Majanduskasvu eelduseks on tööturu paindlikkus

Vahur Kraft
Eesti Panga president

Tugeva majanduse huvides tuleb Eestis lähiaastail enam keskenduda tööturule, tootlikkusele ja investeeringutele. Euroopa Liidu liikmestaatus avab uusi võimalusi, kuid nõuab Eestilt tõsiseid pingutusi. Meie konkurentsivõime tagamisel on eelmainitud valdkonnad väga tähtsad.

Peaaegu üksteist aastat tagasi rahareformi läbi viies eeldasime, et see annab noore riigi majandusele uue hoo. Tänu järjekindlale majandus- ja rahapoliitikale ning julgetele reformidele oleme jõudnud riigina edukate hulka. Selle mitte väga uue teadmise säras ei tohi siiski jääda sügava rahulolu seisundisse ning unustada väljakutsed.

Kõige olulisem eeldus Eesti edukuse tagamiseks ja meie kõigi elujärje parandamiseks on jätkuvalt kiire ning stabiilne majanduskasv. Järgnevalt peatun kolmel teemal, mis on majanduskasvu tagamisel määrava iseloomuga: tööturg, tootlikkus ja investeeringud.

Toimiv tööturg on konkurentsieelis

Tööjõud on strateegiline vara ja ühtlasi universaalne probleem väga paljudes riikides. Kasvav tööpuudus, samas eriti postsotsialistlikke riike iseloomustav kvalifitseeritud tööjõu puudus, haridussüsteemi reformivajadused ning liigkõrgetest sotsiaaltoetustest põhjustatud pikaajaline tööpuudus on vaid mõni näide valdkonna probleemidest. Tööturupoliitika on tähtsustunud pärast ühisraha kasutuselevõttu ka europiirkonna riikides. Sarnaselt Eestiga kui fikseeritud vahetuskurssi kasutava riigiga ei saa ühisrahariigid maandada välisšokke vahetuskursikanali kaudu. Tööturu efektiivne toimimine ja eelkõige palkade paindlikkus on eelarvepoliitika kõrval tähtsamaid välismõjude maandajaid.

Kõige määravam on tööturu puhul selle paindlikkus ehk tööturu võime reageerida majanduses toimuvale. Ehk kuivõrd kohanevad muutustega palgad ja kuivõrd on töötajad võimelised liikuma ühest tootmisharust teise. Tööturu paindlikkus on väga tähtis Eesti-suguse väikeriigi avatud majanduse jaoks, mida võivad mõjutada välisšokid ja kus välistegurite tõttu võivad sagedasti aset leida muutused.

Kindlasti ei ole võimalik tagada meie majanduse ühildumist Euroopa Liidu enamarenenud piirkondade omaga, ilma et väheneks tööturu paindlikkust pärssiv nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatus tööturul. Majandust rõhub olukord, kus üheaegselt eksisteerivad nii kõrge töötuse tase kui ka ulatuslik tööjõupuudus. Statistikaameti andmeil on Eestis rohkem kui pooled töötutest (53%) olnud tööta kas aasta või rohkem. See näitaja on märgiks, et Eesti tööpuudus on jätkuvalt struktuurse iseloomuga, st töötute oskused ei vasta töökohtade vajadustele. Struktuurse tööpuuduse vähendamisel on tähtis roll aktiivsetel tööturumeetmetel, kõige olulisem tegur selles on tulemuslik (kutse)haridus- ja ümberõppesüsteem, mis rahuldaks paremini ettevõtete vajadusi ning suurendaks tööturu paindlikkust.

Elanikkonna vananemise tõttu on suureks probleemiks hõive vähenemine. Kuidas suurendada töötava elanikkonna osa? Üks võimalus hõive suurendamiseks on motiveerida neid, kes tööd teha võiksid, kuid seda miskipärast teha ei taha. Ilmselgelt on üheks võimaluseks maksta sotsiaaltoetusi ainult inimestele, kes seda tõepoolest vajavad. Eraldi küsimus on immigratsioon. Kui selleta ei ole üldse mõeldav Eesti praeguse arengutaseme säilimine, tuleb selle probleemiga võimalikult vara ja mõistuspäraselt hakata tegelema. Sama vajalik kui hõive suurendamine on ka korraliku töö eest korraliku palga maksmine, aga tervikuna peab reaalpalga tõus majanduses olema kooskõlas tootlikkuse kasvuga.

Kõige taustal tuleb silmas pidada, et Eestis on tööjõu maksukoormuse tase jõudnud juba Euroopa Liidu liikmesriikide tasemele, samas on viimasel viiel aastal erinevalt meist Euroopa tööjõu maksukoormus olnud alaneva loomuga.

Seega, Euroopa kontekstis on Eesti tööturg olnud suhteliselt paindlik, kuid töötuskindlustussüsteemi rakendamine, alampalga tõstmine ja tööjõu maksukoormuse tõus muudavad meie tööturgu jäigemaks. Majanduskasvuks on vaja tagada tööturu liberaalse raamistiku säilimine, sest mitme riigi negatiivne kogemus on näidanud, et poliitilisi otsuseid, mis tööturu reglementeeritust suurendavad, on hiljem raske, kui mitte võimatu tagasi pöörata.

Tootlikkuse kasv vajalik

Tootlikkuse tõus ei ole mõeldav teatud eeldusteta. Esiteks on vajalik makromajanduslik stabiilsus, sest tootlikkuse kasvu eelduseks on investeeringud, aga investeeritakse enam siis, kui eelolevate aastate inflatsioonitase ja majanduskasv on paremini prognoositavad.

Teiseks eelduseks on konkurents kodu- ja välisturgudel, mis sunnib ellu viima tõeliselt tulemuslikke projekte ja tootmist turuolude muutudes ümber korraldama. Konkurentsivõime tõstmist käsitletakse mõnikord pisut ekslikult - üksnes kokkuhoiu aspektist. Ainuüksi tootmiskulude vähendamisest, pikaajalise edu tagab aga innovatiivne ning lisandväärtuse suurendamisele suunatud majandusareng. Konkurentsi soodustamisel on oma roll ka riigil: tagada turu toimimine seal, kus seda ühel või teisel põhjusel toetada tuleb. Riigi otsese kontrolli all olevate sektorite reformimist tuleb jätkata.

Kolmas eeldus on tugev ja mitmekülgne finantssüsteem, sest kokkuvõttes tagab tõhusa kontrolli uuenduslike ideede elluviimise üle erainvestor, kes tahab saada kasumit. Ning lõpuks - majanduse avatus välismaailmale, -konkurentsile ja -kapitalile.

Eesti Pangas valminud uurimus näitab, et majanduse struktureerimise tagajärjel on tootmistegevus muutunud Eestis efektiivsemaks. Seetõttu ei toonud SKP kasv pärast taasiseseisvumist kaasa tööpuuduse vähenemist ning tööjõu tootlikkuse suurenemine Eestis ületas 1990-ndatel SKP kasvu. Viimastel aastatel on pilt teine - 2001. aasta ja 2002. aasta kolme esimese kvartali jooksul suurenes SKP kiiremini kui tootlikkus, samas kui tööpuudus vähenes ja hõive määr suurenes. Kuigi kaks viimast arengusuunda on igati positiivsed ja näitavad muu hulgas ka tööjõumahukama ja vähem tootliku suletud sektori eeliskasvu, nõuab majanduse pikaajaline konkurentsivõime siiski võimalikult kiiret kasvu tootlikkuse eeliskasvu SKP suhtes eksportivas sektoris.

Stabiilne investeerimiskliima meelitab kapitali

Ei ole liiast üle korrata, et majanduse kiireks arenguks on vaja kaasata kapitali nii välis- kui ka kodumaalt. Eestis on kapitali sissevool märkimisväärselt suur - välisotseinvesteeringud ulatuvad 62 miljardi kroonini -, kuid samas on hädavajalik, et see suund jätkuks. Kapitali jätkuva sissevoolu eelduseks on omakorda stabiilne investeerimiskliima.

Investeeringuid soodustab kindlasti finantssüsteemi edasine areng. Finantssüsteemi osatähtsus majanduse rahastamises pidevalt suureneb, seda isegi panganduse rolli suhtelisel vähenemisel. See tähendab Eesti edasist lõimumist rahvusvaheliste turgudega, mis lubab vähemalt osal ettevõtetel leida senisest odavamat rahastamist nii aktsiakapitali kui ka laenudega.

Sellest tuleneb vajadus järgida ettevõtete juhtimisel rangemaid standardeid: tegevjuhtkonna ja nõukogu funktsioonid peavad olema selgelt eristatud ning juhtkond peab tingimusteta alluma aktsionäride kontrollile.Ettevõte peab olema avalikkusele läbipaistev, avaldama usaldusväärseid majandustulemusi ning tema tegevust peab kontrollima tunnustatud audiitor - see on osa eeldustest, millega on võimalik kaasata finantsturgudelt odavat kapitali.

Senisele kogemusele tuginedes väidan, et väikeriigina suudab Eesti olla suurematest paindlikum, korraldada oma majandust ja sotsiaalsüsteemi tõhusamalt, kokkuvõttes aga tagada kiirema majanduskasvu ja heaolu tõusu. Euroopa Liit pakub hea raamistiku majanduse arendamiseks: makromajanduslik stabiilsus, kaupade, kapitali, tööjõu vaba liikumine ning ühised turujärelevalve reeglid toetavad igati turumajanduse arendamist. Samal ajal on majandusarengu pakkumispoolt mõjutavad tegurid praegu ja kindlasti ka vähemalt keskmises perspektiivis liikmesriikide, seega Eesti enda suunata. Taibuka tegutsemisega suudame senitehtut edukalt jätkata ning oma võimalusi ära kasutada.

Avaldatud: 
01.03.2003
Väljaanne: 
Ärielu