Mida pikem sõda, seda kurnavam majandusele

Tanel Ross
Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja

Iraagi sõja konkreetsete majandusmõjude osas ei ole veel täit selgust. Turgude esialgne optimism on hetkel asendunud ettevaatliku, isegi pessimistliku hoiakuga. Põhiküsimuseks on sõja kestvus - mida pikemaks konflikt venib, seda rohkem rõhub see omalt poolt maailma majanduse kasvuväljavaateid.

Turud on heitlikud

Maailma raha- ja finantsturud reageerisid sõjakuulutamisele valdavalt positiivselt: rünnakuotsus tähendas lõpuks selget seisukohta. Eelnevalt oli mitu kuud kestnud ebakindlus ja poliitiline pinge, mille jooksul aktsiate, samuti USA ja Suurbritannia valuutade hinnad langesid ning toorainete ja nafta hinnad tõusid. Möödunud nädalal muutus suund vastupidiseks, kuid sõja esimeste päevade kulg viis turud esmaspäeval taas järsku langusesse.

Pingsalt jälgitakse sõjatandrilt tulevaid uudiseid: niipea kui president Bush viitas ohule, et sõda kujuneb loodetust pikemaks, suundusid USA aktsiahinnad allapoole. Maavägede rünnaku edukas algus möödunud nädalal viis suuna jällegi üles, kuid Iraagi oodatust visam vastupanu ning liitlaste esialgsed raskused kukutasid esmaspäeval aktsiahindu USAs ja Euroopas järsult.

Erinevate analüütikute poolt väljapakutud tulevikustsenaariumid on endiselt vägagi erinevad. Sõja iseloom on siiani küll selgelt erinenud esialgsest optimistlikust stsenaariumist. Kuigi USA ja Inglismaa maavägede edasiliikumine on kõrbes kiire, ei ole neil õnnestunud vältida tänavalahinguid Lõuna-Iraagi linnades. Ennustustele vaatamata ei ole veel kindlaid märke Saddami reþiimi kiirest kokkuvarisemisest ega temale seni lojaalsete kõrgemate ametnike ja eriüksuste ulatuslikust deserteerimisest. Samal ajal on maailma majanduse seisukohalt kindlasti hea uudis purustuste vältimine Lõuna-Iraagi naftaväljadel.

Vaatamata olukorra komplitseeritusele, ei ole suhteliselt kiire sõja võimalus lõplikult kadunud. Ei ole välistatud, et liitlased võivad 3 kuni 6 nädala jooksul võtta Iraagi territooriumi täielikult oma kontrolli alla. Kuid pessimistlikumate prognooside kohaselt võib sõda venida pikemaks ja ohvriterohkemaks, kui Saddamile ustavad väed Bagdadi kindlalt kaitsema asuvad. Tänavalahingud 5 miljoni elanikuga linnas on õudusunenägu kõigi jaoks ja nende mõju avalikule arvamusele nii Läänes kui moslemiriikides on võimatu prognoosida. Seetõttu on praegu täiesti lahtine ka küsimus, mis saab Iraagist pärast sõda, kui palju ressursse nõuab riigi taastamine ja kes seda rahastama hakkavad.

80 miljardi dollari taotlemine USA kongressilt president Bushi poolt näitab, mis USA ja Lääne-Euroopa maksumaksjaid ees võib oodata.

Sõja kiire lõppemine rahustaks kindlasti maailma finantsturge lühemas perspektiivis. Kuid oluline on meeles pidada, ka sellise positiivse stsenaariumi täitumisel ei pruugi majanduskasv Euroopas ega USAs kiireneda. Sõda Iraagis ei lahenda maailma suuremate piirkondade põhimõttelisi probleeme ning majanduse fundamentaalnäitajad on endiselt enamikes arenenud riikides nõrgad.

USA kasvav jooksevkonto puudujääk ja paisuv eelarvedefitsiit on olulised riskifaktorid kogu maailma majanduskasvu jaoks. Mitmed Euroopa Liidu suure liikmesriigi kasvupotentsiaal on aga lihtsalt madal ning eelarveprobleemid süvendavad surutist veelgi. USA föderaalreserv jättis eelmisel teisipäeval baasintressimäära 1,25 protsendile, kuid viitas USA majanduse suhtes valitsevale suurele ebakindlusele. USA keskpank jäi konservatiivseks ning andis signaali, et majanduse väljavaadete halvenemisel ollakse koheselt valmis intressikärpeks. Euroopa Keskpank edastas sõnumi, et sõja mõjusid on veel vara hinnata, kuid vajadusel sekkutakse, et tagada likviidsus. Surve baasintressi languseks on europiirkonnas endiselt olemas - isegi Iraagi sõjast sõltumata.

Mõjud Eestile

Kui jätta kõrvale üle 12 protsendi ulatuv jooksevkonto defitsiit, siis on Eesti majanduse väljavaated üsna head. Suhteliselt paremini läheb ka meie peamistel kaubanduspartneritel Soomel ja Rootsil, kuigi ka nende majanduskasvu prognoosides arvestatakse üha rohkem väliskeskkonna negatiivsete mõjudega

Kindel on see, et sõda Eesti majandusele kasuks ei tule - paremal juhul on mõjud olematud. Nii nagu üleilmselt, kahjustaks ka Eesti majandust enim negatiivne stsenaarium ehk sõja venimine. Nafta ja kütuste hinnatõus avalduks siis ka meil, suurendades inflatsiooni. Teisest küljest võib globaalne madalseis vähendada Eesti ekspordikasvu, kuna nii ettevõtjate kui tarbijate kindlustunne võib oluliselt kannatada. Praegu on tähtis hinnata majandusriske, mis halvema stsenaariumi korral võivad realiseeruda.

Avaldatud: 
26.03.2003
Väljaanne: 
Äripäev