Panganduse väljakutsed

Vahur Kraft
Eesti Panga president

Euro kasutuselevõtuks tuleb valmis olla võib-olla juba aastal 2006.

Ehk juba 2004. aastal saab Eestist Euroopa Liidu liige. See tähendab, et euro kasutuselevõtuks tuleb Eesti pangandusel valmis olla võib-olla juba aastal 2006. Kas meie pangandus on muutusi silmas pidades lõplikult "valmis ehitatud"?

Mullused koondnäitajad räägivad sektori tugevusest. Kommertspankade puhastulukus oli 15 protsenti ning residentide hoiused kasvasid 26 protsenti, panganduse stabiilsust iseloomustab kõrge kapitali adekvaatsuse näitaja.

Pangandusturu jaotuses pole viimase kolme aastaga olulisi muutusi toimunud. Kuigi kaks suuremat kommertspanka omavad täna 83-protsendilist turuosa, toimib mitmetes tootesegmentides tihe konkurents. Sellele viitavad pankade varade ja kohustuste hinnavahe alanemine ning laenu kättesaadavuse paranemine. Ainuüksi 2001. aastal registreeris oma esinduse Eestis kolm välispanka ning tänavu talvel veel üks. See aitab kaasa meie finantssektori rahvusvahelistumisele ning suurendab konkurentsi.

Pangandus moodustab Eesti finantssektorist 80 protsenti. Kuid oluline on vaadata sektorit tervikuna. Nii peaks väärtpaberiturgu elavdama HEX kauplemissüsteemi kasutuselevõtt, avaramad võimalused võlakirjaväljalasete viimiseks investoriteni, seadusandliku raamistiku paranemine ning järelvalve ümberkorraldamine.

Investeerimisfondide turg on viimastel aastatel olnud kõige kiiremini kasvav finantssektori osa. Pensionireformi II samba rakendamisega on oodata trendi jätkumist, kuigi lähiaastatel jääb pensionifondide mahu kasv tõenäoliselt siiski suhteliselt tagasihoidlikuks.

Tulevik toob tiheneva konkurentsi. EL-i liikmestaatus avab Eesti finantsasutustele turu terves euroliidus, samas võivad EL-i riikide finantsasutused omakorda pakkuda teenuseid Eestis vajamata selleks kohalikku tegevuslitsentsi. Ilmselt tähendab see tihenevat konkurentsi. Finantsteenuste ühine turg tähendab senisest suuremaid võimalusi hoiustamisel, investeerimisel, laenamisel ja mitmete muude pangatehingute sooritamisel. Eesti intressitase ühtlustub europiirkonnaga - ning marginaalid pigem kahanevad.

Mõne aasta pärast ees seisvaks uueks olukorraks tuleb tõsiselt valmistuda nii valitsusel, keskpangal kui finantsteenuste pakkujatel. Täiustamist vajab nii institutsionaalne raamistik kui finantssektori turvavõrk. Üks viimase aja olulisemaid saavutusi turvavõrgu arendamisel on tagatisfondi seadus, mis maandab hoiustajate, investorite ja kindlustusvõtjate riske - loogiline jätk juba aastaid toimivale hoiuste tagamise süsteemile.

Investeeringud turvalisuse tagamiseks. Täiustamist vajavad mitmed olulised infrastruktuurid. Uus arveldussüsteem, mille Eesti Pank tänavu käivitas, kiirendab maksete liikumist pankade vahel. Uus arvelduskeskkond võimaldab pakkuda ka reaalaja-arveldusteenuseid. Internetipanga klientide suhtarvuga - 331 tuhande elaniku kohta - oleme maailmatasemel.

Aga ajakohastamist vajavad sularaharinglusega seotud infrastruktuurid. Kuna 11. septembri terrorirünnakute järellaines on kogu maailm muutunud märksa turvateadlikumaks, võib nõutaval tasemel turvalisuse tagamine mõnelgi juhul nõuda lisaks pikaajaliselt plaanitule veel täiendavaid investeeringuid. Eesti Pank on oma infrastruktuuridele esitatavad turvanõuded uuesti kriitilise pilguga üle vaadanud. Ent seda tuleb vajadusel teha ka turuosalistel.

Eesti Pangale tähendab ühinemine Euroopa Liiduga olulisi muutusi - peame oskama rääkida kaasa Euroopa raha- ja finantspoliitika küsimustes nii, et meie arvamust aktsepteeritakse ja huve mõistetakse. Eurosüsteemi liikmesriikide keskpangad jätkavad kõigi "tavaliste keskpangateenuste" pakkumist, ent nõudmised analüüsi ja oskusteabe osas suurenevad, sest protsesse tuleb jälgida laiemalt kui ühe riigi vaatepunktist. Väiksemate riikide - näiteks Soome ja Luksemburgi - keskpankadel on eurosüsteemiga ühinemisel tulnud alustada mitmete uute ülesannete täitmist. Selleks vajalikke ressursse ning oskusteavet tuleb asuda koondama juba täna.

Avaldatud: 
23.05.2002
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht