SEPA üleminekukulu kannavad enamasti pangad ja ettevõtted

Euroopa ühine maksesüsteem toob pikemad pangakontonumbrid ja aeglasemad maksed ning teeb lihtsamaks arvete tasumise ühest riigist teise.

Euroopa ühtsele makseskeemile üleminek toob endaga kaasa mitmeid muutusi, milleks peavad valmistuma nii Eesti Pank, kommertspangad, ettevõtted kui ka eraisikud. Ettevalmistuste ja kulude osas puudutab see kõige rohkem kommertspanku ja suurettevõtteid, samuti muutub Eesti Panga funktsioon.

1. veebruarist lähevad Euroopa riigid üle ühtsele maksesüsteemile SEPA, mille eesmärk on pakkuda võimalust teha euromakseid kogu Euroopas ühtsustatud viisil. Pärast SEPA-le üleminekut saavad kõikide Euroopa pankade kliendid kasutada Euroopa riikides sama pangakontot, mis neil on juba olemas. See käib nii ülekannete, otsekorralduste kui ka kaardimaksete kohta.

«Praegune olukord on selline, et valuuta on küll euroalal ühine, aga makseskeemid ja -sõnumite edastamise formaadid on igas riigis erinevad. Ülekannete puhul on Euroopa pangad päris suure muudatuse juba teinud, kuid otsekorralduste skeemid on riigiti erinevad. SEPA-le üleminekul hakkavad ka otsekorraldused toimuma ühtsete põhimõtete järgi, et neid saaks piiriüleselt kasutada,» ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.

Kuigi Eesti Pank oli valmis praegust jaemaksete süsteemi arendama uutele nõuetele vastavaks, leidsid pangad veelgi soodsamad lahendused, kui Eesti Pank pakkuda oleks saanud. Kuigi pangad saavad asju ajada odavamalt, tähendab see maksjate jaoks, et ülekanded pankade vahel ei käi enam nii kiiresti kui seni harjutud ollakse.

Kuna keskpank suleb jaanuari lõpus pankadevahelise jaemaksete süsteemi ESTA, on ka Eesti Panga SEPA-le üleminekukulud minimaalsed – keskpank peab tegema mõned tehnilised arendused, mis vastaksid uutele nõuetele ja panga igapäevatehingud saaksid nende kohaselt tehtud.

Eesti Panga jaoks toob SEPA aga eelkõige kaasa mõnevõrra muutuva rolli makse- ja arveldussüsteemide valdkonnas. «Haldame ka edaspidi pankadevahelist suurmaksete platvormi, oluliseks jääb keskpanga roll maksesüsteemide järelevaatajana, kuid lõpetame pankadevahelise jaemaksetesüsteemi opereerimise,» rääkis Nõmmela.

Maksed aeglasemaks

Edaspidi hakkavad kommertspankade vahelised maksed toimuma läbi EBA Clear­ingu hallatava üleeuroopalise arveldussüsteemi STEP2. Pankade jaoks on tegemist lihtsa ja töötava lahendusega, sest paljude Eestis tegutsevate pankade emapangad kasutavad juba seda süsteemi.

Samas toob nn süsteemioperaatori vahetamine kaasa pankadevaheliste maksete aeglustumise: kui praegu liiguvad pankadevahelised maksed kümme korda päevas, siis 1. veebruarist hakkavad need toimuma viis korda päevas. Täpsed tingimused, mismoodi kommertspangad neid makseid teevad, selguvad detsembri alguseks.

«Ülekannete aeglasem liikumine on tingitud sellest, et maksete informatsioon ei liigu vaid ainult Eesti riigi siseselt,» ütles Nõmmela. Kui praegu toimub maksete edastamine äripäeval kümme korda päevas, siis STEP2 süsteemis toimuvad need viis korda päevas.

«Nendel kahel põhjusel liiguvad maksed ühest pangast teise 3–5 tunniga senise tunni-pooleteise asemel,» selgitas Nõmmela. Samuti edastatakse need maksed vaid äripäevadel.

«Praegune olukord Eesti pangandusturul on selline, et 90 protsenti maksetest, mis teeb samal ajal 80 protsenti käibest, liigub pankade siseselt. Need maksed toimuvad viivitamatult ja ööpäev läbi ning ka nädalavahetusel,» ütles Nõmmela.

«Kui vaid 10 protsenti maksetest ning 20 protsenti käibest liigub pankade vahel, siis võiks küsida, et kui paljud maksed neist on tõeliselt ajakriitilised, mille puhul jääb väheks viiest arveldusperioodist? Ja kui makse ongi väga ajakriitiline, siis alati saab teha selle makse ka TARGET2 süsteemis, millega on liitunud kõik Eestis tegutsevad pangad ning kus makse jõuab kohale viie minutiga,» lisas Nõmmela.

Pankadevahelised maksed ei saa liikuda sama kiiresti kui pangasiseselt kontrollmehhanismide pärast. «Selleks et pank saaks siseselt makseid teha, võib pank piltlikult öeldes ka pankrotis olla, sest varade osas ei pea tal siis raha olema. Sellisel juhul toimuvad lihtsalt kanded bilansis,» selgitas Nõmmela.

«Kui aga pank kannab raha välja, siis tekib küsimus, kas sellel pangal ka tegelikult raha on. Kontrollmehhanismidega tehakse kindlaks, et pank, kes teise panka ülekande tegi, oleks võimeline seda summat katma. Ja kuna likviidsuse juhtimine toimub vaid tööajal, siis seetõttu toimuvad ka pankadevahelised maksed vaid tööajal,» lisas ta.

«Eksport-importmaksed on juba praegu niigi SEPA-formaadis ning need toimivad kenasti,» ütles Nõmmela. «Lihtsamaks teeb see välismaist kaubandust selles mõttes, et kui on plaan teha mõni rahvusvaheline kaubandustehing, siis ei pea eraldi arutlema selle üle, kuidas makse tehakse, kuna see on samasugune nagu kodumaal,» sõnas ta.

Nõmmela usub, et SEPA võib Eestile perspektiivis kasuks tulla, sest Eesti keskmisest arenenum pangandussüsteem koos SEPAga võivad siia tuua välisinvestoreid, kes tahaksid oma raha just Eestist juhtida.

Üleminekukulud

«Eraisikutele toob SEPA-le üleminek väga vähe muudatusi kaasa,» ütles SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit. «Selleks aga, et eraisikutele midagi ei muutuks, peab pank nende eest väga palju tööd ära tegema,» lisas ta.
SEPA-le üleminek läheb SEB pangale maksma umbes 750 000 eurot.

Pank peab tegema arendustöid, et klient näeks oma kontonumbrit uues formaadis, ning kui klient sisestab makseid tehes ka vanas formaadis kontonumbri, oleks pank võimeline selle ise IBANi formaati panema.

Ettevõtetel tuleb aga ise end SEPA-le üleminekuks kohandada. «Muutub failiformaat, millega ettevõtete raamatupidamisprogrammid pangasüsteemidega suhtlevad,» selgitas Vaikmäe-Koit. «Ettevõtete raamatupidamissüsteemid ning infovahetuse failid peavad lisaks uuele failiformaadile sisaldama ka uute kontonumbrite süsteemi,» lisas ta. Mida suurem on ettevõte, seda rohkem investeeringuid peab ta SEPA-le üleminekuks tegema. Eriti puudutab see neid ettevõtteid, kellel on automaatne failivahetus pankadega ning kes saavad klientidelt otsekorraldusi.

Otsekorralduste asemele tulevad e-arved ning e-arvete püsimakse korraldused. Eraisikutele tähendab see seda, et enamasti on nad oma pangalt või teenusepakkujalt saanud keerulises bürokraatlikus keeles kirja, mille ainus mõte on: kui tahate, et teie maksed saaks pangas automaatselt tasutud, siis ärge tehke midagi! Selleks aga, et erakliendile see olulisi muudatusi kaasa ei tooks, peavad ettevõtted ja kommertspangad hulgaliselt arendustöid tegema.

«Panga jaoks on tegemist suure projektiga. 7. detsembril tuleb meil suurem IT-öö, kus kõik kontod viiakse üle uude formaati. See töö võtab aega terve öö ning sel ajal on pank suletud,» ütles Vaikmäe-Koit. «Selleks et klientide jaoks muutuks pangandus lihtsamaks ja mugavamaks, tuleb pankadel teha arendusi, paljud sisemised protsessid lähevad natuke keerulisemaks ning see nõuab lisaressurssi,» lisas ta.

300 000 teavituskirja

«SEPA ettevalmistusega on Eesti Energias seotud ligi 30 inimest,» rääkis Eesti Energia energiamüügi kommunikatsioonijuht Katriin Loorents. SEPA-le ülemineku tõttu tehakse muudatusi nii arveldusprotsessides kui ka infosüsteemides. «Eesti Energia arveldussüsteemis kasvab SEPA tulemusena andmemaht ning see seab kõrgemad nõudmised meie süsteemidele,» lisas ta.
«Teine osa ettevalmistusest puudutab klientide teavitust.

Otsekorralduse kliente on meil ligi 300 000 ning neile kõigile tuleb aegsasti teada anda praeguste otsekorralduslepingute lõppemisest, uuest lahendusest ja nüanssidest, mida silmas pidada. Saadame oma praegustele otsekorraldusklientidele teavituse SEPA-le üleminekuga seotud muudatuste kohta detsembris,» selgitas Loorents.

Eesti Energia loodab ka pankade väga suurele panusele klientide nõustamisel, sest klientidel võib järgmisel aastal tekkida soov oma uut e-arve püsimakselepingut muuta. «Praegu on Eesti Energia üks otsekorralduslepingu osapool, mistõttu näeme kliendi otsekorralduslepingu tingimusi ja saame neid ka vajadusel aidata muuta. Järgmise aasta veebruarist, kui oleme SEPA-le üle läinud, on e-arve püsimakselepingu tingimused teada vaid kliendil ja pangal. Pangad peavad olema valmis kasvavateks küsimuste hulgaks,» rääkis Loorents.

Lõplikku kulu, mis SEPA-le üleminek Eesti Energiale kaasa toob, saab Loorentsi sõnul hinnata siis, kui sellele on juba üle mindud. Osa maksete hilisem laekumine Eesti Energiat oluliselt ei mõjuta, samuti ei oota nad märgatavat majanduslikku kasu SEPA juurutamisest.

Mida SEPA muudab?

Eesti läheb SEPA kasutamisele üle 1. veebruaril 2014. Uus ühine kord kehtib kõikides Euroopa Liidu riikides, aga ka Islandil, Liechtensteinis, Monacos, Norras ja Šveitsis. Pankadevahelised maksed liiguvad senise kümne korra asemel viis korda tööpäevas. Et makse jõuaks veel samal päeval panka, tuleb viimane makse teha praegu kell 17.00–17.30, tulevast aastast aga hiljemalt 15.00–16.30.

Pangakonto kasvab pikemaks, sellele lisanduvad tähed. Pangakonto teisendatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritavaks – IBAN (International Bank Account Number). Uus pangakonto algab kahe tähega ehk riigi koodiga. Seejärel tuleb kontrollkood, siis pangakood ja seejärel senine pangakonto number.

Avaldatud: 
08.12.2013
Väljaanne: 
E24.ee