Tervitatavad muutused Eesti finantsturul

Madis Müller
Madis Müller
Eesti Panga asepresident

Eesti finantsturul on viimastel aastatel toimunud pidevalt pisemaid ja huvitavaid nihkeid, kuid Nordea ja DNB kava ühendada oma Balti ärid uueks pangaks on viimaste aastate kõige märkmisväärsem muutus siinsel finantsmaastikul. Baltimaadele keskenduva uue suure panga loomine võib luua võimaluse soodsamateks laenutingimusteks eraisikutele, kirjutab Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Eesti pangandusturgu on viimastel aastatel iseloomustanud üsna stabiilne hoiuste ja laenude kasv. Ometi on selle stabiilsuse varjus toimunud huvitavaid nihkeid. Nordea ja DNB Panga kava ühendada Balti ärid uueks eraldi pangaks, mille peakontor asub Eestis, on neist kõige märkimisväärsem.

Euroopas paistab Eesti pangandussektor silma nii tugeva kapitaliseerituse kui ka kasumlikkusega. Kuid kasuminäitajad ja ka pankade viimaste aastate strateegilised otsused peegeldavad siiski tõsiasja, et Eesti pangandusturul raha piltlikult maas ei vedele ning koore riisuvad kõige suuremad. Universaalpangana kasumlikult pangateenuste täieliku menüü pakkumine eeldab piisavalt suurt ärimahtu. Eesti turu suurust arvestades on seda võimalik saavutada vaid vähestel pankadel. Seda väidet kinnitavad näiteks Danske Banki otsus loobuda suurema osa jaeklientide teenindamisest, Unicrediti lahkumine Eesti turult ning DNB loobumine oma esialgsest ambitsioonist ehitada Eestis iseseisvalt üles täisteenusega universaalpank.

See, et Swedbanki ja SEB kõrvale tekib üks uus suur pank, on hea uudis Eesti pangaklientidele, kes eeldatavasti võidavad tugevamaks muutuvast konkurentsist. Kuigi DNB seni Eestis jaeklientidele teenuseid ei osutanud, on nad Leedus tugevad ka näiteks eluasemelaenude turul. Seega tasub kindlasti jälgida, mida uut kaks seni eraldi tegutsenud panka edaspidi koos pakuvad.

Eesti Pank on viidanud, et Eestis on konkurents ettevõtete panganduses tugevam kui eraisikute omas. Täpsemalt saab klientidele pakutavat vaadelda konkreetsemate teenuste või kliendigruppide lõikes. Suurematel ettevõtetel on kindlasti kõige paremad võimalused panna panku laenu pakkumisel omavahel konkureerima, lisaks on mitmetel neist võimekus laenata raha rahvusvaheliselt turult. Kuigi üldjuhul on tüüpilised laenutooted ka väiksematele ettevõtetele kättesaadavad – sobiva tagatise ja juba toimiva äri tingimusel – võivad just need tingimused sageli osutuda alustavatele ja väga kiiresti kasvavatele ettevõtetele takistuseks. Ehkki nende projektid võivad olla paljutõotavad, ei pruugi nad olla olemuselt sobilikud vähemalt täies ulatuses pangalaenuga finantseerimiseks. Selliste ettevõtjate jaoks on olemas üksikud alternatiivsed pangavälise rahastamise võimalused. Näiteks riski- ja erakapitalifondid on Eestis küll veel väikesed, aga nad laiendavad oma tegevust. Pankade jaoks ebatüüpilisi projekte aitavad finantseerida ka ühisrahastusplatvormid, mis võimaldavad investoriks hakata igaühel.

Eraisikutele suunatud pangandusteenuste turg muutub terves maailmas praegu märkimisväärselt. Maksete tegemisel, väikelaenude ja ka näiteks investeerimisega seotud teenuste puhul pakuvad pankadele arvestatavat konkurentsi paljud ettevõtted, kes kasutavad ära uusi tehnoloogilisi lahendusi. See on kindlasti tervitatav, kuid ainult nii kaua, kuni nende teenusepakkujate peamine konkurentsieelis pankade ees ei seisne leebemas teenuste regulatsioonis ja järelevalves. Viimast võis tunnetada Eestis tarbimislaenude pakkumisel, kuid alates 2016. aastast on seegi valdkond allutatud finantsinspektsiooni järelevalvele.

Eesti jaeklientidel on praegu üsna hea ligipääs väikelaenudele ja järelmaksule, mida pakuvad arvukad ettevõtted, sh üks eelmisel aastal tegevusloa saanud uus Eesti krediidiasutus. Makseteenuste turul lisavad värskendavat konkurentsi rahvusvahelise haardega mobiilseid rahaülekandeid pakkuvad makseasutused ja tasuta makseteenuseid pakkuvad väiksemad pangad. Värsked tuuled puhuvad viimasel ajal isegi varahalduse turul, kus seni on olnud ilmselt liiga vähe survet, et vähendada pensionifondide teenustasusid.

Konkurentsi teravust hinnates tundub aga just eluasemelaen olevat üks selline toode, mille aktiivseid pakkujaid võiks olla turul enam. Keskpankurina ei saa ma muidugi jätta märkimata, et unustada ei tohi ka viimase buumiaja kogemusi, kus eluasemelaenude liiga leebetel tingimustel pakkumine tõi kaasa hilisemaid probleeme nii pankadele kui elanikkonnale. Seetõttu kehtestas keskpank eluasemelaenude andmisele nõuded, mis kaitsevad nii laenuvõtjaid kui ka laenuandjaid liigsete riskide eest. Terve konkurents turuosa nimel ja mõistlikud riskihinnangud peavad käima käsikäes.

Suuremad pangad omakorda proovivad kohanduda, uuendada pakutavaid teenuseid ning säilitada kasumlikkust kulude kokkuhoiuga. Üks osa kohandumisest on tähendanud ka seda, et  vähem külastatavaid pangakontoreid on suletud ning rohkem on keskendutud elektroonsetele kanalitele. Hea näide uuest kasulikust teenusest on võimalus võtta sularaha välja kauplustest. Eesti Pank on koos kommertspankadega arutanud, kuidas teha pankadevahelised jaemaksed kiiremaks ja odavamaks. Edasiminek ei ole olnud nii kiire, kui me tahaksime, kuid usutavasti kuuleme häid uudiseid juba lähiajal.

Kuigi Eesti finantsteenuste turul domineerib suhteliselt väike arv teenusepakkujaid, on viimasel ajal siiski näha positiivseid muutusi, mis pakuvad uusi alternatiive klientidele ning sunnivad end vormis hoidma ka suuremaid panku. Järjest paremate teenuste turuletulekule saame aga kõik hoogu anda teadlike tarbijatena: mõistes kõigi finantsteenuste kulu ja valides neist võrreldavate pakkumiste korral võimalusel odavama, mitte lasta pensionifondi valikul end liialt mõjutada viimase aasta tulemustest jne.

Keskpangana finantssektori stabiilsust ja haavatavust hinnates on meie jaoks oluline, et uued lahendused ja muudatused ei tooks kaasa liiaste riskide võtmist.

Avaldatud: 
02.09.2016
Väljaanne: 
Postimees