Ökonomistid pisaraid ei usu?

Martin Lindpere
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majandusprognoosi allosakonna juhataja

Eesti majanduse edulugu on kestnud pikemat aega, ent viimaste aastate muinasjutuliselt kiire elatustaseme lähenemine arenenud Euroopale on sellegipoolest üllatanud. Praegu on majanduses ilmnenud seevastu kitsaskohti, mis täiendavad eduloo jätkumises kahtlejate ridasid.

Kitsaskohad ja kiirenev inflatsioon on signaaliks, et majanduse tõusulaine on küpsusfaasi jõudmas. See sunnib aga küsima, missugune on muinasjutu lõpp? Eesti Panga kolmapäeval avaldatud kevadprognoos peab õnnelikku lõppu võimalikuks, ent selleks peab majanduses aset leidma mitu pinget alandavat kohandumist, mille käigus praegune ülikiire palgakasv taandub ning laenukasv aeglustub.

Pessimistlikud noodid

Tõepoolest, võrreldes aastatagusega räägivad makroanalüütikud majanduse heast seisust nüüd ohates. Asi on selles, et prognoosides oodatakse üksmeelselt majanduskasvu aeglustumist, kuid sellise ettevaatega kaasneb paratamatult suurem ebamäärasus.

Pessimistlikumad stsenaariumid jõudsid prognoosidesse juba aasta tagasi, kuid tõsisemat kriisi need ettevaated siiski ei ennusta.

Kõrge kasvu püsimine selle aasta alguses on vägagi tõenäoline, kuid majanduse kitsaskohtade ilmnemine ennustab tagasihoidlikumat kasvu edaspidi. Eesti pole viimase 15 aasta jooksul kogenud majandustsüklit, mis oleks oma loomuliku lõpuni jõudnud.

Seepärast tekitavad praegu majanduse antavad signaalid oma uudsuse tõttu paljudes ebakindlust. Meenutuseks, et kümne aasta tagusele tõusulainele panid punkti nii Aasia kui ka Vene kriiside järelmõjud.

Tõus ilma mõõnata?

Eesti majandusareng ei ole pisut laiemas kontekstis midagi erakorralist - välismaise laenukapitali abiga on loodud väga tugev nõudluskeskkond, mis on investeeringute toel majanduskasvu stimuleerinud. Kui rahalaev Gotlandi kohal suuna ida poole võttis, sai Eestis alguse katkematu krediidisadu.

Eesti Pank on väga tormilise laenukoormuse kasvu pärast kommertspankasid korduvalt eri viisidel manitsenud. Põhjus on selles, et mõnikord järgnevad panganduse ülikiirele arengule majandussurutised ning halvemal juhul isegi kriisid. Seda võib öelda teiste riikide kogemuse põhjal.

Enamasti piirdutakse tõdemusega, et kiirem majanduskasv saavutatakse suurema riski hinnaga ning mõningatel juhtudel need riskid realiseeruvad. Eestist rääkides on riskiks majanduse suurem haavatavus, mis on seotud kõrgema inflatsiooni ja süvenenud jooksevkonto puudujäägiga.

Olgu valuutakomitee kriitikutele siinkohal lisatud, et surutiste ja kriiside ning vahetuskursi režiimi vahel ei ole sõltuvust täheldatud.

Majanduse võib laias laastus jagada kaheks – avatud ja suletud alaks. Avatud ala konkureerib välismaiste tootjatega, tootes kaupu, mida võib müüa nii kodu- kui ka välismaal. Suletud ala toodab seevastu üksnes kodumaise turu tarbeks.

Majanduse konkurentsipositsioon sõltub avatud ala võimest tootlikkust tõsta ning suletud ala võimest pakkuda võimalikult odavaid tootmissisendeid.

Tulles veel kord tagasi teiste riikide kogemuse juurde, võib lisada, et panganduse ülikiire arengu perioodil kasvab laenukoormus enamasti suletud alas, mistõttu on seal ka tagasilöögid suuremad.

Ka Eestis on märkimisväärne osa krediidist paigutatud kinnisvarasse, sest paljud leibkonnad on soetanud endale uued eluasemed.

Palgakasvu aeglustumine

Eesti majanduse edasist arengut mõjutab kommertspankade käitumine. Ühest küljest peab majanduse laenukoormuse kasv pidurduma, sest vastasel juhul läheb järjest suurem osa sissetulekute kasvust laenu teenindamise kulude katteks.

Paraku saab laenukasvu ohjes hoida vaid siis, kui ükski kommertspank turuosa suurendamise eesmärgil teistest põhjendamatult lõdvemat laenupoliitikat ei aja. Sellisel viisil turuosa suurendamine toob kaasa halastamatu konkurentsi, mis varem või hiljem päid niitma hakkab.

Teine ebasoovitav äärmus oleks krediidipakkumise järsk kokkutõmbamine, mis majanduse samuti seisakusse ajaks. Seega oleks majanduse sujuvaks kohandumiseks vaja laenukasvu järkjärgulist aeglustumist, mis on ettevaatav ja tugineb arusaamale, et viimaste aegade ülikiire sissetulekute kasv jääb ajutiseks.

Majanduse väljavaade sõltub ka tööjõuturust, sest lisaks muudele tootmissisenditele ühendab avatud ja suletud ala tööjõuturg. Eesti Panga kevadprognoosi üheks sõlmküsimuseks on palgakasv.

Kui praeguse palgakasvu kiirenemise taga on üksnes ettevõtete suuremad kasumid, mis lubavad töötajatele kõrgemaid preemiaid maksta, siis on see ohutu. Kui aga palgakasvu on kiirendanud ennekõike tööjõunappus, siis on see ohumärk. Palgakasvu aeglustumine on oluline kohandumisprotsessi osa, mis on vajalik inflatsiooni vaoshoidmiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks.

Inflatsiooni elujõulisusest

Eestis kehtiv valuutakomitee süsteem tagab hinnastabiilsuse fikseeritud kursi kaudu. Fikseerunud kursi korral ei saa vabakaubanduse toimides avatud majanduse kaupade hinnad Eestis ja välismaal märkimisväärselt erineda. Madal inflatsioon meie väliskaubanduspartnerite juures tähendab madalat inflatsiooni ka Eestis.

Seevastu suletud majanduse ettevõtted peavad kujundama hindu selliselt, et avatud ala konkurentsipositsioon säiliks. Kui nad tõstavad palgad-hinnad liialt kõrgele, õõnestab see avatud majanduse konkurentsivõimet ja toob varem või hiljem tagasilöögi ka suletud alasse.

Just säärast bumerangiefekti peab Eesti Panga kevadprognoos üheks riskiks, mistõttu on vaja säilitada hindade ja palkade paindlikkust. Seepärast peavad ettevõtted majanduskasvu aeglustudes olema valmis liigjulgeid hinnatõstmise otsuseid üle vaatama ja vajadusel ka allapoole kärpeid tegema.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti elatustaseme ühtlustumine muu Euroopaga eeldab majanduse kohandumisprotsessi läbi tegemist, mis on võimalik mitme poole koostöös. Raskustesse satuvad need, kes annavad gaasi ja teevad otsuseid tahavaatepeeglit jälgides, sest praegused ülikiire sissetuleku kasvu ajad jäävad ajutiseks.

Avaldatud: 
23.04.2007
Väljaanne: 
Postimees