Pangandus püsib kindlatel alustel. Maapanga languse põhjused ja vajalikud järeldused

Vahur Kraft
Eesti Panga president

Eesti Pangalt on viimasel ajal mitmeid kordi küsitud, millest on tingitud Maapangas toimunu ning kuidas mõjutab see pangasüsteemi tervikuna. Maapanga hoiustajate - põllumeeste, õpetajate, pensionäride ja firmajuhtide - jaoks on probleemid tõsised ja nõuavad kiiret lahendust. Selleks on vajalikud eeltingimused ka loodud ning tulemusi ei pruugi enam kaua oodata.

Samas ei saa kuidagi nõustuda õhust võetud väidetega üldisest usalduse vähenemisest.

Pankade ja tervete pangandussüsteemide kokkuvarisemised erineva arengutasemega riikides on maailmale maksma läinud üle 250 miljardi dollari. Võrreldes Eesti tänast olukorda "panganduskriiside ajalooga" Ameerikas, Kaug-Idas või meile eeskujuks olevates Põhjamaades, kinnitan täie vastutustundega: Eestis on keskpank suutnud taolisi arenguid vältida ja suudab seda ka edaspidi.

Kriisi kolm põhjust

Pankade kriise võib tekkepõhjuse järgi jaotada kolme rühma. Esimene neist: makromajanduslik epideemia on põhjustatud majanduse liigkiirest arengust ja sellele järgnevast langusest.

Optimismilainel tegutsevad pangad kipuvad kiire kasvu juures ülioptimistlikult laenu võtma ja andma ning toetama ebarealistlikku laenutegevust. Mulli lõhkedes tuleb aga hakkama saada osaliselt enda poolt põhjustatud makromajandusliku tagasiminekuga.

Siinkohal tuletagem meelde, et keskpankuri ebapopulaarseks rolliks on sellisel juhul pudelite eemaldamine pidulaualt hetkel, kui pillerkaar on täies hoos. Selleks, et vältida liigtugevat peavalu järgmisel päeval. Ja seda on Eesti Pank oma viimastel aastatel finantssüsteemi stabiilsuse ja likviidsuse tagamiseks võetud ja rahvusvahelistest normidest isegi karmimate meetmetega suures osas saavutanud.

Olen kindel, et ilma eelmise aasta kevadel ja sügisel ning sel aastal keskpanga poolt astutud sammudeta oleks oht pangandussektorile hoopis suurem. Inimesed, kes seda mõista ei taha või ei soovi, ning kutsuvad üles kontrollimatu arengu jätkumisele (vt Tiit Vähi artikkel 10. juuni Eesti Päevalehes) kas ei mõista midagi majanduse ja panganduse põhitõdedest või tegutsevad mingit isiklikku eesmärki järgides.

Halb juhtimine

Teiseks elementaarseks põhjuseks pankade nurjumisel on halb juhtimine ja omanike vähene kontroll. Ka Eestis 1992. aasta lõpul asetleidnud pangakriis oli osaliselt sellest põhjustatud. Sel ajal laenati peamiselt endale või endaga seotud firmadele vajalikke tagatisi omamata.

Väärast juhtimisest börsibuumi ajal on põhjustatud ka mõne panga praegused probleemid. Juhtimisel kipub kehtima mujal maailmas ammu unustatud reegel: 3-6-3 ehk siis kolme protsendiga raha panka sisse, kuuega pangast välja ning kella kolmeks golfi mängima.

Kui diileritele on ette nähtud suured preemiad eduka kauplemise puhul ja nad ei kaota ebaõnnestumise korral midagi peale töökoha, kaob kontroll riskide üle.

Hulljulgus ja pettused, mida viimse hetkeni püütakse varjata, ilmnevad aga panganduses tavaliselt väga suures ulatuses. Üks dramaatilisem seda tüüpi näide on auväärse Inglismaa Barings Panga kokkuvarisemine.

Voluntaristlike juhtimisotsuste vältimiseks ei saa pakkuda lihtsat ja kõikehõlmavat retsepti, sest inimlikku rumalust on ükskõik milliste regulatsioonidega võimatu taltsutada.

Küll on Eesti Pank astunud konkreetseid samme ohtude vähendamiseks, kehtestades pankadele selged juhised sisekontrolli töölerakendamiseks ning esitades mitmed juhtimis- ja infosüsteeme käsitlevad juhendid.

Valitsuse tegevus

Kolmandaks suureks ohuallikaks on valitsuse tegevus. Poliitilised eesmärgid hakkavad mõjutama konkreetsete pankade tegevust eeskätt valitsusepoolse finantseerimise ja valitsuse rahastamisega.

Headel aegadel probleeme ei teki. Majanduskav tagab hoiuste suurenemise ning sellega saab finantseerida kas riigiettevõtteid või teisi soodustatud laenajaid. Ja seda isegi juhul, kui laenuvõtjal on tagasimaksetega raskusi. Sellistel puhkudel on näiteks intressimäärade tõus või valitsuse vahetus piisavad tegurid, et põhjustada maksejõuetuse avaldumine.

Nädala alguses teravalt esilekerkinud Maapanga juhtumil näeme kolme tekkepõhjuse sümbioosi. Liigkiire majandusareng eelmistel aastatel pani pangajuhtidel pea pööritama ja ennast ilmeksimatuks pidama.

Seetõttu võeti riske, mida pank hiljem enam kanda ei jõudnud. Lisandus veel riigi tegevus, mis küllaltki mõtlematult oma raha panka suunas ja mille esindajatele pank laenuotsuste tegemises vastu tuli. Veelgi võimendusid juhtimisvead ning otsene hämamine ja paniköörlus.

Kuidas aidata hoiustajaid

Eesti Pank on püüdnud mitme kuu jooksul leida võimalikult valutut lahendust Maapanga probleemidele, pidades eeskätt silmas hoiustajate ja kreeditoride huve ning pangandussüsteemi tervikuna. Alljärgnevalt kirjeldan lühidalt mõningaid keskpanga väljatöötatud variante.

Aprillis, enne Maapanga aktsionäride üldkoosolekut tegi Eesti Pank konkreetsed ettekirjutused kahjumite mahakandmiseks ja uue kapitali sissemaksmiseks aktsionäride poolt kahes osas, mõlemal korral 80 miljoni krooni ulatuses. Maapanga juhtkond esitas tegevuskava, mille esimene etapp pidi vastavalt aktsiaemissiooni tähtajale lõppema mai viimastel päevadel.

Ent täita õnnestus juhtkonnal sellest ainult tühine osa, sest sissemakse teostas korrektselt ainult Nordika Kindlustus.

Teise tegevuskavana pakkus Eesti Pank välja võimaluse korraldada Eesti Maapank äriideed muutes ja klientide huvisid kahjustamata sujuvalt ning rahulikult ümber. Kahjuks tõmbas sellele plaanile nädal tagasi kriipsu peale Maapanga eelmise tegevjuhtkonna täiesti vastutustundetu, vaid oma naha päästmist silmaspidav käitumine. Kui juba pangajuht Sarapuu asus paanikat külvama, kujunes 6. juunil olukord, kus Eesti Panga võimalused hoiustajatele ja kreeditoridele pehme lahendus leida olid ajutiselt, aga mitte lõplikult ammendunud.

Lahendused on olemas

Loomulikult ei tähendanud kiire ja sujuva lahendusvõimaluse kadumine seda, et keskpank jäänuks käed rüpes istuma.

Kohe pakkus Eesti Pank valitsusele kui Maapanga suurimale võlausaldajale välja skeemid, kuidas tagada hoiustajate ja kreeditoride murede võimalikult kiire lahendus. Plaan, mille töötasid välja keskpanga spetsialistid, seisneb Maapanga saneerimises bilansi restruktureerimise kaudu läbi ajatamise ning seda on võimalik ellu viia ainult valitsuse kaasamisel. On välja pakutud muidki variante, mis rakenduvad juhul, kui see ei õnnestu.

Täna jääb hoiustajate probleemidele mõeldes siiski okas hinge. Peamiselt seetõttu, et Hoiuste Tagamise Fondi seadus, mis annab kõige kindlamad garantiid, pole tänaseks täielikult rakendatav. Kuigi keskpank esitas vastava seaduseelnõu valitsusele enam kui poolteist aastat tagasi ja soovis järjekindlalt küsimuse kiiret lahendamist, venitati selle vastuvõtmise ja heakskiitmisega Riigikogus täiesti arusaamatutel põhjustel kuni käesoleva aastani.

Osaliselt on sama saatus tabanud krediidiasutuste seaduse uut redaktsiooni, mille kooskõlastusprotsessi on venitatud üle tavamõistuse piiride. Rääkimata juba ühtse finantsjärelevalve loomise senisest takerdumisest, mida keskpank ammu taotleb.

See oleks lühidalt Maapanga lugu, millest Eesti Pank teeb omad järeldused nagu Hoiupanga Daiwa-laenustki, ja teeb vajalikud korrektuurid ka peatselt Riigikogu menetlusse jõudvasse uude krediidiasutuste seaduse redaktsiooni.

Avalikustamise piirid

Objektiivsetel põjustel pole panganduses- ja eriti järelevalves võimalik korda hoida ja lahendusi leida iga sammu laialt tutvustades ja saavutatuga uhkeldades. Täpselt samuti nagu pole mõtet kirvega klaasipoes sääske taga ajada, sest ilmselt on tekkiv kahju meeliärritavast pininast suurem.

Praegusele vastutajate otsimise kampaaniale, mida täiendab ilmselt teadlik paanika külvamine, on kaks põhjust.

Kõigepealt püütakse iseennast vastutusest võimalikult puhtaks pesta kasutades osavalt ära asjaolu, et keskpangal on seadusejärgselt võimatu avaldada kõiki meetmeid ja fakte, mis on tuvastatud järelevalvetegevuse käigus. Teiseks mängitakse täiesti vastutustundetult Maapanga hoiustajate tunnetel. Katsutakse kõigutada Eesti pangandussüsteemi ja keskpanka tervikuna. Ilmse eesmärgiga saavutada kontroll viimase üle.

Rõhutan veel kord, et Eesti Pank lähtub pangajärelevalve puhul eeskätt süsteemi stabiilsuse tagamisest ja seadusetähest, mis keelab saadud tulemuste avaldamise.

Ma ei tea, mida arvata keskpanga presidendist, kes igal õhtul esineks "Kapitalis" ja teataks, et täna ei saanud pank X tagasi 50-miljonilist laenu või pank Y kandis aktsiahindade langusel kahjumit 75 miljonit. Ilmselt ei tuleks sellise keskpanga juhi puhul enam kõne alla mitte käeraudus politseisse viimine, vaid ainult äärmise kiirusega vaimuhaiglasse toimetamine.

Täielik kontroll võimatu

Eesti Panga pangainspektsioonil pole võimalik vastutada kõikide otsuste eest, mis kommertspankades kunagi tehtud ja edaspidigi tehakse. Eesti Pank on kindel, et pole võimalik operatiivkorras juhtida kõigi Eestis tegutsevate pankade tööd. Seda enam, et pangandusjärelevalvel pole kusagil maailmas õnnestunud tagada konkreetsete juhtimisvigade ärahoidmist, eriti siis, kui teod on tõesti rumalusest või pahatahtlikkusest tehtud ja neid väga osavalt varjatakse.

Nagu liikluspolitseid pole võimalik süüdistada kõikide liiklusõnnetuste toimumises, pole võimalik pangajärelevalvele ette heita tegevusetust põhjusel, et ei hoita ära kõiki pankades tehtud väärotsuseid.

Kui puudub enesekontroll ja asjatundlikkus, pole võimalik ajada ühtegi äri, pangandust aga sootuks mitte. Siin tuleb eeskätt rõhuda järelevalvelise kolmnurga - panga sisekontroll-välisaudiitor-pangainspektsioon süvenevale koostööle ning suured sammud on sellel teel juba astutud. Samuti üldjuhtimise süsteemide (corporate governance) korrastamise jätkuvat vajadust kommertspankades.

Alusetu paanitsemine

Kindlasti on hulgal Maapanga hoiustajatel ja kreeditoridel hetkel tuline õigus soovida võimalikult kiiret vastust oma probleemidele. Nagu eelpool öeldud, need lahendused leitakse. Ent lõpetuseks tahaks teha veel ühe ja kahjuks mitte eriti rõõmsa järelduse. Viimased päevad näitavad, et Eestis on hulgaliselt Maapanga juhtumit kasutavaid tegelasi, kes soovivad kas siis poliitilistes või isklikes huvides usaldust Eesti riigi ja majanduse vastu maksimaalselt alla kiskuda.

Seda nii kodu- kui välismaal, rõhutades pidevalt meie saamatust, usalduse kadu ja mida kõike veel. Eesti Maapangas toimunut on üritatud täiesti alusetult laiendada kogu pangandus- ja rahasüsteemile ning riigile tervikuna. Kui me edaspidigi nii käitume, siis võiks Eesti Vabariigi ukse tõesti sulgeda ja kutsuda targemad valitsejad väljastpoolt.

Mingit alust hirmutajatega kaasaminemiseks siiski pole. Me oleme saavutanud tähtsaima - probleemid on lõplikult tuvastatud ja selgitatud, järeldused tehtud ning lahendusvariandid leitud. Eesti riik ja rahvas on osakssaanud dramaatilistest sündmustest alati õppinud ja tugevamana välja tulnud. Nii läheb ka seekord.

Avaldatud: 
13.06.1998
Väljaanne: 
Postimees