Majandus paremate uudiste ootuses

Ilmar Lepik
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja

Kolmandas kvartalis muutus teisega võrreldes maailmamajanduses põhiliselt vaid see, et kasvu taastumine lükkus jällegi edasi - seekord järgmise aasta lõppu. Eelkõige on jätkanud halvenemist eratarbijate kindlustunne nii USAs kui ka Euroopas. Majandussurutiste lõpu algust tähistab tavaliselt investeeringute taastumine, mille kohta on küll mõningaid märke USAs, kuid need on esialgu pigem ettepoole vaatavad signaalid.

Mure majanduskasvu taastumise pärast ning madalam inflatsioonisurve on võimaldanud keskpankadel hoida baasintresse viimaste aastakümnete madalaimatel tasemetel. Seda kinnitab ka USA Föderaalreservi veelkordne baasintressi langetamine, seekord 1,25%-le. Euroopa Keskpank pole rahapoliitiliste intresside alandamisega veel kaasa läinud, kuid üha tõenäolisemaks on muutunud 0,25-0,5 protsendipunktiline intressilangus euroalal järgneva kuue kuu jooksul. Intressitõusu pole aga oodata enne 2003. aasta teist poolt.

Eestil läheb suhteliselt hästi
Terve aasta oleme elanud välisnõudluse paranemise ootuses. Kuigi otseekspordi kasv on stabiilne, pole toimunud pööret, mis viitaks välisnõudluse paranemisele lähikuudel. Siiski on Eesti ettevõtete konkurentsivõime osutunud suhteliselt tugevaks - hoolimata nõrgast väliskonjunktuurist on ekspordimahtude ning tootmise kasvud püsinud stabiilsetena pea kõikide majandusharude lõikes, v.a. toiduainetööstus.

Eelneva taustal on Eesti majandus kasvanud viimase nelja kvartali vältel euroalast ca viis protsendipunkti kiiremini. Kasvuerinevus tuleb sisenõudluse arvelt, tarbimise ja investeeringute vahekorras pole III kvartalis muutuseid toimunud. Välismaiste hinnasurvete alanemise tõttu on käesoleva aasta keskmine tarbijahindade kasv jäänud aasta algul prognoositust madalamaks ja aasta kokkuvõttes ulatub inflatsiooniprognoos 3,7%ni. Palgafondi ja tööjõu tootlikkuse kasv püsib SKP kasvutempoga kooskõlas, kuid palkade kasv vajab tähelepanu. Investeeringute osakaal jõudnud kõigi aegade kõrgeima taseme lähedale - üle 30% SKP suhtes ning endiselt on suur roll pikaajalistele arengutele suunatud ühekordsetel suurprojektidel.

Sisenõudluse ja investeeringute kasvutempo säilimine on tuginenud madalatele intressidele ja ettevõtete ja majapidamiste kindlustunde kõrgel tasemel. Viimaste osas on seda toetanud tugev tööjõuturg, soodsad krediiditingimused, madal inflatsioonitempo ning võimalik, et ka kinnisvarahindade kasv.

Nende n-ö tuttavate uudiste taustal on selge, et välistasakaalus pole midagi muutunud ja jooksevkonto defitsiit püsib 10%st ülevalpool. Üha selgemaks saab, et turgude ja reitinguagentuuride poolt on tulevane ELi ning Majandus- ja Rahaliiduga ühinemine rohkem praegustesse arengutesse sisse hinnatud, kui suvel arvati. See laiemas mõttes 'convergence play' võib luua ühest küljest nn. karistamatuse illusiooni, kuna investorid ei näi esialgu reageerivat suurele välisdefitsiidile; teisest küljest ei tähenda nimetatud struktuuridega ühinemine mitte ajaloo lõppu vaid pigem algust, kuigi ehk uuel tasemel. Ehk teisisõnu, Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmelisus ei luba majandusele tasakaalustamatust - pigem vastupidi, kui meenutada stabiilsus- ja kasvupakti sisu. Samuti sobib siinkohal meelde tuletada, et turgude ja reitinguagentuuride hinnangud on lühiajalised, sisaldavad nii alla- kui ülereaktsioone ning muutuvad kiiresti.

Milliseks kujuneb aasta 2003
Aasta 2003 peab vastama mitmele küsimusele. Esiteks: kas maailmamajanduses toimub lõpuks otsustav pööre paremusele? Teiseks, kas praegu pisut liiga roosilised ootused majanduse seisukorra hindamisel muutuvad ratsionaalsemaks ning kolmandaks, kas majanduspoliitilised valikud püsivad majanduslike realiteetide piires? Kui vastus kõikidele küsimustele on jaatav, siis on võimalik, et 2002. aasta alarmeerivad märgid - suur jooksevkonto defitsiit ja erasektori võla kiire kasv järgmisel aastal mõnevõrra taanduvad. Kiiret riskide alanemist ei ole mõtet oodata. Laenukasvu tempo on viimastel kuudel vaid minimaalselt alanenud, suured investeeringud (sh. infrastruktuuri) jätkuvad kindlasti ka järgmisel aastal, samuti on oodata 'euroeufooria' jätkumist. Seega jääb ka välisdefitsiit jätkuvalt küllalt suureks.

Jäädes toodud eelduste piiresse, võiks eeldada järgmiselt aastalt oodata kasvu ja inflatsiooni mõttes umbkaudu samasugust aastat kui oli 2002, tulenevalt maailmamajanduse olukorrast võiks hetkel eeldada siiski mõnevõrra väiksemaid kasvutemposid kui tänavu. Põhiküsimuseks jääb endiselt majanduse tasakaalu paranemise küsimus - muutumatus või halvenemine tähendab riskide kuhjumist ajas ja seda karmimat korrektsiooni tulevikus.

Avaldatud: 
05.12.2002
Väljaanne: 
Äripäev