Säästmine päästab!

Jana Kask
Eesti Pank

Tarbimislaenud näitavad, et laenatakse ka igapäevaostude tegemiseks.

Balti riikide majandus on Euroopa valge vares. Kuigi kasvukiiruse edetabelis on esimene Läti, kosub ka Eesti majandus tempos, millest enamik vana Euroopa riike võib vaid unistada. 
Selline kasv tähendab üldist elatustaseme tõusu. Eestis pole pärast taasiseseisvumist olnud nii vähe töötuid kui praegu ning ka palgakasv on kiirem kui viimastel aastatel. Ülekuumenemise märgid manitsevad siiski ettevaatlikkusele. Headel aegadel on mõistlik valmistuda kehvemateks aegadeks - seda nii riigi kui ka eraisiku seisukohast.

Heal ajal tuleb säästa

Eestis on maksutulud laekunud üle ootuste hästi. Eelmisel aastal oli eelarve ülejääk 2,6 miljardit krooni. Eesti Pank toetab rahandusministri mõtet, et 2005. aasta ülejääk tuleks suunata pensionireservi.
Ka tänavu on oodata kopsakat ülejääki, sest mai lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud kulusid 1,4 miljardi krooniga. Keskpanga hinnangul peaks valitsus hoiduma lisaeelarve koostamisest aasta teisel poolel või siis suunama lisaeelarve kaudu lõviosa maksude oodatavast ülelaekumisest pensionireservi ja teistesse reservidesse. Riigi säästuvõime on väikese ja välismõjudele avatud Eesti majanduse üks alustalasid.
Eelarve peab katma ühiskonna normaalseks toimimiseks vajalikke kulusid, kuid sama tähtis on ka eelarvedistsipliin. Eesti valitsused on olnud vastutustundlikud ja pole elanud üle võimete. Tänu sellele on riigieelarve püsinud vähemalt tasakaalus ning see on ka üks asjaolu, miks Eesti laenuintressimäärad on sisuliselt võrdsustunud euroala omadega.
Võib küsida, mis mõttega peaks riik säästma ajal, mil eraisikute laenukasv on kiire. Aga näiteks kui valitsussektori 2007. aasta kulud kasvaksid tänavusega võrreldes ligi 12 miljardit krooni, mõjutaks see majandust umbes sama tugevalt kui eraisikute netovõla (laenude-hoiuste vahe) 11 miljardi kroonine kasv 2005. aasta kinnisvarabuumi ajal.
Paljud ELi riigid, kes on praegu hädas riigieelarve puudujäägiga, jätsid hea kasvu aastatel ülejäägi säästmata ja suurendasid kulusid. Kui valitsused harjuvad sellega, et igal aastal on kulutada 10-15 protsenti lisaraha, siis kas suudame väiksema kasvu tingimustes eelarvet üldse tasakaalus hoida?

Võlad hoiustest suuremad

Eraisikute laenude-hoiuste suhe on negatiivne: pankadesse on talletatud 40 miljardit krooni, kuid ainuüksi eluasemelaene on võetud ligi 50 miljardi krooni ulatuses.
Pole midagi taunitavat, et inimesed soovivad endale kodu ja võtavad selle hankimiseks laenu. Seda aga eeldusel, et pere-eelarve on läbi mõeldud ning laenumaksetega ei jääda hätta, kui sissetulekud vähenevad või intressid tõusevad.
99% eluasemelaenudest on võetud ujuva intressimääraga. See tähendab, et kui euroala intressimäärasid kajastav Euribor tõuseb, siis samamoodi käituvad ka Eesti intressimäärad. Euriboril põhineva ujuva intressimäära vaatavad meie pangad üle kaks korda aastas ning alates 2005. aasta sügisest on see määr tõusnud protsendi võrra. Miljonikroonise ja 30 aastaks võetud laenu puhul tähendab see iga kuu 570 krooni võrra suuremat makset. 30 aasta peale teeb see seega rohkem kui 205 000 krooni lisakulu.
Üha rohkem kasutatakse kinnisvara tarbimislaenude tagatisena, mis viitab sellele, et majapidamised on hakanud osa kogutud rikkusest suunama tarbimisse. Tarbimislaenude maht kasvas kvartaliga 700 miljoni krooni võrra ning aastakasv kiirenes esimese kvartali lõpuks 108%. Tarbimislaenude kogumaht ulatub nüüdseks kuue miljardi kroonini, kuid juba veerand neist on võetud kinnisvara tagatisel.
Tarbimislaenude mahu kiire kasv on uus nähtus, mis näitab, et võlgu võetakse ka igapäevaostude tegemisel. Eluaseme hankimine perele on pikaajaline investeering, kuid kindlasti ei ole seda väärtust kaotava kauba nagu auto või koduelektroonika ostmine kalli laenuraha eest.
Koduse eelarve koostamisel tuleb läbi mängida mustad stsenaariumid ja mõelda, millised suuremad ostud on perele tõesti vajalikud ning millised kujutaksid vaid järeleandmist pankade peibutusele.

Jana Kask töötab Eesti Panga finantsvahenduse osakonna peaspetsialistina.

Avaldatud: 
26.06.2006
Väljaanne: 
SL Õhtuleht