Postimehe intervjuu Ardo Hanssoniga Eesti Panga rollist

Märksõnad: 

Eesti Panga president selgitas intervjuus Postimehe ajakirjanikule Eesti Panga rolli ja ülesandeid.


Indrek Neivelt ütles paar päeva tagasi Vikerraadio päevakommentaaris, et Eesti Pangast on järel kõlav nimi ja hea maine, aga sisulisi funktsioone enam eriti ei ole. Kas olete temaga nõus?

Minu sõbrad ja sugulased küsivad minult üsna tihti, mis on pärast krooni kadumist Eesti Panga mõte. Küsitakse, kas ei saaks meieta hakkama. Ma arvan, et see on mitmes mõttes väärarusaam. Meie olulisus pole kuhugi kadunud.

Eesti Pank kuulub eurosüsteemi, mis korraldab terve Euroopa pangandust. Eurosüsteem on üles ehitatud kahele põhimõttele: otsused tehakse üheskoos [Euroopa Keskpangas] Frankfurdis ja viiakse ellu eurotsooni riikides.

Krooni ajal ei olnud meil Euroopas otsustusõigust, me aktsepteerisime Euroopa rahapoliitikat selles osalemata. Nüüd oleme Euroopa Keskpanga laua taga, mis on väga suur asi. Mõni võib ju öelda, et oleme väike riik ja meid ei võeta kuulda. Mina arvan, et võetakse, kui meil on midagi kvaliteetset ja konstruktiivset öelda.

Riikide keskpangad viivad ellu Euroopas kokku lepitud poliitikat. Me tagame siin finantssektori stabiilsuse, me emiteerime sularaha.

Te pakute valitsusele sõltumatut majandusanalüüsi. Miks seda vaja on, kui samasugust analüüsi pakuvad kõik meie kommertspangad ja rahandusministeerium?

Vaatame kasvõi viimast aastat. Eestis on tekkinud debatt, mis seisus on meie majandus: kas jahtunud või hakkab üle kuumenema. Meie oleme selle debati ühed algatajad. Me ütlesime, et majandus kasvab üle Eesti potentsiaali ja me ei tohiks sellises olukorras laenu võtta. Viimastel kuudel on teiste asutuste vaated meie omadele lähenenud.

Ka valitsus on retoorikas liikunud sinnapoole, et eelarve võiks pigem struktuurses tasakaalus olla. Kui meie algatatud debati tulemusena saab Eesti majandus kindlamale alusele, on meist kasu.

Veel üks näide: tööandjad ja ametiühingud ütlesid, et enne järgmise aasta alampalga kõnelusi ootavad nad ära just Eesti Panga majandusprognoosi. See näitab, et meid usaldatakse.

Üks Eesti Panga funktsioone on sularaha ringlusse laskmine. On öeldud, et selle teenuse võiks erasektorilt sisse osta.

18 Euroopa keskpanka lasevad ise sularaha ringlusse, aga siis tuleb Eesti, kes ütleb, et me oleme targemad ja anname selle rolli erasektorile üle? Ma ei näe seda võimalust.

Me oleme seda tööd hästi teinud. Eesti majandus ja pangad on alati sularahaga varustatud olnud. Meie sularaha kvaliteet on väga kõrge. Mõnikord teistes riikides imestad, mis raha sulle kätte antakse. Eestis on alati uhke tunne, et meie sedelid on korralikud ja turvalised.

Eesti Panga vajalikkust põhjendades hakkasite kõigepealt rääkima sellest, mis toimub Euroopas. Olete Euroopa Keskpanga nõukogu liige. Selgitage lühidalt, mida te seal teete.

Euroopa Keskpanga nõukogu võtab vastu rahapoliitilisi kaalukaid otsuseid: missugused on intressimäärad, kui suur on varaostuprogramm, lisaks tagame mõõduka inflatsiooni. Kuna teemad on tehnilised, tuleb kohapeal väga hästi orienteeruda, peab olema aktiivne. Sa ei tea kunagi, mis teemad nõukogus lauale tulevad. Väga harva hääletatakse millegi üle. Ei ole nii, et Tallinnas valmistatakse sinu seisukohad ette, sa kannad need seal ette ja siis hääletad. Sel juhul on sinu mõjuvõim väga tagasihoidlik.

Kuigi lõppude lõpuks manööverdad sa seal üksi, on väga oluline ka ettevalmistus. Seda aitabki teha Eesti Pank Tallinnas.

Ardo Hansson: "Mõni võib ju öelda, et oleme väike riik ja meid ei võeta kuulda. Mina arvan, et võetakse, kui meil on midagi kvaliteetset ja konstruktiivset öelda."

Mitmed kriitikud ütlevad, et vaevalt Eestit väikese riigina Euroopa laua taga üldse kuulatakse. Kui palju teie sõna keskpangas kuulatakse?

Mul endal pole kombekas öelda, kas mind kuulatakse ja kui palju. See on teiste öelda. Ma ise arvan, et mind kuulatakse.

Enne Eesti Euroopa Liidu eesistumist küsiti, mida suudab Eesti teha. Kõik arvasid, et mitte midagi. Aga meie eesistumist peeti lõpuks väga edukaks. Keskpangas on sama asi. Kui sa olen konstruktiivne, kirglik ja kompetentne, on võimalik palju saavutada. Kui sa lähed niisama «osalema», siis oledki väike tärnike.

See on orjarahva mentaliteet, et keegi meie arvamusest ei hooli. Mina olen alati arvanud seda, et suudan Euroopas Eestit suuremaks teha. Ei tasu ka üle oma varju hüpata, aga tasub enesekindlam olla.

Kas Eesti Pank peab siiski nii suur organisatsioon olema? Teil töötab üle 230 hästi makstud inimese.

Me oleme Euroopas kõige väiksem keskpank. Teiste riikide keskpankurid imestavad, kuidas me nii väikese töötajaskonnaga kõiki oma funktsioone üldse täita suudame.

Viimase kuue aasta jooksul on meie kulude osakaal SKTst vähenenud viiendiku võrra. Räägitakse riigireformist – ma ei tea, kas oleme musternäidis, aga vähemalt oleme väga palju teinud, et tõhusamaks muutuda.

Kui hakata meie funktsioone ükshaaval vaatama, siis rasva seal tegelikult ei ole. Meie töötajad ei passi niisama, nad on väga rakkes ja eurotsooni astudes tuli neile tööd isegi juurde.

Avalikus sektoris on kuskil 130 000 töötajat, meie moodustame sellest vaid ühe viiesajandiku. Aga sellele vaatamata on meie kohus olla heaperemehelik ja nii tõhus kui võimalik.

Kas Eesti Pangal on ülesandeid, mis tuleks lähiajal kriitilise pilguga üle vaadata? Näiteks midagi kinni panna või erasektorilt sisse osta?

IT valdkonnas ostame väljast päris palju sisse. Meil on söökla, mis on sisse ostetud. Samas oleme väga tundlik riigiasutus, kuna vastutame sularaha eest ja meie käes on palju kriitilisi süsteeme. Me ei taha, et võõrad inimesed meie majas liiguksid.

Võin kinnitada, et oleme organisatsiooni tõhusamaks muutmisega väga palju tegelenud. Mingit meeletut ebaefektiivsust kuskil ei ole. Mul on hea meel, et debatt meie funktsioonide üle on tekkinud, aga ma ise leian, et see on natuke nagu lahtisest uksest sisse murdmine.

Indrek Neivelt ütles, et olete vähem oluline asutus kui näiteks finantsinspektsioon või maksuamet. Kas olete temaga nõus?

Raske öelda. Kui tahaks vastu vaielda, võiks öelda, et me osaleme Euroopa Keskpanga nõukogus, mille koondbilansis on 200 aasta Eesti sisemajanduse kogutoodang ehk meie kõigi 200 aasta sissetulek. Me oleme osa väga suurest organisatsioonist. Meil on seal oma koht ja meilt oodatakse ettepanekuid. Teie ametiaeg lõpeb järgmise aasta juunis. Kas pürite Euroopa Keskpanga presidendiks?

Sellest on Euroopas juttu olnud. Väga tore, kui niimoodi räägitakse. See tõestab, et Eesti tegeleb olulise asjaga, mida on märgatud. Aga ma ise ei ole järgmisest Euroopa Keskpanga presidendi kohast huvitatud. Puhtalt isiklikel põhjustel. Ma ei taha Eestist ära kolida.

Intervjueeris Postimehe ajakirjanik Lennart Ruuda

Avaldatud: 
01.06.2018
Väljaanne: 
Postimees