Majanduses on küll rasked ajad, kuid mitte masu

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Eesti majandusel ei ole hetkel parimad ajad. Eelmisel nädalal avaldatud kiirhinnangu põhjal suurenes majanduse maht eelmisel aastal kõigest pisut üle ühe protsendi. See on viimase kuue kriisijärgse aasta aeglaseim majanduskasv ning mure majanduse käekäigu pärast on põhjendatud.

Hiljutiste negatiivsete uudiste valguses, mis kajastavad ulatuslikke koondamisi, on hakatud isegi spekuleerima uue majandussurutise ehk masu üle. Kuigi praegusele majandusolukorrale on diagnoosi panna pigem keeruline kui lihtne, ei viita eri märgid siiski veel masule. Selleks peaksime nägema toodangu mahu vähenemist, kiiret tööpuuduse kasvu, sissetulekute kasvu aeglustumist või isegi vähenemist ning ulatuslikku pankrotilainet. Ühtegi neist ilmingutest hetkel näha ei ole. Elanike sissetulekud palgatulu näol on endiselt jõudsalt suurenenud ning tööpuudus on üks ajaloo madalamaid.

Tüüpiliselt eelneb masulaadsele olukorrale üle jõu elamine, mis väljendub aktiivses laenamises ja vara hindade ülekuumenemises – nii nagu juhtus kümmekond aastat tagasi. Seegi eeldus pole täidetud: nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenukoormus on püsivalt vähenenud, säästud kasvanud ning majandus tervikuna liikunud pigem tasakaalu suunas kui sellest eemale.

Praegune aeglane majanduskasv pole buumijärgne masu-pohmell, vaid maailmamajanduses toimuva peegeldus, mis jõuab meieni naaberriikide majanduste kiratsemise, nafta hinna languse, Venemaaga seotud sanktsioonide ja rubla kursi nõrgenemise kaudu. Väga väikese ja avatud majandusena on Eesti välise arengu suhtes äärmiselt vastuvõtlik.

Samas ei saa aeglast kasvu panna vaid maailmamajanduse süüks. Eesti keskmine palk on umbes 200 eurot kõrgem kui Lätis ja ligi 300 eurot kõrgem kui Leedus, mis näitab, et Eesti majandusareng on jõudnud tänaseks kaugemale kui lõunanaabritel. Kuid ühtlasi tähendab see, et edasine majanduskasv nõuab ka naabritest suuremat pingutust. Arvatavasti on ettevõtted selleks valmis.

Põhimõttelisem küsimus on seotud Eesti ettevõtluskeskkonna ja riiklike institutsioonidega, sh maksudega – kas need toetavad piisavalt majandusarengut ja sobivad tänastesse oludesse? Õnneks on need valdkonnad, milles on võimalik midagi ära teha riigi sees, teistest sõltumata.

Avaldatud: 
18.02.2016
Väljaanne: 
Õhtuleht