Mõõduka optimisti tähelepanekuid üleilmsest majandusest

Peeter Luikmel
Peeter Luikmel
Eesti Panga ökonomist

Rahvusvahelise Valuutafondi kasvuprognoos (jaanuar 2015)Alanud aastaks prognoositakse majanduskasvu vähese hinnatõusu oludes. Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib, et üleilmne majanduskasv on sel aastal 3,5% ning järgmisel aastal 3,7% (vt joonist). Tarbijahinnaindeksi kasv jääb sel aastal lähiaastate kasinaimaks ja kõigub ilmselt 1% ümber. Inflatsiooni leevendab ennekõike nafta soodsam hind, mis oli veebruariks mullusuvisest tipptasemest ligi poole väiksem. Energia odavnemine toob kaasa ostujõu kasvu energiat importivates riikides, kuid vähendab naftat tootvate riikide sissetulekuid.

Seejuures pole naftatootjaid ühendav OPEC suutnud saavutada kontrolli nafta hinna üle, sest enamiku liikmesriikide eelarvetulud sõltuvad naftaekspordist sedavõrd, et hinnalangust üritatakse leevendada pigem tootmismahtude suurendamisega. Lisaks on Ameerika Ühendriigid suutnud vähendada oma toornafta impordimahu 20 aasta tagusele tasemele ja rahuldavad ligi poole oma naftavajadusest ise. Naftabarreli hinna kõikumine 50–60 dollari juures ei põhjusta ilmselt naftatootmises kiiret langust. Kui naftabarreli hind kukuks 40 dollarini, jääks toormetööstuse analüüsiettevõtte Wood Mackenzie poolt hinnatud naftamaardlatest kahjumisse vaid 1,6%. Hiljutise nafta hinna langusega jagatakse ümber märkimisväärne osa üleilmsetest sissetulekutest ning sissetulekute vähenemise tõttu on naftatootjad sunnitud reserve kulutama. Domineerima jääb naftat importivate riikide ostujõu kasv, sest nende osatähtsus maailma majanduses on ligi 90%. Investeerimisettevõte Barclays hindab, et nafta hinna 10% langus ergutab üleilmset kasvu 0,1 protsendipunkti võrra. Esmalt võidavad energiakandjate hinna langusest eratarbijad, kelle tarbimiskulutustest moodustavad energiakulud isegi rikkamates riikides ligi kümnendiku moodustavad.

Arenevate riikide majanduskasv ettevaates oluliselt ei suurene. Aasia riikides tuntakse järjest rohkem puudust investeeringutest. Hiina ehitussektoris algab kinnisvarabuumi järgne madalseis, kuid intressikärbete mõjul nõrgenenud jüaan toetab eksporti. Pikemas ettevaates piirab Hiinas kasvu tööealise elanikkonna vähenemine ning seetõttu jätkubki kriisieelsest ajast väiksem majanduskasv, mis jääb 6–7% juurde aastas. Indias majanduskasv pisut kiireneb. Pärast mulluseid parlamendivalimisi võimule tulnud valitsus on lubanud ellu viia struktuurireforme kasvuvõimekuse suurendamiseks ja tööturu liberaliseerimiseks. Jaapanis seevastu on kasv küllaltki aktiivsest majanduspoliitikast hoolimata jäänud oodatust pisut tagasihoidlikumaks. Mullune käibemaksutõus 5%lt 8%le ergutas küll tarbimist maksutõusu eel, kuid järgnenud hinnatõus tõi kaasa majanduslanguse teises ja kolmandas kvartalis. Neljandas kvartalis kasv siiski kiirenes ning see annab mõningast lootust, et pärast mullust majandusseisakut jätkub majanduskasv ka Jaapanis.

Ladina-Ameerika regioonis on olukord mõnevõrra probleemsem, sest suuremad toormeeksportijad (sh Brasiilia ja Argentina) kannatavad viimastel aastatel langenud toormete hinna tõttu. Kapitali väljavool ning vahetuskursi nõrgenemine välisinvestoritega võla üle vaidlevas Argentinas ning pisut suurenenud inflatsioon Colombias on sundinud keskpankasid intresse tõstma. Eelnimetatud probleemidest tingituna jääb kasv Ladina-Ameerika regioonis ilmselt ka sel aastal 2014. aasta tasemele.

Nafta ebasoodsa hinna ning geopoliitiliste pingete koosmõju viib Venemaa tõenäoliselt 1998. a kriisi järgsete aastate suurimasse majanduslangusse. Nafta hinna langus maailmaturul on vähendanud Venemaa eksporditulu. Rubla nõrgenemine leevendab küll pisut naftatulude vähenemise mõju (rublades on naftabarreli hind ligikaudu aastatagusel tasemel), kuid kiirendab inflatsiooni kahekohaliseks. Välisinvestorite silmis kaotatud usalduse tõttu on kiirenenud juba 2009. aastal alanud kapitali väljavool. Rubla kursi alanemise pidurdamiseks oli Vene keskpank sunnitud kriisiabinõuna intressid esmalt 17%le tõstma. Jaanuaris õnnestus intressi langetada vaid 2 protsendipunkti võrra, 15%le. Pikema viitajaga avalduvad lääneriikide kaubandussanktsioonid, mis piiravad tunduvalt uuema tehnoloogia rakendamist Venemaa jaoks äärmiselt olulises naftatööstuses. Seni on tööstusel läinud küllaltki hästi: mitu sektorit on Ukraina ja Euroopa Liidu toodete importimise keelust võitnud ning rubla nõrgenemine hõlbustab selgelt toodangu eksporti. Ettevaates jäävad Venemaal siiski domineerima ebakindel investeerimiskeskkond, kõrge intressitase ning inflatsioonist tingitud ostujõu vähenemine.

Arenenud riikidest on ootusi ületanud ennekõike Ameerika Ühendriigid. Kui võrrelda Ameerika Ühendriikide ja Euroopa kriisist taastumist, torkab silma rohkem kui kahekordne erinevus majanduskasvus. Ameerika Ühendriikide finantssüsteem on mitmekülgsem ning pankade kõrval on ettevõtete finantseerimisel oluline roll ka aktsia- ja võlakirjaturgudel. See kiirendab madalate intressimäärade ülekandumist ettevõtetele ja majapidamistele. Euroopas seevastu toimub võõrfinantseerimine valdavalt pankade kaudu. Kriisi mõjul halvenenud bilansside ning uute regulatsioonide koosmõjul oli pankade võime uusi laenusid välja anda suhteliselt piiratud. Pangad on siiski kriisist toibumas. Küsitlusandmed (näiteks Euroopa Keskpanga pankade laenutegevuse uuring) näitavad, et viimase aasta jooksul on Euroopa pankade valmisolek laenu anda oluliselt paranenud, pigem kurdetakse vähese laenunõudluse üle. Seega – kui laenunõudlus kosub, panustavad madalad intressimäärad majanduskasvu senisest rohkem. Positiivselt panustavad kasvu ka Euroopa Keskpanga varaostuprogrammid, mis suurendavad rahapakkumist.

Üleilmset majanduskeskkonda kujundavad riskid on seotud toormete hindade võimaliku kõikumisega. Ülimadalate rahapoliitiliste intressimäärade tingimustes on toormete hindade kõikumisel jooksvatele inflatsiooninäitajatele suurem mõju kui keskpankade tegevusel. Nii toormete hindasid kui ka üleilmset kaubandust ohustavad lisaks geopoliitilised riskid, mille realiseerumise oht püsib suur. Seejuures jääb Euroopa avatuks ka Venemaa-suunalise kaubavahetuse heitlikkusele, mis on tingitud nii Vene turu üldisest nõrkusest kui ka võimalikest lisasanktsioonidest.

Euroalale tervikuna ning sealhulgas ka Eestile kujunevad lähiaastad siiski küllaltki soodsaks, ennekõike tänu kasvu edendavatele madalatele intressimääradele. Tagasihoidlikud inflatsiooniootused võimaldavad toetada investeeringuid soodsate intressitasemetega. Euroala konkurentsivõime suurendamisse panustavad nii struktuurireformid kui mitmes riigis ka riigirahanduse usaldusväärsuse paranemine. Eksportijad võidavad ilmselt ka euro nõrgenenud vahetuskursist. Nafta netoimportijana võidab euroala selgelt ka nafta hinna langusest. Inflatsiooni ületav palgakasv parandab ostujõudu. Kuni investeeringud ja välisnõudlus alles kosuvad, annavad märgatava panuse majanduskasvu tarbijad. Järk-järgult hakkab soodsate intresside toel suurenema ka investeerimisaktiivsus. Seetõttu võibki lähiaastatele mõeldes olla mõõdukalt optimistlik. 

Avaldatud: 
12.03.2015
Väljaanne: 
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja "Teataja"