Maailma majandus ja Eesti eelarve

Vahur Kraft
Eesti Panga president

Maailm ei ole pärast 11. septembrit muutunud, vaid mõtleb teistmoodi. Kas oskame tajuda uut reaalsust ja sellega kaasnevaid tagajärgi? Globaalsete trendide suund ei selgu enne ühte kuud, kuid kahtlemata on välistingimused Eesti majandusele muutunud halvemaks.

Finantsturud on maailmamajanduse paranemise väljavaadete suhtes pessimistlikud ja palju sõltub USA võimude edasistest sammudest.

Nigelad väljavaated

Eesti Pank jagab paljude analüütikute arvamust, et katastroof võib maailma majanduskasvu taastumist edasi lükata. Peamiselt kardetakse, et juhtunu vähendab USA tarbijate siiani tugevana püsinud kindlustunnet. USAs on ootus negatiivseks majanduskasvuks kolmandas kvartalis ja isegi aasta lõikes. Peale selle võivad välisinvestorid kapitali riigist välja viia kartuses, et midagi niisugust võib korduda.

Ennustatakse USA fiskaalülejäägi kadumist, maksukärpeid ning kaitsekulutuste järsku tõusu. Suurenev avaliku sektori sekkumine vähendab erasektori võimet investeerida ning see võib omada globaalset mõju; kõige kiiremini kuivab kokku rahvusvaheline kapitaliturg.

Euroopa Keskpank jättis esialgu intressid muutmata, kinnitades samas, et jälgib hoolega edasisi arenguid maailmas, eriti aga USAs. Volatiilsena püsivatelt finantsturgudelt kajab väga ühene sõnum: riskidest tuleb hoiduda.

Aastat 2001 on juba siiani iseloomustanud majanduskasvu prognooside korrigeerimine allapoole. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) alandas maailmamajanduse kasvuprognoosi 3,2 protsendilt 2,7 protsendile. Hinnanguid eurotsooni kasvule on revideerinud Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank ning prognoosid on ümber vaadanud mitmed Eestis majandusanalüüsiga tegelevad institutsioonid.

Pärast traagilisi uudiseid USAst on globaalne majandus täiendava emotsionaalse surve all ? seda ei tohi unustada uue eelarveaasta prognooside tegemisel.

Vaatamata sellele, et Eesti finantsturgude lühiajalistes indikaatorites neljapäevaks suuri muutusi toimunud ei olnud ning rahaturu intressimäärad püsivad muutumatuna, peame tõsiselt arvestama maailmast laekuvaid ohumärke. Eesti Pangal ei ole põhjust arvata, et me oma 2002. aasta majanduskasvu prognoose ümber ei vaata.

Üldisele langusele vaatamata on Eesti majandusedu aluseks olnud sisemaine nõudlus, edukas eksport ning rahvusvahelise kapitali jätkuv sissevool.

Eesti riigireitingu esmakordselt tasemele A tõstnud reitinguagentuuri Fitch arvates kuuluvad Eesti plusside hulka hästitoimiv ning põhiliselt välisomanduses olev pangandussüsteem, ulatuslikud välisinvesteeringud, järjekindel majanduspoliitika ning riigi edusammud ühinemisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. Agentuur tõstab eriti esile madalat üldvalitsuse võlga ning tasakaalus eelarvet.

Peatselt inspekteerivad Eestit veel kaks olulist reitinguagentuuri - Moody's ja Standard & Poor's. Järjekordne eksam annab vastuse, kas oleme saavutanud rahvusvahelise usaldusväärsuse ja krediidikõlblikkuse suhtes läbimurde.

Eelarves peituvad ohud

Enne uue eelarve lukkulöömist tasub veel kord peatuda ja küsida: kas pärast sündmusi USAs võime arvestada majanduskasvu, investeeringute ja inflatsiooni prognoosidega, mis on eelarve koostamise aluseks või peame lähtuma hoopis teistest eeldustest?

Olukord on muutunud ja kindlasti halvemuse suunas. Eelarve projektis on arvestatud mitmete tuludega, mis majanduskonjunktuuri halvenedes võivad jääda laekumata.

Lisaks tähendab suurerastamise lõpp ühe olulise sissetulekuallika kuivamist ning stabilisatsioonireserv tänase 1,8 miljardi krooniga ei ole põhjatu. Mõlemaid ressursse tuleb käsitleda erakorraliste tuludena, mis ei ole mõeldud eelarveaukude katmiseks. Reservidest võeti lisa juba eelmisel aastal, kus eelarvedefitsiit moodustas SKPst 0,7 protsenti. Seega on alalhoidlik lähenemine ainuvõimalik lahendus.

Nii nagu eraisiku, on ka riigi puhul määravaks oskus säästa ning oma finantse läbimõeldult kasutada. Oleme juba läbi teinud kurva kogemuse aastast 1999, mil riigieelarve lappimiseks kulutati ära pool Eesti Telekomi müügist saadud summadest.

Negatiivne lisaeelarve ning kärped väljaminekutes tähendasid tookord vajadust paljudest investeeringuplaanidest loobuda, juba valminud tegevuskavad tuli viimasel minutil ümber teha. See mõjus halvasti meie ettevõtluskliimale ja paljude Eesti paikkondade arengule. Optimistlik prognoos, mis jahedas majanduskliimas ei kehtinud, nõudis varude kallale minemist ning tekitas tagasilöögi meie rahvusvahelises usaldusväärsuses. Neid vigu ei tohi korrata.

Lähenevate kohalike ja Riigikogu valimiste valguses ohustab järgmise kahe aasta eelarvet politiseerumine, mis kulude paisutamise ning optimistlike tuluprognooside õhinas võib tähendada nii majanduslikku kui ka poliitilist läbikukkumist ? seda tõestas aasta 1999. Valearvestustega kaasnevad vitsad on valusad ja löövad kõvasti.

Varude ärakulutamine võib paari aasta pärast tähendada valikut kahe halva vahel: kas eelarve kärpimist koos sotsiaalkulude vähendamisega või riigivõla kiiret kasvu. Eesti kui peaaegu olematu välisvõlaga riigi maine saaks suure hoobi ning oleksime ilma ühest plussist, millega ELi kandidaatriikide hulgas esile tõuseme. Hea kaubamärgi säilitamine on hädavajalik euroläbirääkimiste otsustavas faasis.

Vältimatu konservatiivsus

Valuutakomitee ja fikseeritud vahetuskursipoliitika jääb rahapoliitika aluseks kuni ühinemiseni Euroopa rahaliiduga. Rahasüsteemi stabiilsusele ja kindlusele annab palju juurde valitsuse adekvaatne tegevus, eeskätt kindlakäeline konservatiivse eelarvepoliitika jätkamine.

Eelarve planeerimisel tuleb rõhutada keskpika perspektiivi tähtsust. Kui arvestada maha erakordne reformide (nagu pensionireform) rahastamise kulu, peab eelarve tasakaal jääma Eesti majanduspoliitika nurgakiviks.

Majanduskasv ei ole mingi abstraktne rahapuu, mis kogu aeg õitseb ja vilja kannab.

Makromajanduslik tasakaal on kaalukas tegur ja Eesti suhteline edukus võlgneb tänu nimelt konservatiivsusele. Seetõttu ei ole tasakaalus eelarve eesmärk omaette, vaid see kannab endas positiivset signaali Eesti oskusest ja võimekusest oma ressursse kaugelevaatavalt planeerida. Eriti olukorras, kus väliskeskkonna muutused on äraarvamatute tagajärgedega.

Minu jutt ei ole üleskutse absoluutsele pessimismile, kuid Eesti peab kainelt hindama oma võimalusi ning väliskeskkonna mõjusid.

Avaldatud: 
14.09.2001
Väljaanne: 
Postimees