Rahastamistorustiku külmatõrje

Andres Lipstok
Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige

Eesti Panga presidendi ja Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Andres Lipstoki sõnul on keskpangad andnud finantssüsteemi toetamiseks erakordselt suures mahus pikaajalisi laene, kuid vaatamata sellele hoiavad keskpangad euroala inflatsiooni kontrolli all.

Finantssüsteemi võib võrrelda linna veevärgiga, sest mõlema ülesanded on sarnased. Veevärk peab tagama selle, et vesi liiguks tõrgeteta ettevõtete ja majapidamisteni. Tavaliselt see nii toimibki ning inimesed ei mõtle just kuigi palju veetorudele. Olukord muutub kardinaalselt, kui torustik hakkab tavapärasest karmima talve tõttu külmuma. Külm talv toob esile probleemid torustiku ehituses. Esiteks pole vesi külmunud torude tõttu kättesaadav ja teiseks võivad lõhkikülmunud torud tekitada suuri kahjustusi, mille parandamine võib kujuneda kulukaks. Üsna sarnane on ka olukord finantssüsteemis, mille "torustikus" ringleb raha pankade, ettevõtete ja majapidamiste vahel. Üleilmne finantskeskkond on kriisi käigus jahenenud tavapärasest rohkem ning esile on kerkinud varem varju jäänud nõrkused finantssüsteemis. Raharinglus pankade, ettevõtete ja majapidamiste vahel on takistatud. Kui aga raharingluse torustik peaks väga põhjalikult lõhki külmuma, siis selle tagajärgi ettevõtetele ja töökohtadele tunneme kõik.

Keskpankade eesmärk on tagada hinnastabiilsus; meie peamiseks tööriistaks on intressimäärad. Kui hinnatõus pole liiga kiire ega liiga aeglane, siis oskavad ettevõtted ja eraisikud arvestada raha väärtusega ning otsustada, millal säästa ja millal kulutada. Hinnastabiilsus on keskpanga panus pikaajalisse majanduskasvu. Keskpangad kogu maailmas on finantskriisi leevendamiseks alandanud intressimäärasid, kusjuures enamik neist on langenud ajalooliste miinimumtasemeteni. Ka Euroopa Keskpanga intressimäär on hetkel rekordiliselt madal - viimati alandasime seda mullu detsembris. Madal intressitase soodustab investeeringuid, mis aitab majandusel kosuda. Tavaolukorras piisakski sellest, et keskpank muudab intressimäärasid, mis omakorda avaldab soodsat mõju ettevõtetele ja majapidamistele. Paraku on finantskriis kujunenud sedavõrd ulatuslikuks, et pankade võime ja julgus ettevõtetele ning majapidamistele laenu anda on märgatavalt vähenenud. Tõrgete leevendamiseks on euroala keskpangad võtnud rea erakorralisi meetmeid.

Juba enam kui kolm aastat pakume euroala pankadele piiramatus mahus likviidsuslaene. Lisaks lühiajalistele likviidsuslaenudele oleme andnud pankadele väga soodsatel tingimustel pikemaajalisi laene. Samuti oleme laiendanud likviidsuslaenude taotlemiseks kõlbulike tagatiste ringi. Mullu langetasime pankade kohustusliku reservi määra kahelt protsendilt ühele. Oleme toetanud võlakirjaturu toimimist siis, kui tekkis oht, et keskpanga tehtud muudatused raha hinnas ei kandu finantssüsteemi kaudu vajalikul määral ettevõtete ja majapidamisteni.

Kahe pikemaajalise laenu pakkumisega andsime mullu detsembris ja tänavu veebruaris kommertspankadele kokku ligikaudu triljoni euro eest laene, mis on ligikaudu kolmandik euroala keskpankade koondbilansist ning umbes viis protsenti euroala kommertspankade laenuportfellist. Euroala keskpankade väljastatud kolmeaastased laenud on oma mahult seni võetud erakorralistest meetmetest kõige ulatuslikumad.

Kõigil neil erakorralistel kriisimeetmetel on oma eesmärk ja hind. Hinnaks on kriisitõrje käigus keskpankade jaoks kasvanud riskid. Euroala keskpankade varade ja kohustuste kogumaht on viimase aastaga kasvanud poolteist korda. Oluline on seejuures, et keskpankade kapitalipuhvrid vastaksid muutunud oludele. Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena võin kinnitada, et meie võetud riskid on kaalutud ja alternatiivid läbi vaieldud. Oleme võtnud riske, et vältida finantssüsteemi külmumist, mida tunneksid teravalt omal nahal nii ettevõtted kui ka majapidamised. Kuigi olen veendunud, et meie riskihaldus on maailmas esirinnas, siis maksumaksja kui lõplik vastutaja peab olema kursis kriisitõrje eesmärkide ja hinnaga. Just sellepärast leiangi, et erakorralised meetmed on mahult ja ajaliselt piiratud.

Tulles tagasi suuremahulise likviidsusabi juurde, siis selle täielik mõju pole veel avaldunud, sest nende laenude edasilaenamine eraisikutele ja ettevõtetele võtab aega. Likviidsus abi puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, mil määral see mõjutab hinnastabiilsust. Investorite ja rahvusvaheliste institutsioonide prognooside kohaselt tulevad euroala keskpangad lähiaastatel hinnastabiilsuse tagamisega toime ka pärast erakorraliste meetmete rakendumist. Seda hoolimata asjaolust, et tänavu kujuneb euroala inflatsioon suure tõenäosusega kõrgemaks, kui eesmärgiks seatud veidi alla kahe protsendi. Inflatsiooni suurendavad lähiajal kõrged energiahinnad ja mitmes euroala riigis eelarve tasakaalustamiseks tehtud maksutõusud. Inflatsioonisurvet vähendab madal majandusaktiivsus.

Finantsvahenduse "torustiku" lahtisulatamise järel muutub järjest olulisemaks euroala majanduspoliitiline koostöö, mille eesmärk on rakendada pikaajalisema mõjuga abinõusid. Need abinõud peaksid viima euroala riikide rahanduse kestlikumatele alustele.

Riigid peavad tegema jõupingutusi, et oma rahaasjad korda seada. Eelarve tasakaalustamine aga üldjuhul vähendab lühiajaliselt majandusaktiivsust. Samas on pikemaajalise kasvu taastumise jaoks äärmiselt tähtis, et kõik euroala riigid suudaksid kinni pidada lubadusest viia oma riigirahandus kestlikele alustele. Jätkuvalt suur üleilmne ebakindlus toob kaasa mullusega võrreldes tagasihoidlikuma majanduskasvu euroalal. Euroopa Keskpank prognoosib 2012. aasta majanduskasvuks -0,5 kuni 0,3 protsenti. Majanduskasvu piiravate tegurite mõju ammendub aga ilmselt kiiresti ning 2013. aasta majanduskasvuks prognoosime 0 kuni 2,2 protsenti.

Kriisijuhtimine nõuab suuremat koostööd euroala riikide vahel. Igasugune takerdumine kriisi lahendamisel võib euroala kodanike jaoks kulusid suurendada. Tõhusa koostöö eeldus on kriisi lahendamises osalejate mandaadi selgus. Õigusloomes tuleb arvestada, et kriisiolukorras on hädavajalik tagada kiire ja seaduslik otsustusprotsess. Eestil on vaja, et Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vastavus Eesti põhiseadusega saaks Riigikohtust kiire ja lõpliku hinnangu. ESMi puhul on oluline mõista põhimõtet, et tuge antakse mitte üksikute riikide abistamiseks, vaid selleks, et lahendada süsteemseid kriise, mis ohustavad terve Euroopa, sealhulgas Eesti majanduse toimimist. Eesti huvides on euroala ja Euroopa Liidu tugevnenud rahanduspoliitilise raamistiku täieulatuslik rakendumine Eestis.

Kuigi ebakindlus maailmas püsib, on selle aasta alguses ilmnenud ka esimesi märke olukorra stabiliseerumisest. Usalduse taastamine finantssüsteemi ja majanduspoliitika suhtes võtab märksa rohkem aega kui selle kaotamine. On äärmiselt tähtis, et euroala riigid kui süsteemi osalised suudaksid täita oma lubadusi. Kui see õnnestub ja riikide koostöö muutub tõhusamaks, siis ei jää juba mitu aastat kestnud karmile talvele finantssüsteemis ka kevad järgnemata. Euroala riikide koostöö eelarvepoliitika reeglite järgimisel ning kriisihaldusraamistiku tõhustamisel tagab ka selle, et järgmiseks külmaks talveks ollakse paremini valmistunud.

Avaldatud: 
26.03.2012
Väljaanne: 
Postimees