Miks intressimäärad muutuvad?

Laura Ruud
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna rahapoliitika allosakonna juhtivspetsialist

Pärast mitmeaastast langustrendi on intressimäärad Eestis alates 2005. a lõpust järk-järgult tõusnud, mis on taas teadvustanud intresside dünaamika suhteliselt suurt määramatust. Kui 2005. a aprillis väljastasid pangad Eestis eluasemelaene keskmiselt intressimääraga 3 protsenti, siis tänavu, 2006. a septembris oli keskmine eluasemeintressimäär tõusnud ligi poolteist korda - 4,4 protsendini. Intressitõusust tulenevate võimalike riskide adekvaatseks hindamiseks on oluline mõista intresside dünaamika põhjusi.

Intressitõus on laiemas mõttes kasutatava raha hinna suurenemine. Intressimääraks nimetatakse raha kasutamise tasu määra laenusummalt, st laenuvõtja maksab laenuandjale vastavalt kokkulepitud määrale intressi, et kompenseerida laenuandjale väljalaenatud summalt mõnel muul viisil teenimata jäänud tulu. Eesti majanduse tiheda integreerituse tõttu euroalaga kujunevad Eestis intressimäärad vastavalt Euroopa Keskpanga euroalal teostatavale rahapoliitikale. Eesti finantsvahendajad rahastavad oma tegevust suhteliselt suures osas institutsionaalsetelt välisinvestoritelt saadavate ressurssidega, mille hind kujuneb vastavalt euroala intressikonjunktuurile.

Euroopa Keskpanga intressipoliitika

Enamike keskpankade, sh Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga peaeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine/saavutamine. Hinnastabiilsusena on keskpangad reeglina defineerinud tarbijahinnaindeksi mõõduka muutumise. Erinevalt Eesti Pangast on Euroopa Keskpank määratlenud hinnastabiilsuse eesmärgi numbrilise hinnangu: alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil. Keskpikka perioodi ei ole defineeritud, enamasti peetakse selleks ajaperioodi 2-3 aastat. Seega - kuigi euroala keskmine inflatsioon oli kuni 2006. a augustini 15 kuud järjest üle 2 protsendi, ei olnud see Euroopa Keskpanga eesmärkidega otseselt vastuolus. Küll peab Euroopa Keskpank silmas, et inflatsioon ei ületaks pikema aja jooksul seatud eesmärki. Püütakse vältida olukorda, kus nii majapidamised kui ettevõtted, valitsusasutused jms hakkavad ootama inflatsiooni püsimist pikema aja vältel üle 2 protsendi, mistõttu korrigeeritaks kõrgema inflatsiooni ootuses ülespoole palgasoove ja määrataks kõrgemad kaupade-teenuste hinnad.

Euroopa Keskpank kasutab euroala inflatsiooniootuste ohjamiseks mitmesuguseid instrumente, millest suurim roll on rahapoliitika intressimääradel. Euroala finantssüsteem on üles ehitatud püsivale likviidsuspuudujäägile, st pangad peavad oma igapäevase finantsvahendustegevuse sujuvuse tagamiseks laenama keskpangalt raha vastavalt keskpanga määratud tingimustele. Keskpank vaatab vähemalt kord kuus üle finantsvahendusse väljastatava minimaalse raha hinna ehk rahapoliitika intressimäärad. Kui keskpank leiab, et majanduses on inflatsiooni genereerivalt palju raha, siis tõstab keskpank finantssüsteemi pakutavate vahendite hinda, mis omakorda muudab raha kasutamise (sh laenamise) ettevõtete ja majapidamiste jaoks kallimaks.

Euroopa Keskpank pakub kommertspankadele regulaarselt vahendeid igakolmapäevastel elektroonilistel oksjonitel, kus keskpank on määratlenud pakutavate vahendite minimaalse hinna ehk põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäära. Vastavalt oksjoni tulemustele sõlmitakse pankadega ühenädalase tähtajaga repotehingute lepingud, st pangad saavad laenu teatud tagatiste vastu.

Lisaks pakub Euroopa Keskpank euroala pankadele laenamise püsivõimalust ja hoiustamise püsivõimalust, millega sisuliselt määratletakse euroala rahaturu kõrgeim ja madalaim rahaturu intressimäär. Kui mõni euroala pank ei suuda ajutiste likviidsusraskuste ületamiseks leida pankadevaheliselt rahaturult ressursse, võib see pank võtta Euroopa Keskpangast turuintressimääradest kõrgema laenamise püsivõimaluse intressimääraga lühiajalist laenu. Samuti, kui mõni euroala pank ei leia muud tulusamat võimalust varade paigutamiseks, võib see pank hoiustada soovitud summa keskpangas turuintressimääradest madalama hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga. Euroopa keskpanga kolme põhilist rahapoliitika intressimäära moodustavad nn sümmeetrilise intressikoridori, st laenamise püsivõimaluse intressimäär on 1 protsendipunkti (pp) võrra põhirefinantseerimisoperatsioonide ehk kesksest rahapoliitika intressimäärast kõrgem, hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 1 pp võrra madalam.

Euroopa Keskpank hakkas pärast mitmeaastast rahapoliitika intressimäärade muutmata jätmist intressimäärasid taas tõstma alates 2005. a detsembrist seoses inflatsioonisurvete suurenemisega euroalal. Euroopa Keskpank on tõstnud keskset rahapoliitika intressimäära üldjuhul 25 baaspunktise sammuga, st korraga 0,25 pp võrra, viimati 2006. a oktoobris 3,0 protsendilt 3,25 protsendile.

Euroala rahaturu intressimäärad

Keskpangalt laenatavate vahendite hinna alusel kujunevad pankadevahelise laenuturu intressimäärad. Rahaturu nn baasintressimääraks loetakse madala riskiastmega pankade (prime banks) omavaheliste laenutehingute keskmist intressimäära. Euroala madala riskiastmega pankade vahelise laenuturu intressimäärade alusel noteeritakse igal tööpäeval 15 erineva tähtajaga laenulepingute keskmist hinda ehk 15 erineva tähtajaga Euribori (üks nädal kuni 12 kuud). Kõige levinum rahaturu (kitsamalt intressitaseme) indikaator on kolme kuu Euribor ehk euroala madala riskiastmega pankade vahelise 3-kuulise tähtajaga laenu keskmine intressimäär. Vastavalt erinevate klientide riskiastmele pakuvad pangad laenuklientidele (sh kõrgema riskiastmega pankadele) nende riskiastmega kooskõlaliste Euriboridest kõrgemate intressimääradega laene.

Kui pangad ootavad keskpangalt laenatavate vahendite kallinemist, võidakse jooksvalt tõsta oma laenude hinda enne keskpanga rahapoliitika intressimäärade muutmist. Rahaturu jms intressimäärad (sh Euriborid) võivad seega tõusta enne keskpanga intressiotsust. Samuti võivad pangad keskpanga käitumist prognoosides eksida, oodates laenu hinna kallinemist ja tõstes ennetavalt intressimäärasid, kuid keskpank ei tarvitse rahapoliitika intressimäära erinevalt turuootustest tõsta. Kui keskpank soovib sihipäraselt mõjutada raha hinda majanduses (eesmärgiga tagada hinnastabiilsus), siis on keskpanga huvides võimalikult selgelt põhjendada oma rahapoliitika otsuseid. Arusaadava ja läbipaistva rahapoliitikaga püüab keskpank suunata pankade (jt turuosaliste) intressiootusi, et tagada soovitud intressisignaalide jõudmine majandusse. Käesoleva aasta oktoobris prognoositi Euroopa Keskpankade rahapoliitika intressimäärade tõstmist enne 2006. a lõppu veel 25 baaspunkti võrra.

Intressimäärade muutused Eestis

Eestis keskpank pankadele laene ei anna, sest kehtivas valuutakomitee raamistikul põhinevas rahasüsteemis ei mõjutaks keskpanga määratav rahapoliitika intressimäär kuigivõrd pankade kasutuses oleva ressursi hinda. Eesti pangad finantseerivad oma laenude vahendamist ca 60% ulatuses majapidamiste ja ettevõtete hoiustest ja ca 40% ulatuses emapankadelt jms institutsionaalsetelt investoritelt saadavatest vahenditest.

Kui euroala rahaturu intressimäärad tõusevad, siis muutub raha hankimise hind institutsionaalsetelt investoritelt ka Eesti pankade jaoks kallimaks, mistõttu määravad pangad ka väljastatavatele laenudele kõrgema hinna. Eestis väljastatakse enamik pikaajalisi laene ettevõtetele ja eraisikutele ujuva intressimääraga, st nii uute kui väljastatud laenude jooksev hind ehk intress sõltub 6 kuu Euribori muutustest, mistõttu kanduvad Euribori muutused kiiresti laenude intressimaksetesse. Seega ei muutu laenuhind Eesti laenuvõtja jaoks mitte ainult Euroopa Keskpanga rahapoliitika otsustest tulenevalt, vaid 6 kuu Euribor võib oluliselt tõusta või langeda ka euroala pankade vastavate turuootuste tõttu. Nt ootasid turud juba 2005. a sügisel Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmist, mistõttu suurenesid koheselt rahaturu intressimäärad (Euriborid), kuigi Euroopa Keskpank tõstis rahapoliitika intressimäärasid alles detsembris.

Pangad on küll laenuandjad, kuid soovivad samas kasutada ka eraisikute ja ettevõtete hoiuseid, mille eest maksavad omakorda ise raha kasutamise hinda ehk hoiuse intressi. Kui pangad peavad eraisikute ja ettevõtete hoiuseid suhteliselt odavamaks ressursiks kui nt institutsionaalsetelt investoritelt kaasatavaid vahendeid, siis määravad nad hoiuseintressiks rahaturuintressidest madalama hinna. Nt 2006. a oktoobri keskel ulatus 12 kuu Euribor 3,80 protsendini, samal ajal pakkusid suuremad pangad üheaastase tähtajaga krooni- ja eurohoiuse intressimääraks 3,25-3,38 protsenti. Pangad, kelle jaoks hoiuseressurss on põhiline laenutegevuse finantseerimise allikas, võivad pakkuda hoiustajate võitmiseks kõrgemaid hoiuseintresse. Erinevalt rahaturu intressimääradest, mis võivad muutuda iga päev tulenevalt uuendatavatest noteeringutest, toimub pankade hoiuseintresside muutmine mõningase viitajaga, sõltuvalt panga initsiatiivist.

Eesti pangad noteerivad sarnaselt euroala pankadele igapäevaselt pankadevahelise laenu intressimäärasid, mille tulemusena kujunevad Eesti pankadevahelise laenuturu intressimäärad Taliborid. Samas toimub antud intressimääradega väga vähe tehinguid, mistõttu võib Taliboride noteeringute muutmine Euriboride muutustega võrreldes viibida. Mõningase viitajaga muudetavad Taliborid ei peegelda sageli kiirete euroala intressimuutuste ajal adekvaatselt Eesti rahaturu olukorda.

Lisaks üldistele keskkonnamuutustele euroalal mõjutab Eesti intressimäärasid ka finantsvahendajate hinnang Eesti majanduse usaldusväärsusele. Eesti majanduse riskitaseme alanemise järel on Eesti riskipreemia stabiliseerunud ca 15-20 baaspunkti tasemel, st Eesti intressimäärad on ca 0,15-0,20 protsendipunkti võrra kõrgemad kui sarnased euroala intressimäärad. Kui Eesti majanduse usaldusväärsus peaks mingil põhjusel tulevikus langema, tõuseb ka Eesti riskipreemia.

Kokkuvõtteks

Eesti finantsturul kajastuvad kiiresti muutused euroala monetaarkeskkonnas, st euroala rahapoliitika signaalide ülekandumine Eesti majandusse on kehtivas valuutakomitee raamistikus kiire ja peaaegu täielik. Pankades keskmiselt kaks korda aastas üle vaadatavad ujuva intressimääraga laenude intressimaksed on otseselt mõjutatud euroala rahaturu intressimäärade arengutest. Euroala rahaturu intressimäärad sõltuvad Euroopa Keskpanga (sh oodatavast) rahapoliitikast, eelkõige rahapoliitika intressimäärade muutmisest. Euroala rahapoliitika lähtub omakorda euroala majandusolukorrast, kus peatähelepanu on pööratud mõõduka inflatsiooni tagamisele.

Avaldatud: 
01.11.2006
Väljaanne: 
Eesti Majanduse Teataja