõrvad kuuleksid.

Avaldatud: 
16.12.2005
Väljaanne: 
Postimees