Lootused ja küsimärgid

Ilmar Lepik
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja

Aastavahetus ei toonud maailmamajanduse väljavaadetesse palju uut, kuid nii nagu ka terve 2002. aasta jooksul, lükkusid trendipärase majanduskasvu taastumise ootused pigem edasi. Võlusõnaks on muutumas "Iraagi kriisi lahendus", mis selgitaks maailmamajanduse edasisi väljavaateid. Samas kasvavad kahtlused, et kas mainitud probleemi lahenemine kosutab maailma majandust ning kas probleemid pole mitte sügavamal.

Maailmas valitseb endiselt surutis, poliitilised pinged hoiavad suuremaid aktsia-, toorme- ja võlakirjaturge surve all, jätkuvalt on USA dollar nõrgenenud euro suhtes. Nafta hind läheneb viimase 12 aasta kõrgtasemele. Majanduskasvu väljavaadete ebaselguse tõttu jätkavad keskpangad madala intressitaseme hoidmist (USA Föderaalreserv) ning intresside alandamist. Euroopa Keskpank alandas baasintresse detsembris 0,5 protsendipunkti ja 6. märtsil veel 0,25 protsendipunkti võrra. Majanduspoliitiliste vahendite võimalused raha- ja fiskaalpoliitika mõttes on tänaseks suuresti ammendatud ja majanduse stimuleerimise jõulist jätkumist - võrreldavalt 2002. aastaga - on hetkel raske näha.

Eelneva taustal näib Eesti majanduse kasv päris korralik. Kuna käesoleva aasta alguse trendid on suuresti samad kui mullu, siis on järgnevas tegu nii tagasi- kui ettevaatega.

Eelmisel aastal kasvas Eesti majandus ootustest kiiremini (5,6%), inflatsioon püsis madalal (3,6%), kusjuures Eesti ja euroala inflatsioonitempo vahe alanes detsembris 2002 aegade madalaima taseme ehk 0,4 protsendipunktini. Kõige värskem uudis teatas, et nüüd veebruaris oli Eesti ja europiirkonna inflatsioon peaaegu võrdne. Tööturult tuli häid samuti sõnumeid, mille kinnituseks on tööhõive kasv 1,4-protsendiline kasv võrreldes 2001. aastaga.

Kvartalite kaupa oli areng heitlik, tugevama kasvuga kuud jäid aasta keskele. Aasta lõpupoole hakkasid langema ettevõtjate ootused, kuna maailmamajanduses oodatud pööret ei tulnud ja selle aasta ekspordiväljavaated võivad olla tumedamad kui mullu samal ajal.

Võtmesõnaks 2002 jäigi tugev sisenõudlus, mis seisnes investeeringute kasvus, kinnisvaraturu kõrghetkes varasuvel ning majanduskasvu ületavas eratarbimise kasvus. Lisaks veel laenamise kiirenemine esimesel poolaastal koos välisvõla kasvuga ja muidugi jooksevkonto defitsiidi suurenemine, mis aasta kokkuvõttes jääb ilmselt ületama 11% SKPst. Välisdefitsiidi halvenemises ei olnud aastavahetuseks veel pööret toimunud, laenukasv on mõnevõrra stabiliseerunud, kuid mitte veel langusele pöördunud.

Intressikeskkond on jätkuvalt soodne, Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga töötab kaasa kohalike pankade konkurents turuosade pärast. See on jõudmas äärmuslikku faasi, sest Eesti turul pakutav odavaim eluasemelaenu on sisuliselt juba võrdne Rootsiga: Eestis on praegu odavaimad pakkumised parimatele klientidele langemas alla 5%, Rootsis oli eelmise aasta kolmandas kvartalis keskmine eluasemelaenu intress 5,5% (ujuv intressimäär). Tõese võrdluse huvides tuleb meie intressile juurde lisada veel Euroopa Keskpanga ja Riksbanki baasintresside erinevus samal perioodil: 0,5% protsendipunkti (ECB 3,75 ja Riksbank 4,25). Selline peaaegu täielik intresside ühildumine veel enne Euroopa Liiduga ühinemist tekitab mõneti kahtlusi - sest Rootsi ja Eesti riskiprofiilid ei saa veel võrdsed olla. Kindlasti soodustab see ebarealistlike ootuste kasvu. Samas tuleb rõhutada, et intressid teatavasti ainult ei lange, vaid ka tõusevad. Mis tegelikult juhtub nii üksikisikute kui ettevõtete ootustega sel aastal, selgub lähitulevikus. ja. Vaatamata üleüldise optimismi alanemise esimestele märkidele detsembris on käesoleva aasta alguses väljavaated jällegi paremad.

Eelmise aasta edukus - kas absoluutne või suhteline?

Võrdluses Euroopa Liidu kandidaatriikidega Kesk-Euroopas oli eelmine aasta Eestile mitmes mõttes edukam. Kasv oli kiirem, riigieelarve tasakaalus (Ungaris defitsiit 9%, Tðehhis ca 5% SKPst), inflatsioon samas suurusjärgus (Poola, Tðehhi alla 2%, Ungari ca 5%), kuid jooksevkonto defitsiit oli meil konkurentsitult suurim.

On arvatud, et majanduse siirdeperioodi lõpus ei saagi enam oodata jooksevkonto defitsiidi sajaprotsendilist kaetust (välis-)otseinvesteeringutega, et euroopalikul riigil peabki kapitali sissevool olema diversifitseeritud jne. Ühetaolisuse huvides peab hindama kogu majandust euroopaliku mõõdupuuga. Ja sel juhul ei ole niivõrd suur välisdefitsiit pikemas perspektiivis kuidagi põhjendatav. Sest - jättes üleminekuperioodi suure investeeringuvajaduse ja muud asjaolud kõrvale - on välisdefitsiit (või -ülejääk) ikkagi üks riigi konkurentsivõime näitajatest. Selle kohta käib ka tuntud ütlus: "You can't run current account deficit for ever".

Eesti majandusel on läinud kasvu mõttes hästi, kuid kasv saavutatud välise tasakaalustamatuse hinnaga. Pikemas perspektiivis, arvestades tulevast Euroopa Liidu liikmelisust, on asi segasem -peamiseks küsimärgiks kujuneb ikkagi konkurentsivõime. Asjaolu, et Euroopa Liidu laienemisel Eesti välisdefitsiit kui selline statistilises mõttes ära kaob ei muuda tegelikult midagi.

Lõpetuseks, pikemas perspektiivis jääb edu sõltuma ikkagi riigi, ettevõtete ja eraisikute otsustest ja majanduspoliitika läbimõeldusest. Tööturu paindlikkus, haridustase ning suutlikkus tootlikkust ja konkurentsivõimet jätkuvalt tõsta määravad majanduse käekäiku. Mida edasi, seda rohkem.


Makromajanduse lühiülevaade

  • Vaatamata globaalsele ebakindlusele kasvas Eesti majandus 2002 jõudsalt, esialgsel hinnangul aasta kokkuvõttes 5,6%;
  • eksporditurgude tagasilöögid olid oodatust väiksemad; tähelepanuväärne on ekspordikasv mõnedel Euroopa turgudel;
  • majanduskeskkond, muuhulgas euro kursi tõus on soodustanud Eesti inflatsiooni püsimist madalal;
  • jooksevkonto puudujääk ulatub 11 protsendini, mis on majanduse tasakaalule kõige suurem oht;
  • vaatamata teatud stabiliseerumisele on laenunõudlus suur ning pangad jätkavad välisfinantseerimist;
  • riigieelarvel on majanduse tasakaalustamisel olnud tähtis roll, tänavu tuleb vältida kulukate pikaajaliste kohustuste võtmist;
  • maailma majanduskasvu taastumine võib veelgi lükkuda;
  • Iraagi konflikti lahenemine ei pruugi maailmas oodatud majandustõusu kaasa tuua;
  • negatiivsete mõjude oht Eesti ekspordile ei ole möödunud.

Allikas: Eesti Pank

Avaldatud: 
10.03.2003
Väljaanne: 
Äripäev